See leht on lukustatud. Palun avaldada arvamust ning esitada poolt- ja vastuargumente arutelulehel.
1. Üldinfot
1.1 Asutamisandmeid ja põhimääruse kokkuvõte
Pärnu Filharmoonia on loodud 15. juunil 2006 Pärnu Linnavolikogu otsusega Pärnu Linnaorkestri (loodud aastal 1994 kutselise puhkpilliorkestri "Pärnu" ümberkorraldamisega sümfooniaorkestriks) baasil eesti rahvuslikku muusikakultuuri edendavaks Pärnu Linnavalitsuse hallatavaks etendusasutuseks, mis alustas faktiliselt tegevust 1. jaanuaril 2007 ning mille põhiülesanneteks on
- muusikakultuuri edendamine;
- kontserttegevuse korraldamine;
- Pärnu kultuuriüritustel osalemine;
- Pärnu linnaorkestri haldamine;
- oma tegevuse põhieesmärgist tuleneva täiendõppe organiseerimine ja läbiviimine;
- festivalide organiseerimine ja läbiviimine;
- kultuurivahetuse korraldamine (põhimäärus 2.1).
Vastavalt põhimäärusele juhib asutuse tööd administratiivselt direktor ja kunstiliselt loominguline juht (4.2). Asutuse direktori kinnitab ametisse Pärnu linnavalitus linnapea ettepanekul (4.3). Asutuse loomingulise juhiga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu direktor (4.5). Loomingulistes küsimustes nõustab asutust loomenõukogu, mille koosseisu kinnitab direktor (4.8). Asutus teeb koostööd linnavalitsuse kultuuriosakonnaga (5.9). Pärnu Filharmoonia direktori kohusetäitja on Helen Erastus.
1.2 Kolme viimase aasta arvnäitajaid
2007. aastal oli Pärnu linna aastase põhifinantseerimise 5 342 093,00 krooni (445 174,42 krooni kuus) juures Pärnu Filharmoonia pääsmete müügitulu 44 339,00 krooni ning tellijatele esitatud arveid 283 412,51 krooni. 2008.aastal olid vastavad arvud 5 524 408,00 (460 367,33), 49 733,00 ja 35 086,00 ning 2009.aastal 5 549 732,00 (462 477,67), 12 339,00 ja 72 480,00 krooni.
Kuna Pärnu Filharmoonia korraldas 2007. aastal 61 kontserti, 2008.aastal 111 kontserti ning 2009. aastal 51 kontserti, siis finantseeris Pärnu linn ühe kontserdi korraldamist ((linna finantseerimine + omatulu) / kontsertide arv) 2007. aastal keskmiselt 92 948,27 krooni, 2008. aastal 50 533,58 krooni ja 2009. aastal 110 481,39 krooni.
Kust on Pärnu Filharmoonia aruannetes pärit publiku arv 2007. aastal 21 900 inimest, 2008. aastal 22 500 inimest ning 2009. aastal 12 500 inimest, ei ole täpselt teada. Neid arve siiski aluseks võttes võib nentida, et Pärnu Filharmoonia kontserdi pääsme keskmine hind oli 2007. aastal 44 339,00 / 21 900 = 2,03 krooni, 2008. aastal 49 733,00 / 22 500 = 2,21 krooni ning 2009. aastal 12 339,00 / 12 500 = 0,99 krooni.
2. Probleeme
2.1 Kunstilise juhtimise puudulikkus
Pärnu Filharmoonia põhiliseks probleemiks on kunstilise juhtimise puudulikkus.
Probleemist saab ülevaate, kui professionaalsete kriteeriumide alusel hinnata Pärnu Filharmoonia 2007., 2008. ja 2009. aasta hooajakavade kui tervikute ning paljude projektide kunstilist sisu.
Selle asemel, et keskenduda Pärnu Linnaorkestri professionaalse taseme ja Pärnu kontserdielu kvaliteedi tõstmisele, on Pärnu Filharmoonia juhtide tegevus kahjuks hajutatud professionaalsete muusikaprojektide ja huvitegevuse vahel.
Pärnu Filharmoonia peaks igal sammul tajuma oma missiooni ja vastutust linna ja kontserdipubliku ees. Pärnus on suurepärase akustikaga kontserdimaja. Raekoja näol on olemas erakordselt hea kammersaal, mis on Pärnu professionaalse muusikaelu süstemaatilise korraldamise puudulikkuse tõttu alakasutuses.
