L 19.9.2015 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
ESIETTEKANNE
KAVA
Kristjan Kõrver (1976)
- Katharine collaudemus sopranile ja vioolale (esiettekanne, 2015)
- (ld ‚kiitkem Katariinat’)
Indrek Palu (1977)
- Ülemhelide laul häälele, vioolale ja elektroonikale (esiettekanne, 2015)
Andrus Kallastu (1967)
- Fiasco kontsertaaria sopranile, vioolale ja elektroonikale Uku Masingu tekstile (esiettekanne, 2015)
Ülo Krigul (1978)
Random Airs sopranile ja vioolale (2014)
I Silhouetted against the desert sky (the two cut different figures)
II Dwellings
III And she danced
Tatjana Kozlova-Johannes (1977)
Kirjad sopranile ja vioolale Marina Tsvetajeva tekstidele (2014)
- Kai Kallastu, sopran
- Talvi Nurgamaa, vioola
Kristjan Kõrveri uue teose Katharine collaudemus aluseks olev anonüümne tekst pärineb keskaegsest Carmina Burana koodeksist ja ülistab Püha Katariinat Aleksandriast - pühakut, kelle austamisest on kadripäeva (25.11) näol olemas jälg isegi eesti rahvakalendris.
Indrek Palu teos häälele, vioolale ja elektroonikale „Ülemhelide laul“ (2015) on inspireeritud ülemhelide reast kui kõigi muusikaliste helide universaalsest ja olemuslikust alusest. Teose loomisel on helilooja lähtunud hääle ja keelpilli võimalustest ülemhelide kõlavärvimaailma esiletoomiseks.. Eletrooniline partii koosneb salvestatud materjalist,mis toetab ja täiendab laivesinejaid, kelle mängu ka laivis töödeldakse, et teha kuuldavaks kõlanüansse,mida kõrv naturaalses olukorras ei tabaks.
Andrus Kallastu (1967) kontsertaaria sopranile, vioolale ja elektroonikale Fiasco (2015) tekst pärineb Uku Masingu (1909-1985) lavalise kompositsiooni Palimplastid 1940ndate alguses kirjutatud esimese versiooni epiloogist, kus Hääl ülalt kaebab Kosmosele selle loomisel tehtud vigu ja palub andestust tekitatud kannatuste pärast. Masing tähistab sõnaga ‘palimplastid’ inimesest arenenud olendeid, kes on ületanud kolmemõõtmelisuse ning tänu tunnetuse laienemisele sisenenud paljumõõtmelisse maailma.
Kozlova-Johannese sugestiivse unenäolise väljendusjõuga “Kirjad” sopranile ja vioolale (2014) põhineb katkenditel Marina Tsvetajeva ja Boriss Pasternaki kirjavahetusest ning Kriguli kolmeosalises muusikaliste fantaasiapiltide jadas “Random Airs” sopranile ja vioolale (2014) vahelduvad laulvad vokaallõigud sosinate ja hüüetega, vioolapartii moodustab sopranipartiile toetava ja kommenteeriva aluse.
Salvatore Sciarrino Ai limiti della notte aastast 1979 on mäng vaikuse ja erakordselt õrnade sul ponticello tremolo ja ülemhelide piiril. Tristan Murail C'est un jardin secret, ma soeur, ma fiancée, une source scellée, une fontaine close... (Suletud rohuaed on mu õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, pitseriga kinni pandud allikas!) aastast 1976 pealkiri pärineb Saalomoni ülemlaulust. Selles spektraalses miniatuuris põimub tempo sujuv vaheldumine sõrmede ja poogna erinevast survetest tekkiva tämbripaletiga. Inglise helilooja John Tavener on tuntud rituaalse vaimuliku muusika loojana. Kasvav huvi vene õigeusu vastu ja liitumine ortodoksi kirikuga on kajastunud ka Taveneri muusikas. Teda võlus Ahmatova luule lihtsus ja tugevus ning 1993. aastal valminud laulutsüklit, milles on kasutatud värsse Ahmatova erinevatest eluperioodidest, peab ta üheks oma lemmikoopuseks.
Inglise helilooja John Tavener (1944-2013) on tuntud rituaalse vaimuliku muusika loojana. Varasel loominguperioodil võlus teda katoliku kiriku liturgia. 1970. aastate keskpaigas hakkas Tavener üha rohkem süvenema Ida traditsioonidesse. Ta pidas lääne muusikakultuuri materialistlikuks ja egotsentriliseks. Kasvav huvi vene õigeusu vastu ja liitumine ortodoksi kirikuga on kajastunud sestpeale ka Taveneri muusikas. Kasutanud traagilise elusaatusega Anna Ahmatova (1889–1966) värsse oma Reekviemis, pöördus Tavener ta luule juurde tagasi tsüklis Ahmatova laulud. 1993. aastal valminud teoses on kasutatud värsse Ahmatova erinevatest eluperioodidest. Anna Ahmatova on üks suuremaid vene poetesse, Peterburi vanade luuletraditsioonide jätkaja. Ta on kirjutanud nii lühiluulet kui ulatuslikumaid poeeme. Ahmatova värsside teemaks on aeg ja mälu, loovisiku saatus ning elu- ja loomeraskused Stalini ajastul. Seetõttu Noukogude Venemaal oli Ahmatova looming keelu all. Taveneri võlus Ahmatova luule lihtsus ja tugevus ning laulutsüklit pidas ta üheks oma lemmikoopuseks.
Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. (http://www.kallastu.ee)
Vioolamängija Talvi Nurgamaa on õppinud Eesti Muusikaakadeemias vioolat Viljar Kuuse ja prof. Peeter Paemurru juhendamisel. 2003. aastast õppis Viini Muusikaülikoolis (Universität für Musik und Darstellende Kunst Wien) vioola erilalal Wolfgang Klosi vioolaklassis. Ühtlasi õppis ta samas ülikoolis Christoph Angereri juures viola d’amoret. Turneed on viinud teda okrestrandi, ansamblisti ja improvisaatorina erinevatesse Euroopa riikidesse, Balkanimaadesse ja Hiina. On osalenud mitmetel uue muusika kursustel nagu Impuls Akademie Graz, International Ensemble Modern Academy, Freiburgi Improvisatsiooni Sümpoosium.
