Jana Moosar. Kõikide valdkondade arengukavade aluste aluseks saab olla teadmine linnaelu tegelikest mõjutajatest. - laste arv haridussüsteemis aastal 2015 ja edasi (2015 kooliminejad on täna juba sündinud-teada, lisandumine mujalt prognoositav). See on asjade alus- Pärnu elanikkond väheneb ja vananeb. Fakt Linna ülalpidmaise raha väheneb (maksubaas).Fakt Selles olukooras parimate otsuste tegemiseks, ning lõpliku PROVINTSIALISEERUMISE võimalikult kaugele edasilõkkamiseks tuleks asja tõsidust kõigepealt kõrgeimal tasemel teadvustada. Professionaalne kultuuri- ja haridusvõrk on eeldus, miks eelistada täna veel Pärnut elamiskohana näiteks Haapsalule,Võrule, Türile, Narvale (vabandan linnade ees). Nende asutuste olemasolu, neis olemasolevad töökohad ja nende haridustase, nende mõju kogukonnale on see, mis väikelinnu tegelikkuses eristab. See, et vananevas riigis tuleb sõda laste pärast, on ootuspärane. See on sõda maksumaksja pärast. Seda, et eraettevõtlus olukorras pikas perpektiivis väikelinnas (kus on munitsipaalhuvikoolid) ikkagi kaotajaks jääb- on samuti tõenäoline. KÜLL EI JÄÄKS ta seda juhul, kui 3 lastehuvikooli likvideeritaks- see paiskaks ettevõtlusturule kõrgprofessionaalsed pedagoogid- (50% nendest lahkuksid peredega Pärnust, ülejäänud koonduks ning alustaks tööd). Siis on saavutatud suur ülikokkuhoid. Tõenöoliselt on see ka tegelik tulevikustsenaarium 2020, millest täna keegi veel kõnelema pole valmis.
- Sinu tekstist on raske aru saada, millised on Sinu poolt- ja vastuargumendid seoses kavandatavate struktuurimuudatustega.--Andrus Kallastu 21. aprill 2010, kell 09:09 (UTC)
proovin uuesti:) Vastuargumendid I. minu jaoks puuduvad eeldused küsimuse sellise püstitamiseks üldse, see, et on käsk kokku hoida ei ole üldse argument. Argumendid on: 1- linna huvialakoolis osalavate laste suhtarv kõigist linnas regitud lastest. 2- koolikohuslaste arvu joonist 2000- 2020 (2018-2020 lapsed on prognoositavad, ülejäänud tatsavad juba ringi:) 3- sellest oleneb ning teada peaks olema, palju pedagooge vajab linn aastal 2020. Mis on point? 3 kooli kokkulükkamine 2011 a on raha kokkuhoid 4-aastase valimistsükli mõistes. Muud mitte midagi. Kokkuliitmine on kokkuhoid eelkõige juhtide (kes ka pedagoogid) ja pedagoogide töökohtade kadumise arvelt. See ongi minu teine vastuargument II. Täna kiirendab liitmisportsess järsult loomulikku hääbumist ja kiirendab intelligentsi väljarännet Pärnust(tööd ei ole ega tule).Iga kaotatud töökoht kahandab omakorda linna maksubaasi. J. Moosar
- Püüdsin vormistada: Praegu kavandatav kolme kooli käsukorras liitmine on lühinägelik, nö 4-aastase valimistsükli tasemel samm, sest kokkuhoidu üritatakse saavutada pedagoogide ja koolijuhtide, kes on ka pedagoogid, töökohtade kadumise arvelt. Samas ei ole selgeks tehtud, milline on huvialakoolides osalevate laste suhtarv kõigist linnas registreeritud lastest, milline on koolikohuslaste arvu prognoos aastateks 2010-2025, kui palju huvihariduse pedagooge vajab linn aastal 2020. Täna kiirendab liitmisportsess järsult Pärnu demograafilist ja vaimset hääbumist ning kiirendab intelligentsi väljarännet, sest tööd ei ole ega tule. Iga kaotatud töökoht kahandab omakorda linna tulubaasi.--Andrus Kallastu 22. aprill 2010, kell 05:15 (UTC)
