Kultuurielu

Täna on 10. oktoober 2024

Siin analüüsitakse Pärnu / Pärnumaa kultuurielu tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.

Tugevused

1. Väljakujunenud kultuuriasutuste võrk (Pärnu maakonnas on kokku 34 kohaliku omavalitsuse poolt hallatavat rahva-ja kultuurimaja, külakeskust, linnaosakeskust, raamatukogu jm).
2. Arvukad noorte ja täiskasvanute kollektiivid, mis tagavad laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise. Maakonnasisene aktiivne täiskasvanute täiendkoolitus (Rahvaülikool, koostöö Rahvakultuuri Keskusega, Külaliikumise koolitused jm).
3. Elujõulised kultuuriseltsid ja ühendused (üle 100 kultuuriga tegeleva MTÜ, OÜ ning ASi)
4. Kodanikualgatusel põhinev aktiivne kultuurikorralduslik tegevus maakonnas (Pärnumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevus, Külaliikumine, festivale ja kultuurisündmusi korraldavad ühendused jm).
5. Aktiivne koostöö erinevate sektorite (riiklik-, munitsipaal- ja kolmas sektor) ning kultuuriseltside ja -ühenduste vahel.
6. Pikaajaliste traditsioonidega kultuurisündmused (küla- ja kihelkonnapäevad, muusika- ja folkloorifestivalid, laulu- ja tantsupeod, maakondlikud konkursid jms).
7. Kultuurikorralduslikult tugev ning mitmekesiseid võimalusi pakkuv maakonnakeskus (Pärnu linn).
8. Puuduvad tugevad kultuurilised tõmbekeskused naabermaakondades.
9. Ajaloolist ja kultuurilist identiteeti loovad, kujundavad ja taastootvad teemaalad maakonnas (Kurgja, Soomaa, Reiu, Soontagana maalinn jt).
10. Kihnu folkloori, käsitöö ja kombestiku kaitseks on loodud SA Kihnu Kultuuriruum.
11. Professionaalsete loovisikute ja pedagoogide olemasolu ja tegutsemine kultuuriruumis.
12. Muusikakoolide, kunstikooli ning laste- ja noorte huvikoolide olemasolu ning hea tase.
13. Professionaalsetele loovisikutele töökohtade olemasolu.
14. Kunstigaleriide ja luuleklubide olemasolu.
15. Suurepärased kontserdipaigad (Pärnu Kontserdimaja, Pärnu Raekoja saal, mitmed kirikud maakonnas (Tori, Tahkuranna)).
16. Hästi funktsioneerivad kultuuriorganisatsioonid: Pärnu teater Endla, Pärnu Linnaorkester, Pärnu Keskraamatukogu, Pärnu Muuseum, Pärnu Linnagalerii, Eesti Kontsert (Pärnu Kontserdimaja), Pärnu Kontserdibüroo, Pärnumaa Rahvakultuuri Keskselts, Nooruse Maja, Rahvatantsuansambel Kajakas, Gabriele Moe-ja Tantsukool, C.R. Jakobsoni Talumuuseum, Vändra Kultuurimaja, Kilingi-Nõmme Kultuurimaja jne.
17. Valminud Pärnu Keskraamatukogu uus hoone.
18. Enamus maakonna raamatukogudest asuvad uutes või renoveeritud ruumides.
19. Maakonna raamatukogud on internetiseeritud, tagatud on juurdepääs avalikule teabele.
20. Pärnu Keskraamatukogus on kasutusel veebi-põhine raamatukogu tarkvara programm URRAM, maakonnas on programmiga liitunud 40 raamatukogu.
21. Maakonna väikemuuseumidel on toimiv koostöövõrgustik, hea koostöö maakonnamuuseumiga.
22. Muuseumid on jaotunud maakonnas ühtlaselt.
23. Väikemuuseumitel on hea koostöö oma vallaga ja need on atraktiivsed.
24. Vallamuuseumidel on garanteeritud pidev rahastamine vallaeelarvetest.
25. Maakonnas on arvukalt kultuurieluga seotud ja turistidele atraktiivseid muinsuskaitse objekte.

Nõrkused

1. Spetsialistide (kultuuritöötajad, huvikoolide pedagoogid, projektijuhid jt) vananemine, noorte vähene huvi kultuuritegevuse vastu.
2. Missiooniga ja motiveeritud kultuurijuhtide vähesus.
3. Vähesed oskused majandustegevuseks.
4. Mainekujunduse alatähtsustamine, oskamatus sellealase tegevuse korraldamisel.
5. Oskamatus pikemalt ette tegevusi planeerida.
6. Vähesed läbirääkimisoskused.
7. Kultuurikorralduse (täiend-)koolituse mittesüsteemsus, rahaliste ressursside nappus selles osas.
8. Materiaalse baasi aeglane areng.
9. Sotsiaalne kihistumine, kultuuritarbimine sõltub otseselt inimese kuuluvusest mingisse sotsiaalsesse gruppi.
10. Meelelahutusliku- ja massikultuuri ning –meedia pealetung.
11. Väärtfilmide vaatamise võimaluse puudumine.
12. Kinode väike arv ja nende ebaühtlane territoriaalne jaotus.
13. Rahvuskeelse ja keelepõhise kultuuri säilitamisele ja arendamisele suunatud kultuuriürituste vähesus (luulevõistlused, lastele suunatud sõnakunsti üritused jms).
14. Kultuur ei ole omavalitsustes primaarne valdkond.
15. Paljude kultuuriorganisatsioonide rahastamine projektipõhine, mis ei taga kultuuriprotsesside järjepidevust, ega loo tegijatele kindlustunnet tuleviku suhtes.
16. Arenguks vajaminevate rahaliste ressursside nappus omavalitsuste eelarvetes.
17. Kultuurialase info/reklaami/kriitika vähesus, silmapaistmatus ja kaootilisus.
18. Professionaalsete loovisikute ja kultuurikorraldajate madal motiveeritus (väiksed palgad).
19. Valdades asuvaid kontserdipaiku (eelkõige kirikud) pole võimalik kasutada külmal ajal.
20. Kultuuritegevuse (s.h. rahvakultuuri) valdkonda reguleeriva seadusandluse puudulikkus.
21. Kultuuri rahastamine sõltub poliitilisi otsuseid vastu võtvate isikute maitsetest.
22. Puuduvad kultuuri valdkonda ja selle arengut mõjutavad uuringud ning süsteemne analüüs.
23. Väikesed (nii inim- kui rahaliselt ressursilt) omavalitsusüksused.
24. Kultuurivaldkonna väärtused, vajadused ja võimalused ei ole riiklikul ega kohaliku omavalitsuse tasandil piisavalt teadvustatud.
25. Ainulaadse kultuuri hoidmiseks ja kaitseks vajaliku püsiasustuse hääbumine, vähesed võimalused hääbuvate piirkondade püsielanikkonnale tööhõiveks ja toimetulekuks.
26. Puudub huvikoolide riiklik toetus.
27. Maavalitsuste hallatavate kultuuriasutuste ebamäärane staatus.
28. Mittetulundussektori puudulik või ebausaldusväärne statistika.
29. Kultuuri ei osata näha piirkonna majandusarengu seisukohast.

Võimalused

1. Riiklikud programmid kultuurivaldkonna arendamiseks (teater maale, laulu- ja tantsupeoprotsessi ja ülemaakondlike rahvakultuuriprojektide toetamine, süvamuusika Eestis, koori- ja rahvatantsujuhtide mentorite projekt, toetus mitteriiklikele kontsertorganisatsioonidele, kunstigalerii jt).
2. Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi olemasolu.
3. Oma valdkonna juhtivad munitsipaalsed ja kolmanda sektori kultuuriorganisatsioonid on riiklikul püsitoetusel (Pärnu Linnaorkester, Pärnu Uue Kunsti muuseum).
4. Koori-, orkestri- ja rahvatantsujuhtide ning käsitöömeistrite kutsestandartide väljatöötamine ja spetsialistide kutsetunnistuste süsteemi rakendamine.
5. Valdkonna spetsialistide taseme- ja täienduskoolituse olemasolu vabariigis (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Pärnumaa Rahvakultuuri Keskus jm).
6. Spetsialistide täiendkoolituse võimalused maakonnas (Pärnu Rahvaülikool, erialakursused, erinevad koolitusprojektid jm)
7. Eesti ja Euroopa Liidu tasandil kultuuritegevust ja vabaharidust toetavad programmid ning fondid.
8. Sõprusmaakondade, ja -omavalitsuste vaheliste kultuurisuhete aktiivne areng.
9. UNESCO vaimse pärandi konventsiooni (võeti vastu 17. oktoober 2003.a. Pariisis) heaks kiitmine EV valitsuse poolt 5. jaanuaril 2006.a.
10. Maakonna kaunis looduskeskkond ja kultuuriturismi areng.
11. Koostöö üleriigiliste katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika selts jt).
12. Geograafiline asukoht, kultuurisündmuste turundamisel koostöö turismiorganisatsioonidega.
13. Infrastruktuuri arenguga on tõusnud kultuurisündmuste prestiiž (kontserdid, teatrietendused).

Ohud

1. Elanikkonna vananemine.
2. Hariduskvaliteedi langus maal.
3. Tallinna, kui jõulise tõmbekeskuse mõju valdkonna professionaalidele.
4. Kultuuritegevuse (s.h. rahvakultuuri) valdkonda reguleeriva seadusandluse puudulikkus.
5. Valdkonna vähene väärtustamine ühiskondlikul ja riiklikul tasandil.
6. Kaasaegsel tasemel asjatundjate – arvamusliidrite vähesus.
7. Väärtusorientatsioonide muutumine tarbijakeskseks.
8. Kultuurisündmuste kajastamine üleriigilises meedias on vähene ja juhuslik.
9. Kohaliku tasandi reklaamikanalid (eriti Pärnu Postimees) on kalleimad vabariigis.
10. Viljandi kui kultuurilise tõmbekeskuse mõju kasv.
11. Väljastpoolt maakonda korraldatavate kultuurisündmuste kuhjumine suvesse ja detsembrisse.
12. Liigne “festivaliseeritus” on loonud maakonna kultuuriorganisatsioonidest mulje, kui projektkollektiividest.
13. Riigipoolse finantseerimise olematus muusikalisele algharidusele.

Vaata ka

Väljatöötamisel arengustrateegiad ja arengukavad

• Pärnu maakonna kultuuri arengustrateegia aastani 2030
• Pärnu linna kultuuri arengukava aastani 2025
• Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegia
• Pärnu linna huviharidussüsteemi arengustrateegia

Koosolekute protokollid

• Kultuur linnas ja mõjutegurid, kohvikus Pesa 30.9.2009 toimunud arutelu protokoll
• Kultuuriminister Laine Jänese kohtumine Pärnumaa kodanikega 24.4.2010
• Loovisikute vajadused seoses Pärnu kultuuri arengukavaga

Välislingid

• Pärnu maakonna arengustrateegia kultuuri valdkonna arengukava 2008-2013