Olulisemaid kunstilisi tegematajätmisi:
- Pärnu Linnaorkester ei ole suutnud tänaseni – enam kui 15 tegevusaasta jooksul - salvestada arvestatavat süvamuusika CD-d, millega end Pärnu linna esinduskollektiivina nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil eksponeerida.
- Orkestril puudub tänini tippviiuldajast kontsertmeister, kes tegeleks süstemaatiliselt orkestri keelpillikõla arendamise ning orkestri vaimsuse hoidmisega.
- Pärnu Linnaorkester peaks osalema kõikidel Pärnu linna kultuuri tippsündmustel – David Oistrahhi festivalil, Pärnu Nüüdismuusika Päevadel, Hansapäevadel, muudel linna jaoks olulistel sündmustel. Praegu on selline tegevus juhuslik, sõltudes Pärnu Filharmoonia juhtkonna tujudest ja suvast.
- Pärnu Linnaorkester peaks olema linna muusikaliseks visiitkaardiks, ta peaks sisustama Pärnus regulaarsete orkestrikontsertide hooaja ning esinema süstemaatiliselt ka mujal Eestis ning välismaal, tutvustades Pärnut kui elamisväärset ja ahvatlevat turismi- ja kultuurilinna. Samuti peaks orkester esitama ja jäädvustama kodulinna ja -maakonna heliloojate loomingut. Täna täidab Pärnu Linnaorkester vähese raha eest kahetsusväärselt palju saateorkestri tellimusi, mis ei arenda välja orkestri oma kunstilist identiteeti ja kuvandit.
- Pärnu Filharmoonia juhid ei ole aastate jooksul suutnud käivitada Pärnus regulaarseid kontserdisarju, mis annaksid Pärnu muusikaelule muude kultuurivaldkondade taustal selge profiili, süsteemselt kujundaksid, koondaksid ja hariksid süvamuusikapublikut ning rakendaksid pädevalt väljaspool Pärnu Linnaorkestrit tegutsevaid pärnu professionaalseid muusikuid.
2.2 Juhtimise ebapädevus
Pärnu Filharmoonial ei ole kogu oma olemasolu jooksul olnud kunstilist juhti, kuigi organisatsiooni põhimääruses on see ette nähtud. Sellest tulenevalt tegelevad keeruliste ja vastutusrikaste kunstiliste küsimuste lahendamisega töötajad, kellel napib oskusi, muusikalist eriharidust ja kogemusi.
Pärnu professionaalse muusikaelu arengule ei ole tulnud kasuks Pärnu Kontserdibüroo ja Pärnu Linnaorkestri juhtimise faktiline ühendamine. Selle tulemusel töötavad samad inimesed kahes erinevas organisatsioonis, mille eesmärgid küll osaliselt kattuvad, kuid mille vastutuse tüüp ja määr ühiskonna ees on erinev.
2.3 Võimetus leida täiendavaid rahastamisallikaid kunstilist kvaliteeti langetamata
On selge, et õige kunstilise ja administratiivse juhtimise korral suudaks Pärnu Filharmoonia leida ise täiendavat finantseerimist kunstilist kvaliteeti langetamata. Suurim reserv on siin õigete koostööpartnerite ja sponsorite leidmine.
Pärnu Filharmooniat on toetanud AS Suve Auto, Puls ja mitmed teised Pärnu ettevõtted. Kahjuks on tänaseks koostöö nendega lõppenud. Vähenemistendentsi näitavad nii koostöö teiste muusikaorganisatsioonidega kui ka ühisprojektid välisriikide saatkondade ja kultuuriinstituutidega.
2.4 Pilk numbrite taha
Pärnu Filharmoonia arvnäitajate põhjal võib teha mõningaid tähelepanekuid:
1. Pärnu Filharmoonia kontsertide pääsmeid on müüdud uskumatult odavalt või on suurem osa kontsertidest toimunud tasuta. Tasuta kontserdi korraldamine võib olla õigustatud hariduslikul, heategevuslikul või kollektiivi reklaamimise eesmärgil. Siiski ei saa pidada õigeks, et professionaalne organisatsioon korraldab põhilise osa kontserte tasuta. Näilise hea kõrval (võimalike uute publikusegmentide lisandumine, kontserdile ligipääsu tagamine ka vähemkindlustatud inimestele) on tasuta kontsertide massilise korraldamise puhul Pärnu-suguses turismilinnas, mida külastab aastas ligi pool miljonit inimest, vähemalt kaks halba tulemust: (nii kummaline kui see ka ei ole) kontserte korraldava organisatsiooni maine langus ning samas aegruumis ja sama publikusegmenti kontserdile ootavate, põhiliselt projektitoetuste abil tegutsevate eraõiguslike kontserdikorraldajate asetamine ebavõrdse konkurentsi tingimustesse.
