Pärnu Wiki
Täna on 10. oktoober 2024

Siin lehel vaagitakse kolme Pärnu munitsipaalse kaunite kunstide huvikooli - Pärnu Muusikakooli, Pärnu Kunstikooli ja Pärnu Kunstide Maja - üheks huvikooliks liitmise pooolt- ja vastuargumente.

Eesmärgiks on töötada välja ettepanek Pärnu linnale kui koolide omanikule.

Üldandmed[]

Pärnu Muusikakool, Pärnu Kunstikool ja Pärnu Kunstide Maja on Pärnu linna omandisse kuuluvad munitsipaalhuvikoolid, mis tegutsevad Huvikooli seaduse alusel.

Huvikoolide liitmine on ette nähtud Pärnu linna hariduse arengukava muudatusettepanekus:

  • 3.5 Mitmekesine ja kvaliteetne huviharidus ja noorsootöö
    • 3.5.2 Huvikoolide ja huvitegevust pakkuvate institutsioonide tegevuse korrastamine ja arendamine:
- kaunite kunstide valdkonna korrastamine ja arendamine
- Pärnu Muusikakooli, Pärnu Kunstikooli ja Pärnu Kunstide Maja ümberkorraldamine
Pärnu linna haridussüsteemi arengukava 2004-2015 heakskiitmine ja avalikustamisele suunamine

Omanikupoolne vajaduse põhjendus[]

Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnal on kohustus vaadata tulevikku ja sellest tulenevalt on mõte liita kolme kaunite kunstidega tegeleva huvikooli sünergiad. Konkreetne kuvand on, et teha liitmist võimalikult valutult, et saada tulemus, kus olemasolevatele asutustele tuleb juurde lisaväärtusi ja toimivad harud ei kaoks.

Ametnikud peavad nägema läbi politikute samme, et hoida oma valdkonda tasakaalus hoolimata poliitilistest tormituultest. Pärnu linna eelarve langes 880 miljonilt alla 600 miljoni. Lihtsam on jätta ära asju, mida on seadustega vähem kaitstud. Üldharidus on hästi seadustega kaitstud, huviharidus aga mitte. Kuna kuskilt on vaja kokku hoida, siis puudutab see ka haridust. Lähiaastatel võib eelarve maht veel oluliselt väheneda. Selleks, et mõni huvikool üldse ei kaoks, ongi vaja koole ühendada, et asutused oleksid suuremad, tänu millele on siis ka nende sulgemise oht väiksem.

Idee koolide liitmiseks on saadud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist (TVHK), mille eesmärgiks on kultuuri ja hariduse liitmine kristlikust maailmapildist lähtuvalt. TVHK on asutuste kogum, kuigi ta on üks munitsipaalüksus. Seal on osakonnad – lasteaed, põhikool, gümnaasium, muusikakool, kunstikool jm. Laps saab ühes asutuses tegeleda kõigi omale huvi pakkuvate tegevustega.

Poolt ja vastuargumendid[]

Pooltargumendid[]

Kolm kooli peaksid liituma, kuna:

  1. see tagab eelarveliste vahendite efektiivsema kasutamise. Iga ruutmeeter, mis Pärnu LV kinni maksab, peab olema maksimaalselt ära kasutatud. Kui huvikoolides ained kattuvad, siis on vaja vaadata, kas oleks võimalik kuidagi efektiivsemalt asju korraldada. Poole LV eelarvest moodustavad hariduskulud, mida on kõvasti sel aastal kärbitud ja võib juhtuda, et kärbitakse lähiaastatel veelgi;
  2. see parandab koostööd ja koordineeritust, vähendab ja/või väldib dubleerimist. Juba on liidetud Tehnika- ja Tööõpetusmaja ning Pärnu Loodusmaja, kuna ained paljuski dubleerisid;
  3. tänased ootused (nt õppekavade osas) ei ole samad, mis 10 või 20 aastat tagasi. Tuleb pakkuda õppekavadest laiemat valikut, osasid õppekavu tuleks muuta või liita. Eesmärgiks on see, et oleks võimalikult palju erinevaid õppekavu, et saaks üht, teist ja kolmandat ning huvi süvenedes saaks laps hiljem aineid juurde võtta. Praegu saavad Pärnu lapsed seda teha ainult erinevatesse huvikoolidesse minnes. Samas maakonna lapsed saavad käia ainult ühes huvikoolis, kuna vald toetab vaid ühes huvikoolis käimist. Selline olukord võib pidurdada lapse arengut. Et lapsel (lapsevanemal) oleks võimalik valida rohkemate õppekavade vahel, et ta saaks kõiki neid aineid, mida ta arenguks vaja on ühest kohast, mitte ei peaks käima mitme kooli vahet. Õppekavade valiku avardmine ja paindlikumaks muutmine on üks olulisemaid põhjusi koolide ühendamisel.

Vastuargumendid[]

Kolm kooli peaksid jääma eraldi, kuna:

  1. seni esitatud kolme kooli liitmise eesmärgid on formaalsed ja tegelikult juba praegu realiseeritavad olemasoleva struktuuri raames. See olekski haridusosakonna igapäevane töö. Gigantset, juhitamatut ja haldussuutmatut "katusorganisatsiooni" pole tarvis.
  2. koolide vahel on eelkõige eesmärkide osas põhimõtteline erinevus: Pärnu Muusikakool ja Pärnu Kunstikooli eesmärk on kasvatada loovisikuid, kuid Pärnu Kunstide Maja eesmärk on pakkuda õpilastele harrastustegevust vaba aja veetmise näol. Pärnu Muusikakool ja Pärnu Kunstikool on professionaalseid muusikuid ja kunstnikke kasvatavad õppeastutused. Pärnu Kunstide Maja korraldab laste ja noorte harrastustegevust, mis on üks aktiivse puhkuse vorme.
  3. jääb mulje, et tegu on uuendamisega uuendamise pärast. Puudub selgelt väljendatud rahalise kokkuhoiu plaan. Kolme kooli koostöö ei eelda koolide liitmist.
  4. Pärnu Kunstikool ja Pärnu Muusikakool on ka oma valdkonna teoreetilise õppe korraldajad. Pärnu Kunstide Majal see kohustus puudub.
  5. Pärnu Muusikakoolis on võimalus õppida süvaõppes, mis tagab võimaluse areneda muusika loomealal Loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses loovisikuks.
  6. formaalne liitmine seab ohtu Pärnu Muusikakooli süvaõppe kvaliteedi, kuna praegune Pärnu praktika on toetada eelkõige massilisust.
  7. Muusikakoolis ja Kunstikoolis on tulemusele suunatud õpe. Professionaalse tegevuse üks olemuslikke lähtekohti on kriitika, mis põhineb tulemuste hindamisel. Pärnu Kunstikool ja Pärnu Muusikakool otsivad pidevalt õpilaste seast parimaid, andes regulaarseid hinnanguid. Eesmärgiks on õpilase professionaalne areng. Pärnu Kunstide Maja seevastu on lapse ajaveetmise koht.
  8. Pärnu Muusikakool ja Pärnu Kunstikool on asutused, mis osalevad vastavate loomevaldkondade ametiau kaitsmises. Pärnu Kunstide Majal see kohustus puudub.
  9. praegu kavandatav Pärnu kolme kaunite kunstide huvikooli formaalne liitmine kätkeb endas Pärnu Muusikakoolil ja Pärnu Kunstikooli jaoks ohtu muutuda keskpäraseks ajaveetmise paigaks.
  10. Pärnu linnas tuleks kõigepealt selgelt paika panna erinevate tasemete toetamise printsiibid: toetada tuleb selliseid tasemeid, mille iseseisev, isemajandav toimetulek ei ole tagatud (süvaõpe, professionaalne õpe). Süvaõppe puhul peaks õppemaks kas üldse puuduma või olema märgatavalt väiksem kui tavaõppe puhul. Pärnu linn peaks vaatama kriitiliselt üle infrastruktuuri toetuste andmise madalatasemelisele harrastusõppele ning anda selle õppe korraldamine üle erasektorile. See avaks ka erastuudiotele võimalused võrdseks kohtlemiseks ning konkureerimiseks linna infrastruktuurile.
  11. loovisikute kasvatamine nõuab rohkem toetust kui ajaveetmise korraldamine. Soome näide: mida professionaalsemal tasemel on lapse koolitusele esitatavad nõudmised, seda suurem on omavalitsuse toetus.
  12. teema on ette valmistamata. Seda ei oleks vaja veel arengukavasse sisse viia. Teema vajab pikemaajalist sisulist analüüsi.
  13. puudub ühiskondlik diskussioon Pärnu huvihariduse korralduse üle ning ära ei ole kuulatud sidusrühmade (õpetajad, õpilased, lapsevanemad, loovisikud) arvamust.
  14. praegu kavandatav kolme kooli käsukorras liitmine on lühinägelik, nö 4-aastase valimistsükli tasemel samm, sest kokkuhoidu üritatakse saavutada pedagoogide ja koolijuhtide, kes on ka pedagoogid, töökohtade kadumise arvelt. Samas ei ole selgeks tehtud, milline on huvialakoolides osalevate laste suhtarv kõigist linnas registreeritud lastest, milline on koolikohuslaste arvu prognoos aastateks 2010-2025, kui palju huvihariduse pedagooge vajab linn aastal 2020. Täna kiirendab liitmisprotsess järsult Pärnu demograafilist ja vaimset hääbumist ning kiirendab intelligentsi väljarännet, sest tööd ei ole ega tule. Iga kaotatud töökoht kahandab omakorda linna tulubaasi.

