L 22.9.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
KAVA
Dietrich Buxtehude (1637-1707)
- Prelüüd ja fuuga d-moll
Johann Sebastian Bach (1685-1750)
- Sonaat nr.2 A-duur BWV 1015 (1719)
- I Dolce
- II Allegro
- III Andante un poco
- IV Presto
Heinrich Ignaz Franz von Bieber (1644-1704)
- Passacaglia "Kaitseingel" ("Schutzengel") g-moll (1676) (sooloviiulile)
Léon Boëllmann (1862-1897)
- Gooti süit (1895)
- I Introduktsioon-koraal
- II Gooti menuett
Ludvig van Beethoven (1770-1827)
- Romanss G-duur op. 40 (1800)
Johannes Brahms (1833-1897)
- Valss op. 39 nr. 15 (1865)
Béla Bartók (1881-1945)
- Rumeenia rahvatantsud (1915), 6 osa
- Leena Laas (viiul)
- Tuuliki Jürjo (orel)
Kontserdil kõlavate teoste loojaid ühendab perekonnanime esitäht B:
- Dietrich Buxtehudet (1637 - 1707) loetakse üheks kaalukamaks Põhja-Euroopa barokki esindavaks heliloojaks Heinrich Schützi ja Johann Sebastian Bachi ajastute vahepeal. Buxtehude oli Bachi õpetaja ja suur eeskuju.
- Johann Sebastian Bachi (1685-1750) võib pidada tähtsaimaks saksa baroki ja võib-olla kõigi aegade suurimaks heliloojaks üldse. Tema unikaalsed sonaadid viiulile ja obligaathäälele täidavad erilise koha 18. sajandi instrumentaalmuusikas. Säilitades barokiajastu tunnusjooni, rajasid nad teed viini klassikalisele sonaat-allegrole, mis kristalliseerus Haydni, Mozarti ja Beethoveni sonaatides.
- Ignaz Franz von Biber (1644-1704) oli Tšehhi-Austria helilooja, kelle looming mängis tähtsat rolli viiulimängu arenguloos. Tema müsteeriumilaadsesse viiulisonaatide tsüklisse "Roosipärjasonaadid" kuuluv Passacaglia on üks esimesi sooloviiulile kirjutatud teoseid.
- Léon Boëllmann (1862-1897) oli prantsuse helilooja, kelle vähestest oreliteostest tuntuim, Gooti süit, on tänaseni populaarseim teos orelivirtuooside repertuaaris.
- Ludvig van Beethoveni (1770-1827) omaaegne tuntus pianistina varjutab tihti fakti, et ta oli ka võimekas viiuldaja. Beethoveni Romanss G-duur tõendab peent instrumenditundmist.
- Johannes Brahms (1833-1897) virtuoosse pianistina esitas enamuse oma teostest esiettekannetel ise. Ka tegi ta tihedat koostööd oma aja parimate interpreetidega, kellest üks oli näiteks Clara Schumann. Schumanni vastu tundis Brahms erilist sümpaatiat. See ajendas teda kirjutama muusikat neljale käele, et musitseerida koos oma muusaga. Nii sündisid näiteks kuulsad valsid op. 39.
- Béla Bartók (1881-1945) oli ungari helilooja, pianist ja folklorist. Rahvamuusika uurimine oli Bartókile muusika kirjutamisel otsustava tähtsusega. Ta avastas, et enamus tema kogutud rahvamuusikast põhines vanadel kirikulaadidel, sisaldades omapäraseid rütme ja tempolist vabadust.
Loodetavasti mõjuvad nende muusikaajaloo suurkujude mitmekesise karakteriga teosed kui tunnine B-vitamiini kuur!
Viiuldaja Leena Laas on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal ning arvukatel kontsertidel esitanud lisaks klassikalisele põhirepertuaarile ka palju eesti muusikat. Koostöös Nata-Ly Sakkosega on valminud CD “Poème d’amour”. Ta on olnud mitmete orkestrite ja projektikollektiivide liige: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Kremerata Baltica, Tallinna Kammerorkester, Jyväskylä Linnaorkester. 2001-2002 oli Leena Laas üks Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeistritest. 1998. aastast on ta oma sünnilinna Narva Sümfooniaorkestri kontsertmeister ja 2011. aastast Pärnu Ooperi orkestri kontsertmeister ning Klaaspärlimäng Sinfonietta liige. Leena Laas on täiendanud end nimekate professorite juhendamisel arvukatel meistrikursustel: Tallinnas ja Pärnus (Igor Bezrodnõi Moskvast, Sigiswald Kuijken Belgiast, Anatoli Reznikovski Peterburi konservatooriumist) ning Pariisi Konservatooriumis (prantsuse professorid Regis Pasquier’ ja Gérard Poulet). Lisaks on ta osalenud barokkviiulivirtuoosi Anton Steck’i meistrikursusel Kölnis ja jätkab enesetäiendamist barokkviiuli guru Andrej Rešetini juures Peterburis. Leena Laas on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2009, 2010 ja 2012. Lisaks aktiivsele interpreeditegevusele on Leena Laas viiulipedagoog ning juhendanud meistrikursusi ka Kokkolas (Soome). Praegu tegutseb ta Keila ja Nõmme Muusikakoolis viiuliõpetajana.
Tuuliki Jürjo on lõpetanud 1989. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal ning 2010. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri oreli erialal professor Andres Uibo oreliklassis. Talle on omistatud koorijuhi IV kategooria ja kirikumuusiku A kategooria. 1992-2000 oli ta Tartu Maarja koguduse organist ja kammerkoori Soli Deo Gloria dirigent. Alates aastast 2000 on ta Narva Aleksandri koguduse koorijuht–organist, Narva Eesti Gümnaasiumi muusikaõpetaja ning Narva Koorikooli oreliõpetaja. Ta tegutseb ka Eesti Kirikumuusika Liidu juhatuse esimehena. Organistina on ta esinenud Eestis, Soomes, Leedus, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Narva Aleksandri koguduse muusikajuhina organiseerib kontserte ja kontserdisarjasid Narvas ning Narva Kontserdi tegevjuhina üle kogu Eesti.