Minu kriitika on Pärnu huvihariduse teemal sama, mis kultuurivaldkonna puhul: linnavalitsus arutab ja otsustab olulisi linnaelu puudutavaid asju kodanike seljataga ja sisulisi arutelusid praktiliselt ei toimu. Pärnu huviharidus vajab hädasti analüüsi, kui palju, mis mahus ja mil moel peaks linn huviharidust toetama. Ei tohiks mingil moel alahinnata infrastruktuuritoetust, nt Pärnu kesklinnas on mitmeid tühje maju, mis ehk leiaksid endale sisu. Pärnu linn pakub mitmes huvihariduse valdkonnas erategijatele sisuliselt "kõlvatut" konkurentsi. Kai Kallastu, 21.4.2010 Pärnus
Pärnu LV kui koolide omanik peaks siiski täpsemalt sõnastama selle, mida ta ootab huvikoolide juhtidelt. Kohtumistest Andrus Haugasega jääb mulje, et tegelikult oodatakse avaramat mõtlemist huviharidusest ja selle andmise võimalustest ning oodatakse eelkõige initsiatiivi koolide õpetajatelt ja juhtidelt.
Samas suunas liiguvad ka nt Soome haridusjuhtide mõtted ja on loodud äärmiselt huvitavaid kooslusi. AGA see kõik toimub juba kraadiõppe tasandil! Nt Aalto Yliopisto www.aalto.fi, mis on Soome kõige uuem ja säravam tipp-innovatsiooniülikool.
VHK ei ole eriti õnnestunud näide, kuna selle kooli saamislugu on täiesti eriline. See on kasvanud väga tugeva vaimuinimeste rühma ümber, väga tugevatel ideoloogilistel alustel. Samasugusest initsiatiivist sündis Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium. Need on formaadid, mida ei ei saa kunstlikult ja ülevalt poolt administratiivse jõuga luua.
Mis on siis Pärnu võimalus? Esimese sammuna algatada üldse mõttevahetus, et inimesed tuleksid igapäeva mugavast rutiinist välja ja pakuksid välja uusi ideid. Nö struktuuride formaalne ümberkorraldamine võiks toimuda alles siis kui on olemas selged sisulised suunad.
Pärnu probleem ei ole struktuurid. Pärnu probleem on oma tegevuse adekvaatse hindamise puudumine, Pärnus toimuva üle- ja alahindamine.
Asjade ja protsesside adekvaatne hindamine on igasuguse arengu eeldus, siia kuulub eeldusena mõistetest, asjadest ja nende funktsioonidest (sh ka vajalikkusest) ühine arusaamine.
Nendel kolmel koolil on erinev eesmärk ja funktsioon. Tuleks kõigepealt teha selgeks, mis nendes koolides on neile ainuomast ja mis külge poogitud. Seejärel on võimalik teha horisontaalseid õppekavu vastavalt iga õpilase soovidele ja vajadustele. Selliseks tegevuseks ei ole struktuurses mõttes praegu ühtegi takistust. Palju suuremaks takistuseks on konkreetsed direktorid, kes paaniliselt on püüdnud oma koolist teha midagi sellist, mis ei ole üldse selle kooli eesmärk. Nt tulemustele orienteeritud solisti- või instrumendiõpe Pärnu Kunstide Majas, laste kunstiring Kunstikoolis jne.
Madalama taseme nö ajaveetmisele suunatud õpe tuleks erastada. See peaks andma rahalist säästu ja tekitama uut mõtlemist linnale kui erinevad eraõiguslikud stuudiod ja huviringid konkureeriksid avalikult linna ressurssidele sh infrastruktuuri võimalustele (pearahad + ruumid).