Ettepanekud[]

  1. Mitte liita Pärnu linna hariduse arengukavasse, punkt 5 Tegevuskava 2011-2013, punkti 3.5.2 Huvikoolide ja huvitegevust pakkuvate institutsioonide tegevuse korrastamine ja arendamine: "Pärnu Muusikakooli, Pärnu Kunstikooli ja Pärnu Kunstide Maja ümberkorraldamine".
  2. Kutsuda kokku nii munitsipaalhuvikoole kui ka erahuvikoole esindav Pärnu huvihariduse ümarlaud. Pärnus tegutseb praegu 6 munitsipaalhuvikooli ja 25 erahuvikooli [1].
  3. Töötada välja Pärnu linna huviharidussüsteemi arengustrateegia, sest Pärnu huvihariduse korraldus tervikuna vajab analüüsi ja hindamist, kui palju, mis mahus ja mil moel peaks linn huviharidust toetama. Selge rahaline väärtus tuleks anda näiteks infrastruktuuritoetusele: Pärnus on tühje maju, mis müümise asemel teeniksid linnale kasu kultuuritegevuse keskustena ja leiaksid endale nii uue sisu. Regulaarselt tuleks hinnata ja võrrelda munitsipaal- ja erahuvikoolide tegevust. Linn peaks toetama eelkõige kõrgemal, professionaalsele loometegevusele orienteeritud süvaõppe tasemel huvihariduse andmist. Harrastuslik huviõpe kui üks vaba aja veetmise vorm peaks minema suures osas erakätesse ja saama linnalt tegevus- või infrastruktuuritoetust. Praegu pakub Pärnu linn mitmes huvihariduse valdkonnas erategijatele kõlvatut konkurentsi. Linn peaks selgelt loobuma madalama huvihariduse taseme täielikust ülalpidamisest. Linn ei pea kinni maksma eraettevõtluse seisukohast toimivat huvitegevust ja ajaveetmist. Kõik need, kes praegu sisuliselt raiskavad linna raha (näiteks paljud laste ajaveetmise eesmärgil töötavad munitsipaalsed lauluringid jne.) ja tuleksid edukalt toime subsideeritud eraettevõtjatena, võiksid minna erasektorisse ja asutada oma ettevõtted.
  4. Investeeringuid tehes tuleks kriitiliselt analüüsida väljakujunenud kulubaasi, milles on palju dubleerimist ja sisu asemel majade ülalpidamist. Oleks otstarbekas avada linnale kuuluvad üldhariduskoolid pärast tunde spetsialiseeritud harrastusteks.
  5. Laste huviharidus peaks olema selgemalt seotud Pärnus tegutsevate valdkonna täiskasvanutest professionaalidega, et pärnu noored omaksid täisealiseks saades väljundit kodulinna organisatsioonides. Teiselt poolt hooliksid ka täiskasvanud nii rohkem järelkasvust, panustades võimalusel järelkasvu tekkesse ka rahaliselt. Kui huviharidust korraldatakse reeglina ainult munitsipaalselt, siis selline suhtumine välja ei kujune.
  6. Selgelt tuleks eristada valdkondade huvikoolide liitude poolt ühtlustatud õppekavade alusel tegutsevaid, erialasele professionaalsusele suunatud huvikoole harrastustegevust korraldavatest huvikoolidest ja lähtuda sellest põhimõttest ka huvihariduse rahastamisel.
  7. Pärnu linn võiks luua nö "Pärnu Huvihariduskeskuse", mis võiks olla linnavalitsuse hallatav formaalne struktuur. Keskuse ülesanne on ühtse andmebaasi abil õpilastele nö paindliku õppeõiguse võimaldamine nii munitsipaalhuvikoolides kui ka erahuvikoolides ja õppekavade dubleerimise kaotamine koolide tegevuse eesmärkide ja nende reaalse õppetegevuse korralduse vastavusse viimise teel.

Arutelud[]