LOOMINE JA LÕPP

SUVEAARIA/2022 KONTSERDID JA ETENDUSED
SUVEAARIA/2023 KONTSERDID JA ETENDUSED

ESITUSED
SUVEAARIA. Kunstide süntees
@RAAMID
Esiettekanne 10.8.2022 kell 20. Pärnu Eliisabeti kirik
Ettekanded
L 10.9.2022 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 14.9.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
L 20.5.2023 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 24.5.2023 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
K 2.8.2023 kell 20. Pärnu Eliisabeti kirik

Stsenaarium: https://drive.google.com/file/d/1CDpe8iDNd9gROMDqsdIhPmfdDz6pw6C3/view?usp=sharing
Materjal:

DRIVE 1: https://drive.google.com/drive/folders/1ERrrZpMA-XTZE26Hcuagq9PfXbl2MOnC?usp=sharing ,

DRIVE 2: https://drive.google.com/drive/folders/15BkFk190znBo-oEiYxwwKckXbIxbwuER?usp=sharing

Eesti rahvamuusika antoloogia: https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/en/index

Ajakava:
Veebikoosolekute ruum: https://meet.jit.si/LOOMINE_JA_LÕPP
- veebikoosolekud: 15.6.2022, 22.6.2022, 30.6.2022
Pärnu Eliisabeti kirik
- transport: 30.7.2022
- töötuba: 1.-10.8.2022 Pärnus
--pikk proov: 7.8.2022
--prooviläbimäng: 8.8.2022
--esiettekanne: 10.8.2022 Pärnu Eliisabeti kirik

LOOMINE JA LÕPP
müsteerium

Töörühm:

Kai Kallastu, sopran

Madis Arukask, libreto

Gérard Pape, helilooming, elektroonika

Olga Krashenko, helilooming, elektroonika

Hans-Gunter Lock, helilooming, elektroonika

Indrek Palu, helilooming, elektroonika

Andrus Kallastu, helilooming, elektroonika

Koostöös:

Pärnu Ooper

Eesti Arnold Schönbergi Ühing

Pärnu Eliisabeti kogudus

Kultuuriministeerium

Kultuurkapital

Pärnu linn

Annotatsioon

Kollektiivautor Kai Kallastu, Madis Arukask, Gerard Pape, Olga Krashenko, Hans-Gunter Lock, Indrek Palu, Andrus Kallastu
LOOMINE JA LÕPP. Müsteerium
Teos valmis rahvusvahelises elektronmuusika kompositsiooni töötoas 1.-10.8.2022 Pärnus
Maailma esiettekanne toimus 10.8.2022 Pärnu Eliisabeti kirikus

Esitajad:
Kai Kallastu, sopran
Andrus Kallastu, elektroonika

Madis Arukask: teos põhineb kahel mütoloogilisel regilool: Loomine ning Suur tamm / Nuttev tamm.

(1) Esimene neist (Loomine) on pea kõigi läänemeresoome rahvaste seas tuntud lugu (mütoloogilisel eelajal) pesakohta otsivast linnust, kes koha leiab, pesa teeb, sinna munad muneb ning neist pojad välja haub. Poegadest sünnib meile tuttav maailm. Laulu lõpus on loetletud poegadest saavaid meile tuttavaid nähtusi: päikest, kuud, kivi jne. Eesti laulus on linnuks mingi üleloomulik lind, mille liiki ei määratleta. Pesakohaks koppel, kus on kolme värvi (harilikult sinine, punane, kullakarva) põõsad, millest valitakse kuldne. Lugu ise on kiviaegne ning kandunud regivormi viimase tekkega paartuhat aastat tagasi. Teema arhailisusele viitab see, et loos ei ole antagonisti (puudub hilisematele loomislugudele kohustuslik dualism), samuti see, et loomist läbi viiv olend pole antropomorfne. Selle teema alguses võib lauludes esineda ka pilt meres(t) kasvavast õunapuust, mille okstelt ürgstiihia õunad vette puhub, kust lind sünnib. Kujuteldavalt võiks selle ürgharmoonilise teema peale aretada mingit kosmilist visuaali või valgusmängu, mis lummab oma kumuleeruva protsessuaalsusega, graduaalse kasvamisega. Tegevus leiab seal aset inimeelses aegruumis (vrd. austraallaste Unenägude Aeg).

