L 2.11.2013 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
KAVA
Sergei Rahmaninov (1873–1943)
- Eleegiline trio / Trio élégiaque nr. 2 op. 9 d-moll (1893/1906) Pjotr Tšaikovski mälestuseks
- Moderato - Allegro vivace - Allegro moderato - Maestoso - Allegro moderato - Presto - Meno mosso
- Quasi variazione: Andante - Allegro - Lento - Allegro scherzando - Moderato - L'istesso tempo -
- Allegro risoluto - Allegro molto - Moderato
- Sigrid Kuulmann (viiul)
- Aare Tammesalu (tšello)
- Marko Martin (klaver)
Hingedepäeval kõlab Sergei Rahmaninovi monumentaalne Klaveritrio nr. 2, alapealkirjaga "Eleegiline". Teos on loodud 1893. aastal ja pühendatud Pjotr Tšaikovski mälestusele. Kuigi eleegia (itk, nutulaul) on XIX sajandi muusikas sageli kasutatud meeleolu, tuleb harva ette niivõrd ulatuslikult arendatud kompositsiooni ühele hingeseisundile. Võib-olla järgis Rahmaninov alateadlikult Pjotr Tsaikovski eeskuju, kes lõi peale Nikolai Rubinsteini surma klaveritrio alapealkirjaga "Suure kunstniku mälestuseks"? "Eleegilise trio" vormikäsitlus ja muusikaline väljenduslaad on äärmiselt omanäoline ja fantaasiarikas. Tegemist on ühe romantismiajastu mõjuvama ja originaalsema kammermuusikateosega, mis haarab esimesest akordist ja suudab muuta 45 minutit üheks pikaks lummavaks ohkeks. Euroopa muusikakultuuri parimad traditsioonid segunevad siin mõistega "vene hing" sedavõrd sugestiivsel moel, et triot võib liialdamata nimetada unustamatuks.
Viiuldaja Sigrid Kuulmanni on professor Yfrah Neaman kirjeldatud erakordselt andeka, ainulaadse temperamendi ja köitva musikaalsusega interpreedina. Ta on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse ning saanud auhindu eesti muusika interpreteerimise eest. Eestis on tema poolt esiettekandes kõlanud näiteks Lutosławski Partita, Berio Sequenza VIII, Virkhausi Teine viiulikontsert ja Bizet-Waxmani Carmen-fantasia. Solistina on ta mänginud koos Neeme Järvi, Andrei Tšistjakovi, Gregory Rose’i, Nicholas Smith’i ja Andres Mustoneniga. Sigrid Kuulmanni esitusi on üle kandnud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga on ta salvestanud Sibeliuse Viiulikontserdi. Viiuldaja on andnud välja kompaktplaadid Eduard Tubina viiulimuusikaga (ERP 2009) ning Bachi, Paganini ja Ysaye teostega sooloviiulile (ERP 2010).
Tšellist Aare Tammesalu tegutseb nii solisti kui ka kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks arvukatele esinemistele Eestis on ta mänginud paljudes Euroopa maades, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Venemaal ja Iraanis. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori ees ning tegutseb Tobiase Keelpillikvarteti ja ansambli Resonabilis ja Reval Ensemble’i liikmena. Aare Tammesalu musitseerimist võib kuulata mitmel heliplaadil ja ta teeb järjekindlalt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule. Ta on ka aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Alates 1995. aastast toimub Tammesalu kunstilisel juhtimisel Mustjala Festival Saaremaal.
Pianist Marko Martini mängu iseloomustab energia ja lüürilisuse köitev harmoonia, mis avaldub eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingu interpreteerimisel. Martin on ka tunnustatud 20. sajandi muusika interpreet. Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Peep Lassmanni käe all ja Guildhall School of Music and Drama’s Londonis, kus tema õpetajaks oli Joan Havill. Ta on osalenud Leon Fleisheri, Dmitri Baškirovi, Murray Perahia ja Paul Badura-Skoda meistriklassides. Marko Martin on soleerinud näiteks The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri ees ning andnud kontserte näiteks Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis ja Glenn Gould Studios Torontos. 1998. aastal võitis ta auhinna Gina Bachaueri nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil ning 2000. aastal oli ta Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Marko Martinil on ilmunud kaks heliplaati (Abbas Records 1998 ja Arktos 2002) Schuberti ja Liszti loominguga. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveriõppejõuna.