Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3070707/kadri-simson-eesti-parim-psuhhokaitse
Kadri Simson: Eesti parim psühhokaitse
Eesti on seisakus. Viimane aasta, mil siin oli vähegi arvestatav majanduskasv, oli 2012. Majandus ei kasvanud õieti üle-eelmisel aastal ja mullu, arvestatavat kasvu ei oodata tänavugi. Kõik see tuli liiga vara. Eesti polnud veel selles rikaste riikide liigas, kus majandus kipubki aeglasemalt edenema.
Seisakust välja
Kuidas sellest seisakust välja saada, on nende valimiste peaküsimus. Mitte see, kas äkki võidab need valimised Keskerakond, nagu väga kardab peaminister Taavi Rõivas, või kas Reformierakonna võim jätkub.
Kui me seisakust välja ei saa, tähendab see leppimist olukorraga, et meie inimesed jätkavad lahkumist. Jah, inimestel on kõrgemad ideaalid, mitte üksnes leiva ja vorsti mured. Kuid edenemise tunne on meie parim psühhokaitse. Arusaam, et siin on koht, millel on tulevik ja mille pärast tasub vaeva näha ja võidelda.
Areneva riigi poolt suudavad olla needki, kelle juured Eestis pole sügaval ja kelle jaoks on elupaik ehk armas, aga eestlus võõras. Seisakus riiki hakkavad aga pikapeale hülgama ka põlisematest põlisemad. Ainuüksi eelmisel aastal on parema toimetuleku otsingul lahkunud Pärnumaalt üle kaheksasaja inimese, Eesti kodanikke välisriigis on välisministeeriumi andmetel enam kui Pärnu, Viljandi ja Haapsalu elanikke kokku.
Keskendudes vaid sellele, millele “võib kindel olla”, on kindel üks: asjad jäävad laias plaanis selliseks, nagu need ikka olnud on. Rumalus oleks teha asju nii nagu ikka ja eeldada märgatavalt teistsugust tulemust.
Pole mingeid märke, et me reformierakondliku poliitikaga Põhjamaade poole liiguksime. Selleks, et jõuda Põhjamaadele lähemale, vajab Eesti senisest kolm korda suuremat majandusarengut ja hoolivamat suhtumist oma inimestesse.
Lahendused
Lahendus ei alga ühest kuldvõtmekesest, vaid mitme võtte koosmõjust. Peame oma ideede otsingus muutuma palju vabamaks ja sallivamaks. Eestis peab lõppema kriitikute ja teisitimõtlejate naeruvääristamine. Äkki polegi kõik senise kursi suhtes kriitilised ideed valed. Teeme meeled lahti.
Inimestele tuleb anda liikumisvõimalus. Tasuta ühistransport lõpetab olukorra, et naabervalda ei tasu tööle minna, sest tööl käimine osutub niisama kulukaks kui makstav tasu.
Kolmandaks, peame oma kutsehariduse omandamise võimalused tegema paremini kättesaadavaks vanemaealistele. Eestis tekivad ümberõppe võimalused peamiselt siis, kui inimene on juba töötuks jäänud. Võimalus töö kõrvalt ennast koolitada aitab muutunud ootustega kaasas käia. Ja nii saab vähendada muret, mis tekib mõnikord nooruse uljusest, kus alguses on omandatud haridus, millele vastavat tööd ei leidugi.
Tööjõud peaks ennast paremini tundma ja selleks peab madalapalgaliste maksukoormus oluliselt langema. Eestis pole tulumaks kõrge, kuid maksustamine algab väga madalast tasemest.
Miinimumpalga kiire tõus ja euroopalik maksustamine jätavad rohkem raha kätte inimestele, kelle palgast jätkub praegu vaid toiduks ja kodukuludeks. Inimeste välja aitamine vaesusest toetab Eesti majanduskasvu.
Tarbimismaksude järsk tõus, mis teeb Eesti kalliks riigiks, tuleb peatada. Kui praegune valitsus peaks jätkama, tõuseb alates maist kütteõli aktsiis 350 protsenti ja juba eesoleval talvel tabab paljusid peresid hiiglaslik küttearvete kasv. Lisamaksud elektrile ja toasoojale pole Eestis õigustatud, sest meil pole soe tuba mitte luksus, vaid sundvajadus.
Maksuametit tuleb tugevdada. See ei tähenda Eesti ettevõtjate kimbutamist tuhandeeuroste arvetega. Kogumata maksuraha on mujal. Eesti on ainuke Euroopa Liidu riik, kes ei kogu klassikalist ettevõtte tulumaksu. Kaks Eesti suurimat panka on 2010–2013 teeninud 933 miljonit eurot kasumit, kuid maksnud sellest maksudeks vaid 13,7 miljonit ehk 1,5 protsenti. Kuni seadust ei muudeta, on see seaduslik.
Kui tahame kasvada, peame võtma laenu. Muidugi tuleb laenud kunagi tagasi maksta ja lihtne on sellega liiale minna. Riigitellimused toovad tööd ja parandavad kohalikku tarbimist. Ühe tarbimine on teise teenistus. Kui me eraisikutena laename, miks ei või seda oluliste asjade jaoks jõukohasel määral teha riik?
Laenude andmise ja käendamise suhtes peaksime muutuma aga palju karmimaks. Vaid Keskerakond oli riigikogus vastu “investeeringutele” Lõuna-Euroopa kriisiriikidesse, sealhulgas Kreekasse. Vastutajaid aga ei paista.
Riik peab võtma aktiivse hoiaku investeeringute siia meelitamiseks. Pärnu leivatehase sulgemise vältimiseks ei tehtud midagi. Leiba saab mujaltki, kehitati õlgu. Kunagi oli siin maailma üks suuremaid suusatehaseid. Mida riik teha saab? Praegu seda isegi ei küsita. Ometi võiks just näiteks see olla paljuräägitud „teaduspõhine“ ja kallima hinnaga toodang.
Iga siin töötav inimene on oluline. Tunnet, et minu töö aitab Eestit hoida ja kasvatada, ei tohi ära võtta pensioniskeemi kaudu. Keskerakond seisab selle eest, et madalamapalgalisedki saaksid tööaasta eest kirja pensioniaasta.
Majanduslik edenemine teeb Eesti tugevaks, mitte riiklikud propagandatalitused ja oma rinnale tagumine.
Kadri Simson, Keskerakonna kandidaat Pärnumaal