Allikas:
- https://parnu.postimees.ee/7343464/kas-parnu-sudalinna-voiks-teha-taiesti-autovabaks
- https://parnu.postimees.ee/7343368/parnu-valimisdebatt-milline-voiks-olla-inimkeskne-linn
TASKUHÄÄLING ⟩ Pärnu valimisdebatt: milline võiks olla inimkeskne linn?
ARUTELU ⟩ Kas Pärnu südalinna võiks teha täiesti autovabaks?
21. september 2021
Pärnu Postimees võttis oma taskuhäälingu valimisdebatis Pärnu linnavolikokku pürgivate erakondade ja valimisliidu esindajatega fookusesse inimkeskse linna. Niisiis väitlesid kandidaadid selle üle, kuidas siinsed poliitikud võiksid ja saaksid kaasa aidata sellele, et pärnakatel oleks oma kodulinnas hea elada.
Kandidaadid vaidlesid muu hulgas selle üle, milline võiks olla linnas liiklus ja kuidas korraldada haridust ja sotsiaalhoolekannet. Samuti andsid poliitikud hinnangu peagi lõppevale valitsemisajale.
Pärnu noorte innovatsioonikeskuses Huub toimunud debatis osalesid Heldur Paulson Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE), Kalev Kaljuste Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Andrei Korobeinik Keskerakonnast, Irina Talviste Reformierakonnast, Andres Metsoja Isamaast, Eerik Hannus valimisliidust Pärnu Ühendab ja Sulev Alajõe erakonnast Eesti 200.
Toimetus avaldab mahukast debatist intervjuuna Pärnu volikokku pürgijate liiklust puudutavad seisukohad, kogu väitlust saab kuulata taskuhäälingust.
Alati on olnud ajakohane teema, kui hea on linnas liikuda. Tallinnas on praegu väga aktuaalne asfaldi värvimine. Pärnus pole veel teid värvima hakatud, aga mis tasemel on teie hinnangul Pärnus liiklemise kvaliteet, seda nii auto, bussi, rattaga kui jalgsi?
Heldur Paulson: Ma ei jää liikluse kvaliteediga rahule. Imestan, kuidas osatakse ühe ruutmeetri peale kolm luuki panna sõiduteele. Karja tänav on parim näide. Olen Pärnu Vee nõukogus ja olen küsinud: kui mitu korda te olete kümne aasta jooksul seal mõne luugi avanud? Selgus, et kümne aasta jooksul pole seal kordagi ühtegi luuki avatud. Siis võiks need ju asfalteerida. Kui on vaja mingit luuki avada, saab ju alati asfaldi ära lõhkuda ja luugi lahti teha. Miks peab iga kord, kui uus asfalt pannakse, neid luuke jälle tõstma või langetama?
Jalgrattateedest: mina ei usu, et inimesed hakkavad autode asemel jalgratastega liikuma. Autoga on ikkagi nii mugav ja autosid tuleb järjest juurde. Jalgrattateid võib teha, aga neid ei saaks teha autoteede arvelt. Mõnes kohas varsti autoga enam sõita ei saagi, sest autotee on tehtud ühesuunaliseks ja seal keegi pargib.
Kalev Kaljuste: Ma olen Helduriga risti vastupidisel seisukohal. Ma saan aru, et Heldur elaks võib-olla osavallas, aga Pärnu inimesed liiguvad väga palju jalgsi ja jalgrattaga. Elades Ülejõe linnaosas, olen ma korduvalt tõstnud üles Jannseni tänava kõnniteede probleemi. Linn on küll väga palju investeerinud kergliiklusvõrgustikku eurotoetuste ja omaosaluse kaudu, aga teatud puhul oleme olemasolevad kergliiklusteed jätnud unarusse. Kui mina lähen lastega kas vankriga jalutama või rattaga sõitma, pean ma kogu aeg vaatama, kuidas ma nüüd ratast või vankrit tõstan või kuidas ma läbi saan. Täpselt samamoodi on erivajadustega inimestel: nad on väga selgelt öelnud, et neil on väga keeruline Pärnu linnas liigelda, sest ei ole märgistatud teid, nad ei julge saatjata välja tullagi.
Mina eeldan alati, et kui mingi sõidutee projekt ette võetakse, lahendatakse kohe ära kõigi kergliiklejate liikumisprobleem. See on minu arust Pärnus üks võtmeküsimusi.