(2) Suur tamm / Nuttev tamm on vastupidiselt pilt maailmalõpust (ka järjekordse uue algusest). Regilaulude maailmapilt/usund ei ole otseselt apokalüptiline. Usundiliselt apokalüptilised on kristlus, judaism, ehk ka muinaspõhja jt. õhtumaisemad usundid, ning kaasaegne popkultuur. Laulus on keskseks kujundiks suureks kasvav puumonstrum (mingi vastandus ka eelpoolnimetatud õunapuule). Selle puu langetamise-raiumisega tehakse aga maailmale lõpp. Nutvas tammes võib puu ise soovida oma maharaiumist, otsekui enda ohvrikstoomist. Mütoloogilise universaali mõttes on siin tegemist ilmapuu/maailma teljega, millele taevas toetub. Selle murdumine tähistabki taeva (kuu, päikese, tähtede) allasadamist ja lõppu. Kui Loomine lõpeb loeteluga asjadest, mis valmivat meie ilma tähistavad, siis on loetelu ka Tamme lõpus. Langenud puu tüvest saab/tehakse mingeid asju. Religioonifenomenoloogiliselt tähendab see mingi järjekordse maailma teket vana kehandist. Ehk siis tsükliline maailmapilt. Igal juhul pakub see lugu vastukaaluks enamat dramaatikat, ehkki regilaululine laad on ennekõike staatilis-monotoonne (vähemalt meiesuguste jaoks). See teema sümboliseerib maailma, mille inimene on ise võimatuks elanud. Kus enam ei ole võimalik jätkata. Paratamatut hukku ihaldab kas maailma ise (tamm) või viib selle läbi (lootusrikkalt paremat tahtes, vrd. rohepööre) inimene ise. Tamme langetajaks on inimene (lauludes külapoisid või kusagilt mujalt tulnud kultuurheeros). See inimene on võetav nii hävitaja kui lootusrikka taasloojana. Loos on siis seega ka vastandus, konflikt sees (vana uus). Kui Loomisloos oli loojaks ürgloodus (lind), siis nüüd üritab inimene ise (intellekt, tehnoloogia) asja arstida. Mis tegelikult välja tuleb, pole päriselt teada. Teos annab vihjeid erinevatele võimalikele tulemustele.

Kontseptsioon

Ürgsed soome-ugri loomislood tänapäeva modernistlikus, tihti ennasthävitavas maailmas.

