L 17.10.2015 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
KAVA
Johannes Brahms (1833-1897)
- Neli tõsist laulu | Vier ernste Gesänge op. 121 (1896)
- Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega | Denn es gehet dem Menschen wie dem Vieh (Koguja, 3)
- Ja ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida pandi toime päikese all | Ich wandte mich, und sahe an (Koguja, 4)
- Oh, surm, kui kibe on mõte sinule | O Tod, wie bitter bist du (Jeesus Siirak, 41)
- Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli | Wenn ich mit Menschen- und mit Engelszungen (Pauluse esimene kiri korintlastele, 13)
Modest Mussorgski (1839-1881)
- Surma laulud ja tantsud | Песни и пляски смерти (tekstid Arseni Golenišev-Kutuzov)
- Hällilaul | Колыбельная (1875)
- Serenaad | Серенада (1875)
- Trepakk | Трепак (1875)
- Väepealik | Полководец (1877)
Ludwig van Beethoven (1770-1827)
- Klaverisonaat E-duur op 109 nr 30
- Vivace ma non troppo / Adagio espressivo
- Prestissimo
- Gesangvoll, mit innigster Empfindung (Andante molto cantabile ed espressivo)
Gustav Mahler (1860–1911)
- Laste Surma Laulud | Kindertotenlieder (1905, tekst Friedrich Rückert)
- Nun will die Sonn' so hell aufgeh'n | Nüüd hakkab päike nii säravalt tõusma
- Nun seh' ich wohl, warum so dunkle Flammen | Nüüd alles näen, miks nõnda tumedaid leeke
- Wenn dein Mütterlein | Kui su emake
- Oft denk' ich, sie sind nur ausgegangen | Mul vahel näib, nad on vaid õue läinud
- In diesem Wetter | Selle ilmaga!
- Atlan Karp, bariton
- Mai Ots, klaver
Kontserdil kõlavad laulutsüklid (J. Brahmsi „Neli tõsist laulu“ / Vier ernste Gesänge“, M. Mussorgski „Surma laulud ja tantsud“ ja G. Mahleri Laste Surma Laulud / Kindertotenlieder") sisaldavad muusikaliselt nii kaunist kui põnevat, olles sisult filosoofilised.
Johannes Brahms on oma viimaste teoste hulka kuuluva tsükli kolme esimese laulu jaoks leidnud Piiblist inimese tühisuse ja kannatuste pärast kurtvad ning isegi eksistentsi mõttekuse suhtes kahtlusi külvavad tekstid. Viimases laulus jõutakse siiski arusaamisele, mis see on, mis kõigele mõtte annab.
Modest Mussorgski lauludes (tekst: Arseni Golenišev-Kutuzov) on Surma kujutatud konkreetse tegelasena, omamoodi inimlikuna. Igas laulus ilmutab ta oma olekus ja käitumises situatsioonile (hällilaulu laulmisest sõjani) vastavaid iseloomuomadusi, kuid tema „eriala“ lisab paratamatult kõigele oma pitseri ja maigu. Surma kujutamine olevikus lisab „kriipivust“. Nii tekst kui muusika eeldavad esitajalt lausa sugestiivset väljendusrikkust.
Gustav Mahleri Laste Surma Laule iseloomustab suhteliselt hõre, kompaktselt kirja pandud nooditekst, kus iga noot omandab justkui kulla väärtuse, ning selle esitamiseks ülioluline väljendusrikkus ja väga suur sisemine intensiivsus. Teos on loodud Fr. Rückerti (kes on sellel teemal kirjutanud üle 400 poeemi) tekstidele ning kujutab endast ühe (ilmselt õnnetuse tagajärjel) lastest ilma jäänud isa mõtiskelu koos sellega seoses „pinnale tulevate“ mõtete, meeleolude, tundepuhangute ja, lõpuks, mõistmisega. Erinevalt Mussorgski lauludest on see Mahleri tsükkel pigem sissepoole pööratud, kuid, nagu öeldud, ka äärmiselt väljendusrikas, nõudes seega solistilt lisaks tunnetuse sügavusele väga meisterlikku instrumendivaldamist.
Atlan Karp on õppinud G. Otsa nim. Tallina Muusikakoolis (õp. Tõnu Bachmann) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Ivo Kuusk) ning lõpetanud magistrantuuri Soomes Sibeliuse Akadeemias (prof. Jorma Hynninen ja Pekka Kähkönen). Ta on täiendanud end Peterburi Maria Teatris. Atlan on osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastzova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastatel 2007-2012 töötas ta teatris Vanemuine ooperisolistina. A. Karp on võitnud I preemia Tiit Kuusiku nim. rahvusvahelisel konkursil (2000). Tema tähtsamate rollide hulka kuuluvad: Scarpia - Puccini “Tosca”, Rigoletto - Verdi “Rigoletto”, krahv di Luna - Verdi “Trubaduur”, Lescaut - Massenet “Manon”, Sharpless - Puccini “Madama Butterfly”, Figaro - Mozart “Figaro pulm”; Kurwenal - Wagner “Tristan ja Isolde”, Leandro - Prokofjev “Armastus kolme apelsini vastu” (RO Estonia); Vodnik - Dvořák “Russalka” (Helsingi Aleksandri teater); Don Alfonso - Mozart “Cosi fan tutte” (Savonlinna Muusikaakadeemia); Onegin - Tšaikovski “Jevgeni Onegin” ja Masetto - Mozart “Don Giovanni” (Sibeliuse Akadeemia); Klingsor - Wagner “Parsifal”, Orestes - Strauss “Elektra” ja George III - P. M. Davies “Kaheksa hullu kuninga laulu” (Pärnu Ooper). A. Karpi suurvormide repertuaar on väga mitmekülgne (Brahms “Saksa reekviem”, Beethoven 9. Sümfoonia, Rahmaninov “Kellad”, Vaughan Williams “Meresümfoonia”, Rossini “Väike pidulik missa” jpt.). A. Karp on andnud arvukalt soolokontserte ja esitanud teoseid Vene, Prantsuse, Saksa, Soome ja Eesti heliloojatelt klassikalistest teostest kaasaegseteni.
Mai Ots on klaverimängu õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Merike Bürger, Ell Saviauk, Marja Jürisson) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri (lektor Mati Mikalai), lisaks pool aastat vahetusüliõpilasena Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis (prof. Volker Banfield). EMTA magistrantuuri on ta lõpetanud ka ansamblistina (prof. Matti Reimann). Tema saateklassiõpetajad on olnud Tiiu Rand (TMKK) ning Ave Sikk ja Helin Kapten (EMTA). Mai on osalenud erinevatel pianistide ja ansamblistide (K. Randalu, A. Valdma, V. Novikovi,W. Balnkenheimi, W. Groppenbergeri, J. Karnaviciuse L. Kondratjeva, Anna Prabucka-Firlej` ja Bernd Zacki) meistrikursustel. Töötanud on ta alates 2004. a kevadest kontsertmeistrina Tallinna Muusikakoolis ning klaveriõpetajana 2008-2010 Rocca al Mare Koolis, kus 2012. a novembrist taas tegutseb. Mängib hea meelega kammermuusikat ning on teinud koostööd paljude muusikutega, nt Ele Raik (oboe/inglissarv), Heli Ernits, Ingely Laiv (oboe), Mari Kalmet, Artūras Gelusevičius (fagott), Andres Kontus (tromboon), Mari-Liis Vihermäe (flööt), Karolina Normak, Ivi Ots (viiul), Helena Altmanis, Talvi Nurgamaa (vioola), Jandra Puusepp (saksofon), Anne-Mai Palm (klaver).