Astrid Hindriksi kiri 130816[]
Allikas: Fail:Astrid Hindriks 130816 KIRI.pdf
Visioon:
- 1. Pärnu on tasakaalustatud arenguga, peresõbralik ja kauni looduskeskkonnaga väikelinn, mis panustab ettevõtlikele inimestele kodu rajamisesse ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomisesse;
- 2. Suurenenud on kodanikuühenduste roll Pärnu linna arengut puudutavate otsuste tegemisel.
Koostöö alus on Planeerimisseaduse § 18 lõige 5 punkt 4
Märkused "Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" KSH programmi osas.
Pärnu linna volikogu juures käib kord kuus koos volikogu ühenduste ümarlaud alates 2007. Aastast, kus arutatakse linnale tähtsaid probleeme ja pakutakse lahendusi. Ümarlauas on korduvalt arutelu all olnud Rail Baltic ja Pärnu peatus. Koostööks avaliku ruumi planeeringute osas on linnaga kirjutatud 28.03.12 koostöökokkulepe, mille alusel on moodustatud planeeringute NÕUKODA.
Planeerimise NÕUKODA nr. 2 arutas 9.01.13 koos maavanema, ametnike ja Tehnilise Järelevalve Ametist Jaak Simoniga Rail Balticuga seotud arenguid.
Meie ühene seisukoht on, et rongijaam peab tulema Pärnu linna. Kaaluda tuleks ka rongijaama asukohana ala, kus Ehitajate tee keerab Papiniidu silla suunas, võib kaaluda ka praeguse kaubajaama kanti, kuid linnale lähemal. Tahame juhtida tähelepanu, et:
- IMO väävlidirektiivi kehtestamine ja sellest tekkib modaalne tagasinihe merelt maale mistõttu on ette näha autotranspordi ja raudteetranspordi kasvu ning meretranspordi vähenemist. Sellest tulenevalt kaubasadama positsiooni vähenemist ja kaubajaama positsiooni tõusu. Kuna kaubasadam on kogu Lõuna-Eesti puidu jm kauba ekspordikanaliks samuti (Põhja poole vedu kallim), siis on siit ka üks võimalus kuidas tekiks posit siirded majandusse. Kaubajaama ei tohi ignoreerida.
- Peatus peab olema linna keskpunktile võimalikult lähedal, see ei saa asuda kaugel.
- Peatus peab olema seotud teiste transpordiliikidega (muuhulgas MKM enda transpordi arengukava teema
Lisan juurde märkused, mis puudutavad "Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" KSH programmi osas. Koostanud on need vabatahtlik, kes tegutseb NÕUKOJAS.
Palun lisage meid infolisti, kuna oleme RBga juba pikka aega tegelenud avalikes huvides ja tegeleme edaspidigi-
Astrid Hindriks
Pärnu volikogu ühenduste ümarlaua ja planeerimise NÕUKOJA koordinaator
5029152 astrid.hindriks@gmail.com
LISA. Soovitused ja vastuväited „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna-planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine“ programmi eelnõu kohta.[]
1) Kõik viidatud dokumendid, poliitilised otsused, uuringud jmt võiks olla läbivalt viidatud eraldi dokumendi lõpus algallikale. Nt: „Rail Baltic projekti üldiseks eesmärgiks on taasluua ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Siiani on Balti riikide raudteesüsteem (standardne rööpmelaius 1520 mm) mandri-Euroopa standarditega (rööpmelaius 1435 mm) ühildamatu, mistõttu on Euroopa Komisjoni otsustatud (Euroopa Komisjoni otsus nr 884/2004 29. aprillist 2004), et Eesti, Läti ja Leedu riikide raudteetransport tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa raudteetranspordisüsteemi.“ [lk.4]
2) „Rail Baltic raudtee rajamine peaks hõlbustama piirkonna lõimumist Helsingist algava raudtee abil, mis ühendaks Tallinna, Riiat, Kaunast, Varssavit ja Berliini (joonis 1).“ [lk.4] Võiks nimetada kõik linnad kus peatus tuleb, ehk Tallinn-Pärnu-Riia-Paneveźys-Kaunas. Võiks nimetada ka Helsingit.