Aado Lintrop. Mansi loomislugudest regilaulu ilmalinnuni: "On imestatud eesti regilaulude maailmapildi kodususe üle, sest loomislaulu ilmalind lendab ju meie koplisse või kiige peale pesa tegema. Nii sünnivad kuu, päike ja ajaarvamine otse siinsamas õue all. Aga mõnikord saavad munadest sellesse kodulähedasse maastikku sobivad kivid ja põõsad. Isuri, vadja, karjala ja soome runo­lauludesse on oletatavast vanast loomismüüdist jõudnud ka meri, mille lainetelt leiab ilmalind pesapaigaks sobiva mätta. Ent sealgi tundub maailm just nagu olemas olevat juba enne taevakehade munast koorumist. Seda võib seletada mitmeti. Kõigepealt saab väita, et loomismüüti esitaval laulul ei peagi olema argimaa­ilmale omast loogikat ega ajalist telge. Nii on teinud Hasso Krull: „Kuidas saab lind loomiseelsel ajal lennata otse lauliku koduaia taha, „meie koppelie”, s.t. kultuuriliselt liigendatud maastikule, mida valdab laulja enese kogukond? Vastus on nüüd vist juba ootus­pärane: laulu temporaalsus ei ole lineaarne, aeg ei kulge siin ühesuunaliselt mööda sirget joont, vaid voolab samal ajal ka tagurpidi, isegi intensiivsemalt.” (Krull 2014: 15) Selline seletus põhineb eeldusel, et meieni jõudnud loomislaul on üks terviklik lugu juba laulu loomisest peale. Krull näitabki sedalaadi käsitlust, kui analüüsib laulu Haljala varianti, mis tundub talle ilmselt kõige kõnekam. Selle variandi algusmotiivi või multivormi, mida võiks nimetada „Õunapuu mäel”, vaatleb ta laulu edasise teksti taustal, nagu kuulukski see orgaaniliselt just nimetatud laulu juurde. Tulemuseks on keeruline kosmogooniline rekonstruktsioon, kus õunapuu omandab ilmapuu mõõtmed, õun on loodava maailma platonlik idee ja sajusest ilmast saab loomisaja suur pauk (Krull 2014: 13–14). [...] Kuid asja saab vaadata ka teisiti. Saab öelda, et regivärsilised loomislaulud on lääne­meresoome loomismüüdi kauge kaja. Laulikutele-loojatele sai loomismüüdi sisu edastamisest olulisemaks poeetiline eneseväljendus: tuttavate regilaulu ehitus­kivide hulgast valitakse välja sobivad elemendid, mis ühendatakse omavahel uue aja esteetikast lähtuvalt ja lauliku loojamina rõhutades."

Regilaulu tekste on kogutud tuhandeid, viisidega koos aga tunduvalt vähem. Olen töömaterjalidesse koondanud seni leitud viise. Üldiselt on aga nii, et neid mütoloogilisi laule on (eriti Virumaal ja Harjumaal) lauldud kiigelauludena, st. kiigelaulude viisidega. Sestap olen kopinud erinevaid kiigeviise, mida võiks kombineerides kasutada. Hea, kui sama kihelkond/piirkond tekstis ja viisis kokku jääksid muidugi. Aga seda näitab edasine. Ma muusika poolde loomulikult väga sekkuma ei hakka. Kiigeviisid on suhteliselt lakoonilised (üherealised), aga kogu regilaulude ilm on selles mõttes teistsugune, nagu ikoonil avaneb ta perspektiiv kuhugi sissepoole, mille püüdmine tahab totaalset ümberhäälestumist. Viiside poole pealt lisaks: kõige täielikum (5-köiteline) eesti regiviiside kogu, Herbert Tampere „Eesti rahvalaule viisidega“, on saadaval siin https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/ Nii et vajadusel võib ka seda kasutada. (Madis 28.4.2022)

Sünopsis. Loomine ja lõpp igaveses tagasitulekus

Kogu asi põhineb kahel mütoloogilisel regilool: „Loomine“ ning „Suur tamm“ / „Nuttev tamm“.

(1) Esimene neist („Loomine“) on pea kõigi läänemeresoome rahvaste seas tuntud lugu (mütoloogilisel eelajal) pesakohta otsivast linnust, kes koha leiab, pesa teeb, sinna munad muneb ning neist pojad välja haub. Poegadest sünnib meile tuttav maailm. Laulu lõpus on loetletud poegadest saavaid meile tuttavaid nähtusi: päikest, kuud, kivi jne. Eesti laulus on linnuks mingi üleloomulik lind, mille liiki ei määratleta. Pesakohaks koppel, kus on kolme värvi (harilikult sinine, punane, kullakarva) põõsad, millest valitakse kuldne. Lugu ise on kiviaegne ning kandunud regivormi viimase tekkega paartuhat aastat tagasi. Teema arhailisusele viitab see, et loos ei ole antagonisti (puudub hilisematele loomislugudele „kohustuslik“ dualism), samuti see, et loomist läbi viiv olend pole antropomorfne. Selle teema alguses võib lauludes esineda ka pilt meres(t) kasvavast õunapuust, mille okstelt ürgstiihia õunad vette puhub, kust lind sünnib. Kujuteldavalt võiks selle ürgharmoonilise teema peale aretada mingit „kosmilist“ visuaali või valgusmängu, mis lummab oma kumuleeruva protsessuaalsusega, graduaalse kasvamisega. Tegevus leiab seal aset inimeelses aegruumis (vrd. austraallaste Unenägude Aeg). Üleskirjutatud tekste Eestist üle 150, millest osi valida. Vajadusel võib nihestuseks kasutada ka vadja, isuri, ingerisoome või karjala lõike. Leiab ka peotäie meloodiaid. See on üks telg, mis kogu kompositsiooni läbib.

