Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3089507/andres-metsoja-parnul-on-rahvusvahelist-moodet
Andres Metsoja: Pärnul on rahvusvahelist mõõdet
Pärnumaa edukus sõltub suuresti sellest, kui kasumlikud ja eksportivad on meie ettevõtted. Kui pole töökohti, ei ole avalike teenuste kasutajaid ega mõnusat elukeskkonda.
Tartumaast erinevalt on meil suur erasektor: üle 60 protsendi tööandjatest teenib ise tulu. Peame tunnistama, et riiklike töökohtade puudumine mõjutab negatiivselt sisetarbimist, sest riigieelarvelistel töökohtadel kehtiv kvalifikatsiooninõue tähendab keskmisest kõrgemat sissetulekut, mis summaarsena tekitaks nõudluse kauba ja teenuste järele.
Õigustatud ootus
Tartus on palju lihtsam ettevõtlusega alustada või kontserdisaalid täita, arvestades õppejõudude, arstide, kohtunike või muuseumitöötajate loodava nõudlusega. Seega on Pärnumaal kindlasti õigustatud ootus saada osa loodud väärtusest tagasi.
Meie spetsiifikat arvestades võiksid ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskus, keskkonnaamet ja riigimetsa majandamise keskus just siin paikneda. Läbimurre, et pealinna eluga harjunud inimesed otsustaksid teha selliseid muudatusi, pole kerge, aga väärib edasist pingutust.
Territooriumilt Eesti suurimat maakonda on 86 000 elanikuga suhteliselt kallis pidada. Kui ligikaudu 4000 neist käib tööl väljaspool, on just see esmane inimkapital majandusarengu hoogustamiseks.
Lahkumise peamine põhjus on tööturul pakutavad väikesed palgad. Elu on näidanud, et Pärnumaalt pärit kõrgharidusega noori ei meelita siia tagasi senise majandusstruktuuri ega töötasudega. Vaja on väärtusahelas kõrgemal asetsevaid ettevõtteid, mis on orienteeritud konkurentsivõime kasvatamisele uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu.
Kui meie koolijuhid ütlevad, et parimad lõpetajad ei pöördu tagasi madala palga pärast, on see kriitika ettevõtete aadressil osaliselt õige. Kui aga ettevõtjad kurdavad arenguhüppe tegemiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle, on õigus neilgi.
Et ettevõtted saaksid tuge tootearendusel, automatiseerimisel, eksportturgude laiendamisel, on vaja neid toetavaid üksusi, tootearendus- ja kompetentsikeskust. Pean õigeks EASi eksportmeetmete parima kättesaadavuse tagamist Pärnumaale. Nagu oleme näinud nõukogudeaegse ebaefektiivse tootmise kadu ja tänu väliskapitalile uue majanduse (elektroonika) sündi, peaksime julgemalt kavandama uusi ärisid.
Hakkajate ettevõtete puudumisel saab avalik sektor siin aidata inkubatsiooniteenust käivitada, kaasates Tehnopoli. Alati ei pea koolilõpetajat ees ootama kellegi loodud töökoht, vaid oodatav kasuminumber võiks innustada teda ise riske võtma.
Tõsisem instrument oleks regionaalne kompetentsikeskus, mis aitaks maandada neid äririske, mida erasektor üksinda ei võtaks: konsultantide üksus, mis samal ajal uuendaks majandusstruktuuri ja kaasaks muutustesse olemasolevaid ettevõtteid. Kindlasti kätkeb selliseid võimalusi ressursside efektiivsem kasutus, millega saab siduda Pärnumaa majandust.
Rohkem kompetentsi
Tööandjatel on raske leida kvalifitseeritud tööjõudu. Jõuame haridussüsteemi toetava mõjuni. Jah, atraktiivsed tööpakkumised võivad kõrgkoolilõpetajad meile tuua. Paraku näitab praktika, et nad jäävad eelkõige õpingute asukohta, sest toimetuleku kindlustamiseks mindi ülikooli kõrvalt tööle.
Nii riisuvad Tallinn ja Tartu ülejäänud Eestilt koore ja meie ettevõtjatel ei jätku insenere. Alati on lihtsam teha koostööd lähedal. Seetõttu on Pärnumaa majandusarengu abivahendina vaja laiendada siinseid kõrghariduse omandamise võimalusi.
Pärnu sõpruslinnas Vaasas on kümme protsenti linnaelanikest üliõpilased ja just see on nende peamine arenguressurss. Kõrgkoolide ümber kipuvad koonduma ja tekkima ettevõtted, mis on teadmispõhised ja suurema töötasu maksevõimega.
Pärnumaale on oluline suurendada akadeemilise partnerluse kohapealset mõju. Rohkem kompetentsi kohapeal looks meile uue argumendi saada selliseid investoreid, kes vajavad haritumat tööjõudu.
Kindlasti on tähtsad kõik sammud, mis astutakse haridusredeli alumistel astmetel. Ettevõtlikkuse ja tehnikahuvi suurendamine, karjäärinõustamise kaudu kutsehariduse osa kasv, gümnaasiumide suundade sidumine maakonna majandusprofiiliga, kutsehariduskeskuse jätkuv sidumine ettevõtete arenguga, sealhulgas V taseme (lühendatud rakenduskõrgharidus) õppekavade loomine rohkem oskusi nõudvate töökohtade täitmiseks.
Haridussüsteem peaks senisest veel rohkem pöörama näo omade ettevõtete suunas, et õpetajad saaksid teooria sidumisel äripraktikaga tekitada huvi meie ettevõtete vastu. Tegutsen selleks, et riiklikes strateegiates ja eelarvetes arvestataks rohkem Tallinna-väliste ettevõtete laienemis- ja taristuvajadusi.
Suurinvesteeringuna aitab Pärnumaad peale nimetatu lennujaama renoveerimine, et siia jõuaks otse Põhjamaa klient ja äripartner. Pärnul on rahvusvahelist mõõdet, muu hulgas valitsuste kohtumispaigana. Pangem see tööle meie heaolu nimel!
Andres Metsoja, Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Pärnumaal