Andrei Korobeinik: Ma päris igaühe kohta ei oska öelda, aga olen siin ilmselt üks vähestest, kes regulaarselt sõidab jalgratta ja tõuksiga. Kui võrrelda Tallinna Pärnuga, siis vahe on väga suur. See kindlasti ei kõla väga populaarsena, aga mulle need punased jooned Tallinnas väga meeldivad. Enne polnud kesklinnas võimalik jalgrattaga sõita: sa kas läksid rahva või autode sekka, mõlemad variandid on üsna ohtlikud. Pärnus pole sellisel lahendusel kindlasti mõtet, sest siin on Tallinnaga võrreldes oluliselt paremad tingimused.
Nõustun Kaleviga selles suhtes, et tervikpilt on hästi oluline. Kui sa planeerid kergliiklusradu, siis sa pead vaatama, kus on nende algus ja lõpp. Kui pead keset teed minema kuhugi maantee peale, rikub see kogu idee ära. Kui tee kaks otsa on väga head, aga keskel on tühimik, ei hakka inimesed iga päev jalgrattaga sõitma. Sõidavad kusagil metsas. Pärnu linn tahab kindlasti jõuda sinna, et jalgratas oleks igapäevane transpordivahend, selleks on vaja tõepoolest väga palju tööd teha. Aga vastates küsimusele: ma arvan, et Eesti kontekstis on tingimused ikkagi ülihead.
Irina Talviste: Mina näen ja ma arvan, et suur osa reformierakondlasi leiab, et miks mitte Pärnu kesklinn üldse autovabaks teha. Vaadates meie rasvumisprobleeme: võib-olla nii mõnelgi oleks kasulikum rattaga sõita või jalgsi liikuda? See on tulevik.
Kergliiklusteedel “kruiisida” võime kõik vabalt, pole probleemi, aga minu tutvusringkonnas on väga palju inimesi, kes armastavad rattasõitu kui sporti ja selleks, et linnast välja saada, ei kasuta nad mitte kunagi kergliiklusteid, sest need on ohtlikud. Ohtlik on seegi, et kui ma tahan sõita punktist A punkti B veidi kiiremini kui “kruiisides”, ei tea kunagi, millal mõni koer või laps end kellegi käest lahti rebib.
Neli ja pool aastat Brüsselis elanuna tean, et seal on täiesti tavaline, kui kenad pikkade seelikutega naised sõidavadki ratastega. Ka talvel. Heldur, ratastel on, muuseas, naelkummidki.
Ma liigun Pärnus hästi palju jalgsi ja näen, et meie kõnniteed pole sugugi heas korras. Ehk teeksime need korda? Meil on väga palju eakaid, keda me tahaksime toast välja jalutama saada, aga nad ei jõua väga pikalt käia. Meil pole pinke, kus istuda.
Miks meie noored kaubanduskeskustes istuvad? Sellepärast, et seal on võimalus aeg-ajalt telefone laadida. Kui meil oleksid nutipingid, kus saaks laadida? Inimene on värskes õhus, jalutab järgmise pingi juurde, liigub ja see on tervislik. Pärnus on seda potentsiaali väga palju.
Mis puutub sellesse, kas autosid võiks olla rohkem või vähem, siis mina elan Mais ja kolm kilomeetrit jala linna tulla pole mingi probleem.
Andres Metsoja: Kontseptuaalselt tuleb minu meelest linnaruumi käsitleda nõnda, et kus on vanalinna piirkond ja kus uus ärikeskus. Selle lähenemise panevad paika suured taristuprojektid. Sealt hakkab kogu linna liiklus tulevikus teatud mõttes lahti hargnema. Siin me otsima tasakaalupunkti: kas me teeme selle otsuse, et Papiniidu keskus jääb autokeskuseks ja kesklinn jalakäijate keskuseks. See on tasakaalu ja poliitilise kokkuleppe koht, millega me paratamatult mõjutame tulevikus ärivaldkondade kujundamist. Me mõjutame väga suuri investeerimisotsuseid.