(2) „Suur tamm“ / „Nuttev tamm“ on vastupidiselt pilt maailmalõpust (ka järjekordse uue algusest). Häda selles, et regilaulude maailmapilt/usund ei ole otseselt apokalüptiline. Usundiliselt apokalüptilised on kristlus, judaism, ehk ka muinaspõhja jt. õhtumaisemad usundid, ning kaasaegne popkultuur. Laulus on keskseks kujundiks suureks kasvav puumonstrum (mingi vastandus ka eelpoolnimetatud õunapuule). Selle puu langetamise-raiumisega tehakse aga maailmale lõpp. „Nutvas tammes“ võib puu ise soovida oma maharaiumist, otsekui enda ohvrikstoomist. Mütoloogilise universaali mõttes on siin tegemist ilmapuu/maailma teljega, millele taevas toetub. Selle murdumine tähistabki taeva (kuu, päikese, tähtede) allasadamist ja lõppu. Kui „Loomine“ lõpeb loeteluga asjadest, mis valmivat „meie ilma“ tähistavad, siis on loetelu ka „Tamme“ lõpus. Langenud puu tüvest saab/tehakse mingeid asju. Religioonifenomenoloogiliselt tähendab see mingi järjekordse maailma teket vana kehandist. Ehk siis tsükliline maailmapilt. Igal juhul pakub see lugu vastukaaluks enamat dramaatikat, ehkki regilaululine laad on ennekõike staatilis-monotoonne (vähemalt meiesuguste jaoks). Mulle sümboliseeriks see teema maailma, mille inimene on ise võimatuks elanud. Kus enam ei ole võimalik jätkata. Paratamatut hukku ihaldab kas maailma ise (tamm) või viib selle läbi (lootusrikkalt paremat tahtes, vrd. rohepööre) inimene ise. Tamme langetajaks on inimene (lauludes külapoisid või kusagilt mujalt tulnud kultuurheeros). See inimene on võetav nii hävitaja kui lootusrikka taasloojana. Loos on siis seega ka vastandus, konflikt sees (vana – uus). Kui „Loomisloos“ oli loojaks ürgloodus (lind), siis nüüd üritab inimene ise (intellekt, tehnoloogia) asja arstida. Mis tegelikult välja tuleb, pole päriselt teada. Teoses saab anda vihjeid erinevatele võimalikele tulemustele.

Need kaks teemat võiks kuidagi siis põimuma asuda, helis ja visuaalis. Munev-loksuv kosmiline teema vs. inimkeskne lammutav teema. „Tammelaulude“ tekste on kokku kindlasti üle 200, viise saadaval jälle vähem. Vajadusel olemas ka muude läänemeresoome rahvaste variante.

Tehnika | Technics

Tehnika nimekiri | Device list: https://docs.google.com/document/d/1Q6uUtfmgmOC37Jvd-t1zSawR0_FuvArS/edit?usp=sharing&ouid=106095929614000411008&rtpof=true&sd=true

General setup

1. Church Setup

8x Behringer THRUTH B2031A (Andrus)

Focusrite Scarlett 18i20 (portable) (Hans) OK

XLR cables (Andrus, Hans) isliklikud OK

8x XLRm-TRS adapter cables (portable) (Andrus, Hans) OK

2. Studio

8x m-Audio BX5a Deluxe (Hans) OK

Focusrite Scarlett 18i20 (portable) (Hans) OK

8x XLRm-TRS adapter cables (portable) (Hans) OK

USB kaablid interfeisidele OK

Tascam UM 16x8 helikaart OK

Focusrite Scarlett 18i20 / Computer features:

