K 16.4.2025 kell 19.00 Kadrina Katariina kirik[]
Meelis-Lauri Erikson (mõtiskleja), Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (orel, elektroonika). Kavas Kallastu, Merula, Sances, Strozzi
KANNATUSAEG
kontsert-mõtisklus
KAVA
Andrus Kallastu (1967) Ja taevad laulsid (2014/2025) elektroonikale fragmendid teosest
Barbara Strozzi (1619-1677) Sacri musicali affetti Op.5 No.7 O Maria (ca 1655) fragment teosest
Tarquinio Merula (1595-1665) Canzonetta spirituale sopra alla nanna Hor ch'e tempo di dormire (1636)
Giovanni Felice Sances (ca 1600–1679) Pianto della Madonna - Stabat Mater (1638)
Meelis-Lauri Erikson (1970) Maarja Magdaleena laul (2022)
Meelis-Lauri Erikson (mõtiskleja)
Kai Kallastu (sopran)
Andrus Kallastu (orel, elektroonika)
Koostöös: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Pärnu Eliisabeti kogudus, Kadrina Katariina kogudus, Pärnu Ooper, Opus Mirum
L 19.4.2025 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik[]
Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (orel, elektroonika). Kavas Kallastu, Merula, Sances, Saracini, Strozzi
KANNATUSAEG
kontsert
KAVA
Andrus Kallastu (1967) Ja taevad laulsid (2014/2025) elektroonikale :1. fragment
Giovanni Felice Sances (ca 1600–1679) Pianto della Madonna - Stabat Mater (1638)
Tarquinio Merula (1595-1665) Canzonetta spirituale sopra alla nanna Hor ch'e tempo di dormire (1636)
Andrus Kallastu (1967) Ja taevad laulsid (2014/2025) elektroonikale :2. fragment
Barbara Strozzi (1619-1677) Sacri musicali affetti Op.5 No.7 O Maria (ca 1655) fragment teosest
Meelis-Lauri Erikson (1970) Maarja Magdaleena laul (2022)
Kai Kallastu (sopran)
Andrus Kallastu (orel, elektroonika)
Koostöös: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Pärnu Eliisabeti kogudus, Kadrina Katariina kogudus, Pärnu Ooper, Opus Mirum
Kontserdi kirjeldus[]
Kannatusaja kontserdil kõlavad Jumalaema Maria läbielamisi kirjeldavad varabaroki vaimulikud laulud, mille keskseks teemaks on Jeesuse ema Maria valu ristilöödud Jeesuse pärast. Kontserti raamivad Andrus Kallastu ja Meelis-Lauri Eriksoni elektroonilise muusika teosed.
Jumalaema Maria oli pärimuse järgi esimesel sajandil elanud Naatsaretist pärit juudi naine, Joosepi abikaasa ja Jeesuse ema. Kristluses on tal oluline roll, mistõttu teda austatakse sõnadega "neitsi" ja "kuninganna". Nii idakristluses kui ka roomakatoliikluses, aga ka luteri, anglikaani ja metodisti kirikus usutakse, et Maria kui Jeesuse ema on Jumalaema. Ka isalmis on tal naiste seas kõige kõrgeim staatus, Koraanis on talle pühendatud eraldi peatükk. Matteuse ja Luuka evangeeliumid kirjeldavad Mariat kui neitsit, kelle Jumal valis Jeesust eostama Püha Vaimu kaudu. Pärast Jeesuse sünnitamist Petlemmas kasvatas ta teda koos abikaasa Joosepiga Galileas Naatsaretis, oli Jeruusalemmas Jeesuse ristilöömise ajal ning koos apostlitega pärast taevaminemist. Kuigi Maria hilisemat elu Piiblis ei käsitleta, usutakse, et Maria keha tõsteti tema maise elu lõpus taevasse. Läänekristluses nimetatakse seda Maria taevaminemiseks ja idakristluses Jumalaema uinumiseks.
Üheks tuntumaks Jumalaema Maria kannatusi kirjeldavaks tekstiks on autoriluulena süninud keskaegne ladinakeelne luuletus Stabat Mater. Teksti autor ei ole täpselt teada, kuid seda on omistatud paavst Innocentius III-le (1161-1216) ning frantsiskaani munkadele Iacopone da Todile (1230/1236-1306) ja Pühale Bonaventurele (1221–1274).
Esinejad[]
Vaimulik Meelis-Lauri Erikson on töötanud koguduseõpetaja ja hingehoidjana, lisaks tegelenud elektroonilise muusika loomisega. Aastal 2022 ilmunud duubelplaat Vaikuse vägi. Missa simplex ja mitmeid muid palasid Youtube'i ja Spotify keskkondades. Andnud mitmeid kontserte, nt viimati juunikuus vaimulikul laulupäeval Rõõm üle maa Viljandis.
Sopran Kai Kallastu on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda oma abikaasa helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.
Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu (1967) õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performancei vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.