Teine oluline aspekt on loomulikult see – ma arvan, et peale EKRE ilmselt ükski poliitiline jõud selles ei kahtle –, et nüüdisaegne linnaruum eeldab senisest rohkem ruumi jalgsi ja kergliiklusvahendiga liikumiseks. Küsimus on tõepoolest selles, kas hakata liigitama teid kuidagi lahti. Mina ütlen, et kergliiklusteed on üks võrgustik, vahet pole, kas liigud seal jalgsi, jalgrattaga või tulevikus rulaatoriga. Pange tähele: viie kuni kümne aasta perspektiivis oleme olukorras, kus pargipingiks saab rulaator, millel eakas inimene istub. Praegu on Pärnus elektri jõul liikuva neljarattalise rulaatoriga liikuda ülikeeruline. Tohutult palju on teha, sest kõik kõnniteede üleminekud tuleb üle käia, korda teha, sest vastasel juhul peab eakal alati olema kõrval saatja, kes rulaatori sealt üle tõstab.
Eerik Hannus: Selleks, et mitte positiivset nooti kaotada ja korra tagasi mõelda viimastele aastatele, siis tegelikult on kergliiklusteid juurde tulnud. Muidugi on arengukohti ja mingites piirkondades on vaja rohkem hooldust. Irina tõi välja väga hea punkti: linna osas piirkondades ei ole pinke, neid tuleb otsida.
Kui kergliiklusteed tekivad, on oluline seegi, mis on nende juures, eri lisavõimalused nagu rattahoolduspunktid või kohad, kus saab näiteks rulatada, või välijõusaalid. Nii palju, kui ma olen rääkinud pärnakatest ratturitega, on toodud välja, et rattateed võiksid olla ohutuse mõttes kõnniteedest eraldi, sest ratturi ja jalakäija liikumiskiirus erineb. Pärnus ei ole praegu väga palju ainult jalgratturitele mõeldud teid. Üks nendest on siinsamas, Akadeemia tänaval, mõni on veel, aga neid peaks Pärnusse juurde tulema.
Sulev Alajõe: Väga toetan seda ideed. Oleme viimastel suvedel juba näinud ohtlikke olukordi, kus lastega ei saa enam jalutada, sest tõuksid kihutavad pargis sama teed pidi. See eraldamine on vaja teha, kindlasti tõstaks see Pärnu kui mõnusa kuurortlinna imidžit.
Roheenergia tulek on kindlasti see, mis üheselt haakub tänapäevases maailmas konkurentsivõimelise turismisihtkoha loomisega. Põhjamaade turistid, keda me siia tahame, kindlasti väga hindaksid seda, kui meil diislit spaade ja kesklinna läheduses õhus enam ei leviks. Niisiis võiks muutuda normaalsuseks see, et uute elamute planeerimisel näeme nende juurde ette jalgrattaparklad ja laadimiskohad, sest peale tavaliste jalgrataste on elektrijalgrattad tulevikus igati loomulik valik.
Üks võimalusi on võidelda tuuleparkide vastu, teine aga mõelda sellele, kuidas neid ära kasutada. Kui siin lähedal hakatakse tootma vesinikku, on mõistlik, et meil oleks Eesti mõistes korralik vesinikuterminal ja meie enda ühistranspordi, jäätmemajanduse autode, operatiivautode puhul, mida on võimalik esmaselt ja kõige lihtsamalt hangetega üle viia vesinikukütusele, seda ka tehtaks. Kui me oleme Tartu eeskujul vastu võtnud säästva energia- ja kliimakava ja määranud ära Pärnu eesmärgid ja selle tegevuskava täitnud, saame hakata konkreetselt edasi liikuma nende sihtide poole. Rail Balticu ja suurema liiklusskeemiga seoses julgustaksin mina mõtlema Soome eeskujul laiemalt: kuidas luua selline ühistranspordisüsteem, et võiksime auto jätta linna äärde ja linna asju ajama minna mõnusasti ühissõidukiga?
Pärnu suur eelis teiste linnade ees tuleb ka ühistranspordis mängu panna ehk siduda suviti sellega võimalus jõge kasutada. Oleks ju väga tore tulevikus rongilt tulles istuda hoopis paati, mis viib sind bussijaama või otse lennujaama.
Paulson, teil on vastulause?
Paulson: Mind on mitu korda ära mainitud. Ma ei ole üldse jalgrataste vastu. Ma ise sõidan samuti rattaga, aga arvan, et autode hulk ei vähene, vaid kogu aeg suureneb, seda kõikjal maailmas.