2. Teiseks oluliseks Pärnu Filharmoonia sissetulekuks on olnud Pärnu Linnaorkestri “müümine” tellijatele kontserdiprojektide läbiviimiseks, mis on toimunud Pärnu Linnaorkestri jaoks enamasti saateansambli rollis, tihti küsitava väärtusega kommertsrepertuuari mängides ning valdavalt väljaspool Pärnut. Lähtudes ühe kontserdi maksumusest on Pärnu Filharmoonia kulutanud ühe tellimuskontserdi läbiviimiseks keskmiselt (ühe kontserdi keskmine maksumus – (tellimuskontsertide eest laekunud summa / kontsertide arv)) Pärnu linna raha 2007. aastal (92 948,27 – (283 412,51 / 61)) = 88 302,16 krooni; 2008. aastal (50 533,58 – (35 086,00 / 111)) = 50 217,49 krooni ning 2009. aastal (110 481,39 – (72 480,00 / 51)) = 109 060,21 krooni. Nende arvudega tutvudes on mõistetav tellijate suur huvi Pärnu Linnaorkestri kaasamise suhtes, kuna see kollektiiv on tulnud esinema väga odavalt: 2007.aastal keskmiselt 4646,11 krooni eest ühe kontserdi kohta; 2008.aastal 316,09 krooni ning 2009.aastal 1421,18 krooni eest ühe kontserdi kohta. Kõik oleks suurepärane, kui senistel alustel tellijatele suunatud tegevus oleks tõepoolest tõstnud orkestri mängutaset ning pikemas perspektiivis kujundanud mängijate esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi. Kahjuks see nii ei ole.
3. Lahendusi
3.1 Tegevuse ümberstruktureerimine
Pärnu professionaalse muusikaelu arengu jaoks oleks vajalik Pärnu Kontserdibüroo ja Pärnu Filharmoonia senise faktilise kooseksisteerimise lõpetamine.
3.2 Kunstilise juhi valimine
Pärnu Filharmoonia peaks koheselt teostama oma põhikirjalist kohust ning valima konkursi korras muusikalise kõrghariduse, piisavate kogemuste ning Eestis ja kogu maailmas piisavalt kontakte ning koostööpartnereid omava kunstilise juhi.
Pärnu Filharmoonia kunstilise juhi valimisel oleks otstarbekas kasutada autoriteetseid muusikaorganisatsioone (Eesti Muusikanõukogu, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusika Infokeskus jne) esindavate, Pärnu Filharmoonia tegevusest sõltumatute isikute ning tunnustatud loovisikute ekspertarvamust.
Pärnu Filharmoonia kunstilise juhi valimine peaks kindlasti toimuma avalikult, et erinevad kandidaadid saaksid oma visioone põhjendada ja vajadusel nende üle arutleda.
4. Lõpetuseks
Selle hinnangu eesmärgiks on rõhutada Pärnu Filharmoonia rolli ja vastutust Pärnu professionaalse muusikaelu keskse jõuna.
Hinnang on koostatud usus, et Pärnu linna kodanikud ja juhid mõistavad Pärnu Filharmoonia kui Pärnu identiteedi ühe kandja vajalikkust, tajuvad seda kui ühte olulist tegurit Pärnu elujõu ja elamisväärsuse tagamisel ning tunnustavad neid inimesi, kes on selle organisatsiooni loomisesse ja tegevusse selle algusaegadel panustanud.
Samas ei tohi vaikida probleemidest, mis on selle organisatsiooni töös kuhjunud tegematajätmiste, valede kaadriotsuste ning kunstilise juhtimise puudulikkuse tõttu.
Pärnu, 16.2.2010
Hinnangu koostamisel osalesid helilooja ja dirigent Andrus Kallastu, sopran Kai Kallastu, flötist Leonora Palu ning tšellist Aare Tammesalu.