L 17.3.2018 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
T 20.3.2018 kell 19.00 Tallinna metodisti kirik
K 21.3.2018 kell 19.30 Tartu Jaani kirik
KAVA
Andrus Kallastu (1967)
- Stabat Mater tšellole (1999)
Hans-Gunter Lock (1974)
- Kassandra järelkaja fonogrammile (2011)
Udo Kasemets (1919 – 2014)
- Canto XLIX of Ezra Pound vokaalsolistile paralleelse klaveri ja ideogrammiliste interluudiumitega (2002)
Mirjam Tally (1976)
- Birds for Company (Lindude seltsis) tšellole ja fonogrammile (2014)
- Kai Kallastu, sopran
- Aare Tammesalu, tšello
- Andrus Kallastu, klaver
Koostöös
- Pärnu Ooper
- Loovüksus
- Kultuuriministeerium
- Kultuurkapital
- Eesti Vabariik 100
EXIL – kodumaast eemal sündinud Eesti muusika.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kõlab sel aastal tavalisest rohkem kodumaiste heliloojate loomingut. Põnevaks täienduseks sellele on pilguheit välismaal sündinud Eesti nüüdismuusikale. Eksiilis elamisele võib olla erinevaid põhjusi, mõnikord on kodumaast eemal viibimine sunnitud, teinekord vabathtlik valik. Kuid alati annab see võimaluse vaadata Eestit distantsilt, võrrelda muu ilmaga ja sunnib vahel ka väärtusi ümber hindama. Kas ja kuidas see väljendub heliloomingus, on võimalik hinnata lähipäevadel kolmel kontserdil Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Kontserdisarja Musica Sacra raames esinevad sopran Kai Kallastu, helilooja ja dirigent Andrus Kallastu ning tšellist Aare Tammesalu. Nüüdismuusika kontsertide kava on intrigeeriv, sisaldades Soomes, Rootsis ja Kanadas komponeeritud Eesti muusikat ja lisaks Estis elava Saksa helilooja teost.
Andrus Kallastu loominguline “eksiil” Soomes oli seotud õpingutega Sibeliuse Akadeemias 1990-ndatel. Sellest ajast pärineb ka ulatuslik ja tehniliselt nõudlik “Stabat Mater” soolotšellole, mis on kontserdi avalooks.
Eesti muusikaelu rahvusvahelistumine on olnud kiire ja edukas, siia on lõimunud mitmed eri riikide muusikud. Üks edukamaid on kahtlemata sakslane Hans-Gunther Lock, kellelt kõlab elektrooniline jutustus “Kassandra järelkaja”.
Eestis peaaegu tundmatu, kuid Kanada muusikaelus olulist rolli mänginud modernisti Udo Kasemetsa looming saab olema kindlasti kontserdi kõige suuremaks avastuseks. Heino Eller kompositsiooniõpilane Udo Kasemets (1919-2014) jätkas pagulusse siirdumise järel enesetäiendamist Stuttgardis ning hiljem Darmstadti kuulsatel kompositsiooni suvekursustel. Tema üheks õpetajaks oli muuhulgas XX sajandi olulisemaid kompositsiooniteoreetikuid ja -õpetajaid Ernst Křenek. 1951. aastast elas Kasemets Kanadas, tegutsedes helilooja, dirigendi ja õppejõuna ning hiljem ka muusikakriitikuna. Tema rohkete muusikaliste ettevõtmiste hulka, mille keskmes oli eelkõige nüüdishelilooming, kuulus aga ka žanriüleste festivalide korraldamine. Heliloojana jäi Udo Kasemetsale määravaks kokkupuude John Cage’i helimaailmaga. Ta oli üks esimesi, kes hakkas Cage’i põhimõtteid aktiivselt rakendama ning neid ka laiemalt tutvustama ja mõtestama.
Rootsis Gotlandi puutumatu looduse keskel elava helilooja Mirjam Tally teos “Birds for Company” (“Lindude seltsis”) kujutab enesest mitmekihilist dialoogi tšello ja fonogrammile salvestatud ning arvutiprogrammidega käsitletud materjali vahel. Kogu kava raamivalt mõjub Tally õnneliku saatusega teose esitusgeofraafia – Soome, Saksamaa, Kanada, Rootsi, lisaks Moldova, Venemaa ning muidugi Eesti.
Sopran Kai Kallastu on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastal 2018.
Tšellist Aare Tammesalu esitab klassikalist repertuaari ja nüüdismuusikat, osaledes pidevalt festivalidel ja kontserdisarjades nii Eestis kui välismaal. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Aare Tammesalu on olnud Lepo Sumera, Eino Tambergi, Toivo Tulevi, Giovanni Bonato, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt heliloojate teoste esmaesitajaks. Ta on Mustjala festivali ja Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht.
Andrus Kallastu on õppinud Tallinna Konservatooriumis ja Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Kallastu loomingu võib jagada kahte perioodi, enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljatehnika, mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris heliloomingut.