Mulle näiteks meeldib see radade värvimine, aga kas see värv peab just punane olema? See võiks neutraalsem olla.
Ma olen Amsterdamis kokku puutunud sellega, et mitu korda lasti mulle signaali jalgratta pealt, sest ma kõndisin kogu aeg jalgrattarajal, sest see oli alati vaba.
Räägime ühistranspordist, mis puudutab väga paljusid. Kõigepealt pöörduksin Korobeiniku poole, sest Keskerakond on oma programmis välja hõiganud, et ühistransport võiks olla tasuta. Põhimõtteliselt lähete Pärnumaa ühistranspordikeskuse (PÜTK) juhi Andrus Kärpuki loodud süsteemi kallale, mis tegelikult toimib ju päris hästi?
Korobeinik: Kui tulete mujalt Eestist Pärnusse näiteks kahe lapsega, siis bussiga sõita on teil märksa kallim kui taksoga. Ma arvan, et see ei ole hästi toimiv süsteem. Eks see ole muidugi maitse asi, paljudele meeldibki taksoga sõita.
Maaliinidel maksab bussipilet praegu enamasti üks euro, sõit on sisuliselt tasuta. Kui me vaatame numbreid, siis kõrgetest hindadest hoolimata on väljastpoolt tulijatele Pärnu ühistransport suuresti tasuta: linn tegelikult maksab suurema osa sellest kinni, peale selle korraldab piletikontrolli ja kulusid-tulusid kokku võttes ei pruugi see end ära tasuda. Maailma eri paigus on tehtud eri lahendusi. Tallinn on üks linnadest, kus on tasuta ühistransport, aga näiteks Šveitsis on ühistransport tasuta hoopis turistidele: kui sa tuled ja peatud hotellis, saad kaardi, millega võid tasuta sõita, kohalikud maksavad. Nii et lahendusi on mitu, aga ma arvan, et turismi- ja kuurortlinna mainele on kahtlemata hea, kui inimene saab siin ühistranspordiga mugavalt liikuda.
See on meie lähitulevik seoses lennujaama ja eriti veel Rail Balticuga: kui inimene väljub rongist, läheb oma kahe lapsega siis bussi peale ja maksab 2026. aastal pileti eest näiteks kümme eurot, ei ole see mõistlik. Linn võidab, kui bussiga saaks sõita tasuta ja kesklinnas väheneks liikluskoormus siis kindlasti.
Kas ühistransport peaks olema tasuta kõigile või ainult turistidele?
Korobeinik: Me alustaksime sellest, et ühistransport on tasuta pärnakatele. Järgmine samm võiks olla see, et see on üldse tasuta, see vähendaks linna halduskoormust.
Metsoja: Markeerin ära, et avalikus sektoris on terve hulk teenuseid. Kui kodanik peaks maksma kinni kogu pileti, siis ilmselt oleks päris keeruline inimesi teatrisaali saada. See tähendab seda, et on lepitud kokku kontseptsioonis, et on avaliku sektori raha panus ja sellele lisandub kodaniku panus. Minu meelest on see süsteem, milles me oleme nelja aasta jooksul kokku leppinud, väga hea, väga mõistlik. Ei tohi minna sinna tagasi, et me hakkame lahutama Pärnu linna maakonnast – nii nagu Andrei ütles, et teeme pärnakatele tasuta ühistranspordi. Me peame vaatama ühistransporti ühtse tervikuna: Pärnu on nagu süda, mis eri soonte kaudu veab käima kogu maakonna vereringe, ja seda sammu tagasi astuda kindlasti ei tohi.
See, mis on tehtud, on hea. Mis puudutab seda, et kui külaline tuleb, siis kõik võtmed on praeguse koalitsiooni käes: muuta see kord ära. Toona, kui me seda süsteemi juurutasime, ei teadnud me kõiki nurgataguseid, me ei osanud prognoosida ja nii sai kokku lepitud, aga see ei tähenda, et nüüd ei võiks asju ringi vaadata, sest on olemas reaalajas toimiv piletisüsteem. Näeme, kus inimesed liiguvad, kui palju pileteid ostetakse ja milline on reaalne tulu. Kindlasti tuleb tulu investeerida tagasi ühistranspordisüsteemi: peatuste võrku, lisaliinidesse, puuetega inimeste transporti. See on üks tervik, see peab toimima ja raha on seal pigem puudu kui üle.
Talviste: Ma nõustun Andresega. Praegune süsteem on minu arust täiesti aktsepteeritav. Rääkisin enne siia tulekut Andrusega (PÜTKi juhi Kärpukiga, L. H.). Selle aasta piletitulu on linnas 400 000 eurot. Kui hakkad süsteemi lõhkuma, siis, nagu Andres ütles, ei lõhu sa ainult linna, vaid tervet maakonda.
Andrei, meil volikogus on see võimalus, et võtame need piletihinnad ette, vaatame üle, ehk võiks ühe euro bussipileti eest maksta ka turist. Kui sa käid kusagil välismaal, ei sõida sa kuhugi tasuta, vaid vaatad võimalusi, kuidas seda teha (pileti eest maksta, L. H.). Kas ma saan seda teha kiiresti äpiga ega pea otsima R-kioskit? Tasuta lõunaid ei ole olemas, need asjad käivad kõik millegi arvelt.
Kuna Andrei nimi kõlas, kuulame tema vastulause ära.
Korobeinik: Olukord, kus linnabussiga sõita on kallim kui maakonnabussiga, ei ole mõistlik. Ma ei räägi siin kilomeetri kindlasti nii väga. Kas te mõlemad peale seda väga mõistlikuks, et näiteks Tallinnast tulnuil on Pärnu linnas bussisõit kallim kui taksosõit? See ei ole keskkonnasõbralik ega mõistlik.
Kaljuste: Ma tahaks natukene toetada Andreid ja nõustuda ka Andresega. Andreiga nõustun just selles osas, et olen isegi kõrvalt näinud, kus bussijaamast tuleb neljaliikmeline pere peale, sõidavad Ülejõele ja maksavad ligemale kümme eurot. See ei ole normaalne. Nad ütlevadki, et järgmine kord sõidavad taksoga.
Seda süsteemi peaks kindlasti parandama, arvestades siis sellega, et me oleme sinna hulka saanud projektipõhiselt sotsiaaltranspordi. Nagu Andres mainis, tegime omal ajal hea kokkuleppe. Kui me ei oleks seda teinud, oleks juhtunud selline asi, et need inimesed, kes ei ela Pärnu linnas, oleksid hakanud maksma siin niisama kõva hinda, mille kohta äsja näite tõin. Selles mõttes on see hea süsteem, et need inimesed, kes elavad Pärnumaa omavalitsustes, saavad kuupiletiga, mis minu teada maksab kümme eurot, kasutada mõlemat võimalust. Samal ajal kui need, kes pole Pärnumaale sisse kirjutatud, maksavad hingehinda.
Peale selle, kuna sotsiaaltransport on projektipõhine ja kestab kolm aastat, peame juba praegu hakkama mõtlema, kuidas me seda süsteemi tervikuna uuesti nii korraldame, et kõigile oleksid tagatud võrdsed võimalused.
Alajõe: Nii nagu Andres ütles: on mõistlik, et avalikul teenusel on tarbija omaosalus, selle tõttu ei peaks ühistransport olema tasuta. Kindlasti oleks oluline jätkata põhimõttel, et me Pärnumaal teeme koostööd, ega oleks eri kategooriaid: pärnakad ja ülejäänud pärnumaalased. Selliste põhimõtete alusel ühistranspordikeskuse senise hea töö jätkamine ja paremaks lihvimine olekski see, millega edasi minna.
Paulson: Minagi arvan, et ei peaks olema tasuta asju, see poleks õiglane. Hind tuleks muidugi üle vaadata, sest kolm eurot ühekorrapileti eest on tõesti palju, siis saab juba taksoga.
Kindlasti pooldan tänapäevaseid lahendusi, kus saab mobiiliga osta ja piletit ette osta.
Hannus: Ma usun, et järgmise nelja aasta jooksul saab see hinnastamine kindlasti mõistlikumaks muudetud ühise koostöö tulemusena.
Ehk saaks üle vaadata sellegi, et kogu transpordivõrk töötaks süsteemsemalt. Näiteks: praegu sõidad Paikuselt linna, aga võib-olla näiteks linnabuss, mis sind edasi viiks, läks mõni minut varem ära. Siis tuleb oodata. Selliseid lihvimiskohti kindlasti on.