3) „Joonis /Figure 1. Kavandatav Rail Balticu raudteetrass on üheks osaks Euroopa Liidu transpordi-infrastruktuuri TEN-T võrgustikust /“ [lk.5] Mõiste ei ole täpne. Core network mille osa on Rail Baltica, on ´põhivõrk´. Kõik muu on comprehensive network ehk ´üldvõrk´. Allikas: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-478_et.htm . TEN-T võrgustiku revideerimise järel (29. Mai 2013) kinnitatud transpordivõrgustiku kaardid http://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/revision-t_en.htm
4) „Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute eesmärgiks on leida sobivaim asukoht Rail Baltic raudteeliini Tallinna–Pärnu–Riia- Kaunas trassikoridorile Eesti osas.“. [lk.6] Võiks olla märgitud ka Paneveźys.
5) „Trassivariantide piirkonnas määratletakse piirangutega alad. Andmekihid, mille alusel piirangud määratletakse, on loetletud Lisas 2. Andmekihtide abil koostatakse piirangute kaardid, mida kasutatakse trassivariantide eelvaliku läbiviimiseks. Piirangute info alusel määratletakse ka uusi trassivariante. Eelvaliku peamised kriteeriumid on:
- a. asukoht Natura alade, kaitsealade ja I ning II kategooria; kaitsealuste liikide elupaikade suhtes;
- b. asukoht elamualade suhtes;
- c. asukoht muinsukaitsealade ja -objektide suhtes.“. [lk.16]
Kas määratakse ka võimalustega alad? Kui jah, siis soodne asukoht tööstusalade ja tootmise suhtes oleks vajalik märkida ära.
6) „4.3.1 Asustusstruktuuri uuring / Settlement structure baseline study Lihtsustamaks trassialternatiivide võrdlemisel asustusstruktuuriga arvestamist, koostatakse eraldiseisev asustusstruktuuri uuring. Uuringus käsitletakse järgnevad valdkonnad:
- a. - asustuse paiknemine, tihedus ja aset leidnud muutused;
- b. - töökohtade paiknemine;
- c. - olulisemate avalike teenuste paiknemine;
- d. - turismi sihtkohtade ja olulisemate puhkealade paiknemine;
- e. - ettevõtlusalade paiknemine;
- f. - maa väärtus;
- g. - tööalane pendelränne;
- h. - olulised perspektiivsed muutused maakasutuses.“. [18]
Võiks olla eraldi eksportivate ja importivate ettevõtete paiknemise uuring ka, siis on paremini näha vastavalt ekspordi- ja impordi intensiivsus mahulises väärtuses. Kaardil. Umbes täpselt nagu http://siteresources.worldbank.org/INTEAER/Images/gdp_IDN_PHL.jpg (allikas: http://econ.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTDEC/EXTRESEARCH/EXTPROGRAMS/EXTEAER/0,,contentMDK:22199688~menuPK:6563141~pagePK:64168182~piPK:64168060~theSitePK:5991650,00.html) või http://nathanw.net/images/usalabels.png (allikas http://nathanw.net/2013/06/27/alpha-by-value-choropleth/ ) või http://metrochicagoopendataexamples.blogspot.com/2011/08/example-3-export-data-and-create.html või lihtsustatud kujul nagu siin: http://www.ret.gov.au/energy/facts/white_paper/part-2/chap-5/5.1/Pages/index.aspx . Neid andmeid saab ka hiljem kasutada majandusstruktuuri ja raudtee ilmnenud positiivsete mõjude uurimiseks.
7) „Olulise osa andmestikust moodustab 2011. aasta rahva- ja eluruumiloenduse andmestik, mida täiendab planeeringute info.“. [lk.18]
8) „MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE
- a. Austuse struktuur / settlement structure
- b. Taristu / Infrastructure
- c. Äri ja tootmiskeskkond / business and manufacturing environment
- d. Turism/Tourism“. [lk.30]
Võiks kaaluda majandusanalüüsi osas ka spatial economics/regional science meetodeid kasutada ja hinnata vastava taristu, asustussturkuuri vmt kauguse mõju Rail Balticale. Mida kaugemal on objektid, seda väiksem on raudtee mõju neile ja vastupidi: mida lähemal ja paremini ühendatud, seda intensiivsem on mõju.
