L 13.10.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
KAVA
Johann Sebastian Bach (1685-1750)
- Fantaasia (Piece d'orgue) G-duur BWV 572 orelile (1705/06)
- Très vitement-Gravement-Lentement
- Sonaat sooloviiulile nr.1 g-moll BWV 1001 viiulile (1703)
- I Adagio
- II Fuga (Allegro)
- III Siciliana
- IV Presto
- Prelüüd ja fuuga d moll BWV 539 orelile (1724/25)
- Sonaat nr.1 h-moll BWV 1014 viiulile ja klavessiinile (1718)
- I Adagio
- II Allegro
- III Andante
- IV Allegro
- Tokaata d moll BWV 565 orelile (1709)
- Aaria orkestrisüidist nr.3 D-duur (1729-30)
- Leena Laas (viiul, barokkviiul)
- Ines Maidre (orel)
Oma eluajal ja veel 18. sajandi lõpupoolel oli Johann Sebastian Bachi looming tuntud võrdlemisi kitsas asjatundjate ringis. Heliloojana hakati Bachi laia publiku poolt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda barokiajastu üheks põhiliseks heliloojaks ning üheks suuremaks heliloojaks terves muusikaajaloos üldse. Leitakse ka, et Bachi loominguga algas saksa klassikalise muusika kõrgaeg. Tänapäeva Eesti interpreetide kontserdikavades kuuleb Bachi muusikat siiski üllatavalt vähe. Nii võikski öelda, et Bachist rääkimise asemel võiks tema loomingut rohkem mängida ja kuulata.
Viiuldaja Leena Laas on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal ning arvukatel kontsertidel esitanud lisaks klassikalisele põhirepertuaarile ka palju eesti muusikat. Koostöös Nata-Ly Sakkosega on valminud CD “Poème d’amour”. Ta on olnud mitmete orkestrite ja projektikollektiivide liige: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Kremerata Baltica, Tallinna Kammerorkester, Jyväskylä Linnaorkester. 2001-2002 oli Leena Laas üks Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeistritest. 1998. aastast on ta oma sünnilinna Narva Sümfooniaorkestri kontsertmeister ja 2011. aastast Pärnu Ooperi orkestri kontsertmeister ning Klaaspärlimäng Sinfonietta liige. Leena Laas on täiendanud end nimekate professorite juhendamisel arvukatel meistrikursustel: Tallinnas ja Pärnus (Igor Bezrodnõi Moskvast, Sigiswald Kuijken Belgiast, Anatoli Reznikovski Peterburi konservatooriumist) ning Pariisi Konservatooriumis (prantsuse professorid Regis Pasquier’ ja Gérard Poulet). Lisaks on ta osalenud barokkviiulivirtuoosi Anton Steck’i meistrikursusel Kölnis ja jätkab enesetäiendamist barokkviiuli guru Andrej Rešetini juures Peterburis. Leena Laas on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2009, 2010 ja 2012. Lisaks aktiivsele interpreeditegevusele on Leena Laas viiulipedagoog ning juhendanud meistrikursusi ka Kokkolas (Soome). Praegu tegutseb ta Keila ja Nõmme Muusikakoolis viiuliõpetajana.
Ines Maidre muusikaline haridustee sai alguse klaveriõpingutest Tallinna Muusikakeskkoolis ja jätkus klaveri ja oreli erialal Eesti Muusikaakadeemias professorite Bruno Luki ja Hugo Lepnurme käe all (diplom cum laude mõlemal erialal). Aastatel 1989–1991 jätkas ta õpinguid Prantsusmaal Daniel Rothi juures (diplom Prix d’Excellence). Lisaks sellele on ta täiendanud ennast arvukatel meistrikursustel. 1991. aastal saavutas Ines Maidre esikoha Concours Musicale d’Ile de Fance’il Versaille’s (Premier Prix Unanimite). Ta on esinenud arvukate soolokontsertidega nii kodu- kui välismaal, sealhulgas sellistes kuulsates katedraalides nagu Westminster Abbey Londonis ja Notre-Dame Pariisis. Tema repertuaar on ulatuslik ja mitmekesine, sisaldades muusikat eri aegadest ja stiilidest. Lemmikvaldkonnaks on prantsuse muusika. Põnevaks on peetud Ines Maidre nüüdismuusikatõlgitsusi, samuti on ta olnud mitmete eesti oreliteoste esmaesitaja. Ka paljude orkestriteoste (Poulenci, Jongeni, A. Kapi orelikontserdid) orelipartiid on kõlanud Ines Maidre esituses. Ines Maidre on salvestanud orelimuusikat raadiotele ja firmadele Forte ja Antes. 1994. aasta ETV filmis eesti oreliheliloojast Peeter Südast esitas ta enamiku helilooja oreliteostest. Omanäoliste kontserdikavade (“Luigelaulud orelile”, “Katedraali aknad”, “Hümnimuusika läbi aegade” jt) ning eesti orelimuusika helisalvestuste eest pälvis Ines Maidre 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Praegu tegutseb Ines Maidre Griegi Akadeemia õppejõuna Bergenis, Norras.