Õhtuti seisavad koolitööst vabal ajal tühjana suures koguses üldhariduskoolide ruumidest, see on kasutamata potensiaal. Samuti on hommikustel aegadel tühjad huvikoolide ruumid, ka see on kasutamata potensiaal. Pärnu suvi võiks olla kirju maailma tasemel meistrikursustest, millest pärnakate osavõtt oleks linna poolt toetatud.
Kai Kallastu, 22.4.2010 Pärnus
Kailt kuldaväärt ettepanekud. J.Moosar
Sulev Alajajõe 26.4.2010 (avaldatud autori nõusolekul vastusena Kai Kallastu küsimusele 25.4.2010 "Mäletan 1999.aasta lõpust plaani huvihariduse ja ka mõne linnalise kunstiasutuse nagu Linnaorkester andmisest erakätesse. Palve: kas oleks võimalik saada selle kohta materjali? Kas seda on kuskil veel, kas Teil endal või linna arhiivides?"):
"Kahjuks ei ole ilmselt mingeid materjale alles, sest ainuüksi sel teemal mõtlemine põhjustas aastal 2000 kohe tormi ega jõudnud mingite arengukavade või muude dokumentideni. Võin vaid taastada need põhimõtted, mille alusel 10 aastat tagasi arutelu initsieerisin:
- 1) laste täiendusõpe (vabatahtlikult juurdeõpitav) võiks olla rohkem seotud ala täiskasvanutest professionaalidega, et Pärnus harrastavad noorukid omaksid täisealiseks saades väljundit kodulinna kunstilis-sportlikes organisatsioonides ja täiskasvanud harrastajad hooliksid rohkem järelkasvust, panustades võimalusel järelkasvu tekkesse ka rahaliselt (kui on linnakool, siis selline suhtumine kergelt välja ei kujune);
- 2) võiks eristada üleriiklike õppekavade alusel tegutsevaid koole harrastustegevusest ja lähtuda sellest ka rahastamisel;
- 3) elitaarse ja kalli süvaettevalmistuse kõrval ei saa unustada vajadust kaasa aidata kultuurse ellusuhtumise ja arusaama tekkele ning arvestada kasuga, mida tänaval või arvuti taga ajaveetmise asemel pakuksid muusika- ja kunstitunnid;
- 4) investeeringute (loe: linna arengu) võimaldamiseks tuleb olla kriitiline (majandusliku) analüüsita väljakujunenud kulubaasi suhtes, milles on esinenud palju dubleerimisi ja sisu asemel majade ülalpidamist, selmet avada linnale kuuluvad koolid pärast tunde spetsialiseeritud harrastusteks kõikidele lastele (koolijuhid on tavatsenud käituda nii, nagu oleks tegemist nende kooliga ja teiste koolide õpilased pole olnud teretulnud);
- 5) erainitsiatiivi ja -kapitali kaasamiseks (mis loob lastele rohkem ja mitmekesisemaid võimalusi) on vaja luua võrdsed tingimused, kus linn annab toetusi, mitte ei pea üleval (täna tunduks kummaline, kui linnale kuuluks Nooruse maja või tennisekool, aga 1999 oli see nii).
Mõistan praeguse linnavalitsuse ülirasket seisu ja paratamatut vajadust kulustruktuuri muuta. Vastasel juhul maksame ainult Viisitamme LV võetud laene tagasi ega suuda näiteks eurovahendite kaasamiseks omarahastustki välja panna. Kui Tallinn ja Tartu toetavad tarkade töökohtade loomist, siis meil pole see võimalik ja kõrgharitud noored ei jää meile pidama (kõik ei oska ega saa õpetada). Seetõttu peab Pärnu eelarve hakkama sisaldama kulusid, mis on suunatud uuele arengule. Vaieldamatult ei saa seda teha loodud tugevuste äralõikamise hinnaga, ent kindlasti on targad kompromissid võimalikud. Loodetavasti kujuneb lahendus seekord välja dialoogi kaudu."
Andmed sisestas --Andrus Kallastu 27. aprill 2010, kell 03:36 (UTC)