9) „JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY
- a. Liikumisvõimalused, barjäärid / Mobility possibilities, barriers“. [lk.30]
Võiks kaaluda makromajanduslikku analüüsi spatial economics/regional science meetodeid kasutada ja hinnata (Pärnu elanike - ja Pärnule paranenud -) juurdepääsu kontekstis paranenud juurdepääsu võimalusi: kõrgharidusele, meditsiinile, rahvusvahelisele lennujaamale, töökohtadele, meelelahutusvõimalustele. Ja mis on selle mõju.
10) „Käesoleva KSH objektiks olev tegevus on piiriülese mõjuga, kuna Rail Baltic kulgeb läbi kolme Balti riigi Poola. Sadamaühenduste (parendamise vajaduste ja sellega kaasnevate mõjude) kaudu on võimalik mõju ka Soomele.“. [lk.35]
Kindlasti ei tohiks ära unustada võimalikku tunneli rajamist. Teatud tingimuste ilmnemisel on tunneli alternatiiv reaalne. Kuna paremaid hetki Rail Baltica tunneli planeerimiseks ja aruteluks ei ole, siis ei tohiks seda alternatiivi praegu ignoreerida.
11) „Esialsed leevendavad meetmed töötatakse välja trassialternatiivide lõikes, mida täpsustatakse valitud alternatiivi osas.“. [lk.36]
Trükiviga: esialgsed.
12) „Sotsiaalmajanduslike aspektidega seotud registrid ja andmebaasid“. [lk.43]
Võiks olla ka Registrite- ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ja Statistikaamet vastava statistikaga eksport/import ettevõtluse kohta.
13) „Taristu/Infrastructure“. [lk.38]
Puuduvad lennujaamad Tallinnas ja Pärnus, lisada eraldi.
LISA: Soovitused ja vastuväited „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute lähteseisukohad“ kohta.[]
1) „Rail Baltic arendamiseks on muu hulgas antud suunised Eesti Vabariigi Valitsuskabineti 22.09.2011 otsusega, Eestis 10.11.2011 allkirjastatud Eesti, Läti ja Leedu peaministrite ühisdeklaratsiooniga ning samade riikide transpordi eest vastutavate ministrite 07.12.2011 allkirjastatud kokkuleppega.“ [lk.3]
Kõik poliitilised otsused, uuringud, dokumendid, seadused jmt võiks olla läbivalt dokumendi lõpus viidatud ja lingitud internetis algallikale.
2) „Joonis 1.1. Kavandatav Rail Balticu raudteetrass on üheks osaks Euroopa Liidu maanteid, raudteid ja sadamaid koondava transpordi-infrastruktuuri TEN-T põhivõrgu koridorist. Skeemil on punase joonega tähistatud maanteed, must-valge katkendjoonega raudteed.“. [lk.3]
Võiks olla täpsustus, et põhivõrgu (core network) maanteed, põhivõrgu raudteed. Termin ´core network´ võiks samuti juures olla, siis on terminoloogia kõigile ühene ja arusaadav.
3) „Harju, Rapla ja Pärnu maakonna maakonnaplaneeringute (edaspidi maakonna-planeeringute) eesmärk on leida sobivaim asukoht Rail Baltic raudteeliini Tallinna–Riia-Kaunas trassikoridorile Eesti osas.“. [lk.4]
Võiks olla siiski Tallinn-Pärnu-Riia-Paneveźys-Kaunas.
4) „Rail Baltic raudteeliini planeerimise ja ehitamise eesmärk on selle hilisem kasutamine reisijate ja kaupade rahvusvaheliseks veoks. Reisijateveo seisukohalt on tegemist rahvusvahelise kiire rongiga, millel on peatused ainult suuremates asulates.“. [lk.5]
Võiks olla juures selgitus, et Eestis peatused Tallinnas ja Pärnus.
5) „Arvestades Euroopas toimuvaid pikaajalisemaid arenguid reisirongide kavandamisel, kaalutakse planeeringu käigus võimalust trassikoridori valikul arvestada hajaasutuses maksimumkiirusega 350 km/h.“. [lk.5]
Kas 350km/h eelduseks on spetsiifiline trassigeomeetria? Kui jah, siis võiks see selguse huvides olla ka siin märgitud.
6) „Rail Baltic raudteeliini planeerimise ja ehitamise eesmärk on rahvusvaheline elektrifitseeritud kiire rongiühendus, kuid välistatud ei ole ka kohalik raudteeliiklus tulevikus.“. [lk.5]
Kui juba anti täpsustus elektrifitseeritud, siis võiks olla ka täpsustus kahe rööpapaariga.
7) „Kaubajaam on kavandatud Muuga sadamasse, reisiterminal Ülemistele ja reisijaam Pärnusse.“. [lk.13]
- Vastulause 1. Kaubajaam võiks asuda ka Pärnu Kaubajaama läheduses.
- Vastulause 2. Pärnu reisijaam võiks olla samuti terminali-laadne, mitut transpordiliiki siduv multimodaalne peatus. Bussid, rong, linnaliini transport, takso, parkla.
8) „Maakonnaplaneeringute koostamise algfaasis viiakse koos keskkonnamõju strateegilise hindamise töögrupiga läbi järgmised alusuuringud:
- a. - asustustruktuuri uuring
- b. - kultuuriväärtuste uuring
- c. - loodusväärtuste uuring“. [lk.14]
Asustusstruktuuri + majandusstruktuuri. Majandusstukruuri on vaja kaubaveo liikluse tarbeks. Asustusstruktuur on reisijate liikluse tarbeks.
9) „Lähteseisukohtadele lisatud tugiplaanil on esitatud trassikoridori alternatiivsed asukohad. Trassikoridori alternatiivide analüüs ja võrdlemine koos planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega ja tasuvus-teostatatavusanalüüsiga on maakonnaplaneeringute üheks olulisimaks ülesandeks.“ + graafik. [lk.15]
- Vastulause 3. Kui tasuvus-teostatavusanalüüs tuleb aluseks võtta, siis palun muuta planeeringu lähteseisukohta nii, et lisatakse alternatiivsete trasside arutelusse ka alternatiivse peatuse ala Pärnu linnas Pärnu jõe paremkaldale jõe kalda ja kaubajaama ala vahelisse piirkonda.
Vastus 14.10.2013[]
Allikas: Fail:Astrid Hindriks 130816 KIRI Konsultandi esialgne vastus 13.pdf
Austatud Astrid Hindriks
Täname Teid aktiivse osalemise eest Rail Balticu kavandamise protsessis.
Olete esitanud KSH programmi ja lähteseisukohtade osas ettepanekuid ja märkusi koos sisukate põhjendustega. Täname Teid aktiivselt kaasa mõtlemast ja ettepanekuid esitamast.
Käesolevaga oleme KSH programmi jooksvalt täiendanud ning Teie poolt toodud ettepanekute alusel programmi juba täiendanud/korrigeerinud. Järgnevalt anname ülevaate, millises osas on KSH programmis Teie poolsete soovituste/vastuväidetega arvestatud.
1.Kõik viidatud dokumendid, poliitilised otsused, uuringud jmt võiks olla läbivalt viidatud eraldi dokumendi lõpus algallikale.
Võtame võimalusel arvesse.
2.Võiks nimetada kõik linnad kus peatus tuleb, ehk Tallinn-Pärnu-Riia-Paneveźys-Kaunas.
Vastavalt ettepanekule on programmi täiendatud.
3.„Joonis /Figure 1. Kavandatav Rail Balticu raudteetrass on üheks osaks Euroopa Liidu transpordi-infrastruktuuri TEN-T võrgustikust /“ [lk.5]. Mõiste ei ole täpne.
Vastavasisuline parandus on programmi sisse viidud.
4.Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute eesmärgiks on leida sobivaim asukoht Rail Baltic raudteeliini Tallinna–Pärnu–Riia- Kaunas trassikoridorile Eesti osas.“ Võiks olla märgitud ka Paneveźys.
Vastavasisuline parandus on programmi sisse viidud.
5.Trassivariantide piirkonnas määratletakse piirangutega alad. Kas määratakse ka võimalustega alad? Kui jah, siis soodne asukoht tööstusalade ja tootmise suhtes oleks vajalik ära märkida.
Võimalustega alasid ei määrata, kuid planeering ei välista olemasolevate ja kavandatavate tööstus/logistikaparkide hilisemat ühendamist raudtee trassiga.