10x XLR/TRS combo input

1x ADAT 8 channels in /and out for sync

Focusrite control internal mixer of the sound card

MaxMSP for realtime processing

Reaper for multichannel recording/playback

TECHNICAL RIDER for concert of Olga and Gerard 3.8.2022

1) Glissando Flute (Olga and Gerard)

2) Trumpet (Olga and Gerard)

3) Mac Book Pro (13 inch, Mid 2012), Processor 2.9 GHZ Intel Core i7, Memory: 8 GB with Firewire and 2 USB ins (Olga and Gerard)

4) MOTU UltraLite MK3 sound card with 8 analog ins and 8 analog outs (jack)

5) 2 Microphones DLM103 (Olga and Gerard)

Needed:

1. 4 microphones for the amplification of 4 voices (Olga, Gerard, André and Antonin all vocalize) + 2 amplification microphones for flute and trumpet = 6 (2 SM58 (Andrus) + 2 SM58 (Hans) + 2 Microphones DLM103 (Olga and Gerard))
2. For Olga's pieces, 8 channel tape needs individual feeds to each of the MOTU analog outs to 8 auto-powered speakers: Focusrite Scarlett 18i20 (Hans) + 8 aktiivkõlarit (Andrus)
3. "A large video monitor (17") out of the MacPro portable--I have an adapter to a VGA monitor": computer monitor (Andrus) + MacMini screen (Hans)
4. 4 music stands + 4 light (Andrus)
5. 6 microphone stands total for amplification of 4 voices and 2 instruments (2 stands (Andrus) + 4 stands (Hans))
6. a table set up in the middle of the concert space to mix the 8 channel tapes with an 8 channel analog mixer to balance the 8 channel tapes in Olga's 2 pieces with live amplified voices and instruments: Focusrite Scarlett 18i20 (Hans)
7. We will need Andrus' help to mix the tapes as both Gerard and Olga are pforming on stage (Hans, Andrus)

Partituuri tegemise vahendid | Tools for score making

1. A4 paberid (Andrus)
2. näts kinnitamiseks (Andrus)
3. printer (Andrus)
4. pabertahvel + pliiatsid (Andrus)

Pillid | Musical instruments

1. Kolbe orel (Eliisabeti kirik)
2. Kriisa orel (Eliisabeti kirik)
3. harjutusorel (Eliisabeti kirik)
4. Estonia tiibklaver (Eliisabeti kirik)
5. Benini trummid (Andrus)
6. Benini kellad (Andrus)
7. viiul (Hans) OK
8. MIDI Keyboardid väiksed (Hans) OK

Lavamööbel

1. noodipuldid (Andrus)
2. puldilambid (Andrus)

Audio

1. Begringer XAir 12 (Andrus)
2. Focusrite Scarlett 18i20 helikaart (Hans) OK
3. 8 aktiivkõlarit + SW (Andrus)
4. 2 Shure SM58 (Hans) EMTA

Video

1. arvuti (
2. projektor (Andrus)
3. ekraan (Andrus)

Veeb

1. veebikaamera (Andrus)
2. USB pikenduskaabel (Andrus)
3. statiiv (Andrus)
4. arvutikomplekt (Andrus)

Salvestus

1. 2x AKG C-414 ja Zoom H4 salvestaja (Andrus)
2. 2x Zoom Q8 kaamera ja Zoom Q4 (Andrus)
3. Zylia ZM-1 ambisooniline mikrofon koos Lenovo Ideapad salvestusarvutiga (Hans) OK
4. Zoom H3-VR ambisooniline salvestaja (Hans) OK

Kaablid

1. XLR kaablid (Andrus, Hans) OK
2. vähemalt 8 x Jack->XLRm (Hans)
3. voolujuhtmed (Andrus, Hans)
4. USB juhtmed MIDI klaviatuuridele (Hans, Andrus)
5. 24/8 50m magistraal stuudioruumi ja kiriku ühendamiseks