6.Võiks olla eraldi eksportivate ja importivate ettevõtete paiknemise uuring ka, siis on paremini näha vastavalt ekspordi- ja impordi intensiivsus mahulises väärtuses Rail Balticu trassi läheduses. Info esitada muuhulgas informatiivse kaardina.
Majandusliku põhjendatuse välja selgitamiseks on Tellija (TJA) poolt lubatud koostada äriplaan. Saame edastada Teie ettepaneku Rail Baltic äriplaani koostajatele.
7.Võiks olla ka Registrite- ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ja Statistikaamet vastava statistikaga eksport/import ettevõtluse kohta.
Majandusliku põhjendatuse välja selgitamiseks on Tellija (TJA) poolt lubatud koostada äriplaan. Saame edastada Teie ettepaneku Rail Baltic äriplaani koostajatele.
8.Võiks kaaluda majandusanalüüsi osas ka spatial economics/regional science meetodeid kasutada et hinnata vastava taristu, asustussturkuuri vmt kauguse mõju Rail Balticale. Mida kaugemal on objektid, seda väiksem on raudtee mõju neile ja vastupidi: mida lähemal ja paremini ühendatud, seda intensiivsem on mõju.
Põhjalikuma majandusanalüüs kavatsetakse teha Tellija (TJA) poolt koostatava äriplaani raames. Saame edastada Teie ettepaneku Rail Baltic äriplaani koostajatele.
9.Võiks kaaluda makromajanduslikku analüüsi spatial economics/regional science meetodeid kasutada ja hinnata juurdepääsu kontekstis (Pärnu elanike - ja Pärnule paranenud -) paranenud juurdepääsu võimalusi: kõrgharidusele, meditsiinile, rahvusvahelisele lennujaamale, töökohtadele, meelelahutusvõimalustele. Ja mis on selle mõju.
Juurdepääsu käsitletakse võrdluskriteeriumi „Liikumisvõimalused, barjäärid“ raames.
10.Lk 36 trükiviga
Vastav parandus on programmis tehtud.
11.Leevendava meetmena võiks kaaluda ka metsa/taimestiku istutamist koheselt kui trass on selge. Kuna Rail Baltica valmimiseni läheb ca 10 aastat, on taimestik selleks ajaks juba piisavalt kasvanud, et looduslikku müratõket tekitada.
Arvestame selle leevendava meetmega.
12.Lk 38 Puuduvad lennujaamad Tallinnas ja Pärnus, lisada eraldi.
Lennujaamad lisati programmi.
Planeeringu lähteseisukohad kirjeldavad kavandatava raudtee iseloomu, annavad ülevaate, mida kujutab endast planeeritav trassikoridor ja kirjeldavad planeeringu ajakava ning planeeringuprotsessis osalemise võimalusi. Lähteseisukohtade avalikustamise ajal esitatud põhjendatud ettepanekuid/vastuväiteid võetakse arvesse hilisemas planeerimisprotsessis. Kuna kolme maakonna osas on meile laekunud suures mahus kirju ettepanekute/märkuste/vastuväidetega, tuleb neid analüüsida koosmõjus. Seetõttu mitmetele Teie poolt esitatud sisulistele ettepanekutele saame seisukoha kujundada alles avalikustamise perioodi järgselt, kui kõik ettepanekud/märkused/vastuväited on läbi analüüsitud.
Järgmiseks sammuks on trassikoridoride omavaheline võrdlemine, võttes arvesse erinevaid inim- ja looduskeskkonna kriteeriume. Kohustus võrrelda trassikoridori asukoha valikul erinevaid asukohti tuleb kehtivatest õigusaktidest (PlanS § 291lg 2; KeHJS § 40 lg 4 p 3). Lisaks keskkonnamõju strateegilisele hindamisele annavad võrdlusesse sisendi ka trassivariantidele läbiviidav tasuvus- ja teostatavusanalüüs. Võrdlemine toimub lõikude kaupa ja on aeganõudev protsess, kuna kokku tuleb lõike võrrelda kogu pikkuse, so ligikaudu 200 km ulatuses. Esialgsed võrdlustulemused selguvad selle aasta lõpuks ja neid tutvustatakse jaanuaris maakonnakeskustes toimuvatel avalikel aruteludel. Erinevate uuringute, analüüside ja hindamiste tulemusel selgub eelistus sobivaima trassialternatiivi osas.