Pärnu Wiki

MUSICA SACRA
MUSICA SACRA/kevad 2025

Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile

Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver

Kontsert 1[]

L 2.04.2022 kell 16:00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 6.04.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik

Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile I

KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

Sonaat klaverile ja viiulile B-duur K 454 (1784)
Largo. Allegro
Andante
Allegretto
Sonaat klaverile ja viiulile G-duur K 301 (1778)
Allegro con spirito
Allegro
Sonaat klaverile ja viiulile A-duur K 402 (1782)
Andante, ma un poco adagio. Allegro moderato
Sonaat klaverile ja viiulile e-moll K 304 (1778)
Allegro
Tempo di Menuetto

Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver

Kontsert 2[]

L 1.10.2022 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 5.10.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik

Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile II

KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

Sonaat klaverile ja viiulile nr 19 Es-duur K 302 (Mannheim, 1778)
Allegro
Rondeau: Andante grazioso
Sonaat klaverile ja viiulile nr 30 C-duur K 403 (Viin, 1782)
Allegro moderato
Andante. Allegretto
Sonaat klaverile ja viiulile nr 35 A-duur K 526 (Viin, 1787)
Molto allegro
Andante
Presto

Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver

MUSICA SACRA toob Eesti sügisesse Mozarti südantsoojendavad sonaadid

Viiuldaja Sigrid Kuulmann ja pianist Piret Väinmaa jätkavad oktoobrikuus Mozarti sonaatide esitamise projekti, mis sai alguse Musica Sacra kontserdisarjas kevadel 2022. Varasügiseses kontserdikavas 1.10. kell 16:00 Pärnu Eliisabeti kirikus ja 5.10. kell 19:00 Tartu Jaani kirikus on kolm eriilmelist sonaati: Es-duur K302, C-duur K403 ning A-duur K526. Sonaat Es-duur, mis tuleb ettekandele esimesena, hiilgab esimeses osas kontsertlikkusega, kuid võlub teises osas vastupandamatu lüürikaga. Järgmist sonaati C-duur iseloomustavad suursugusest retoorikast kantud teemad nii esimeses kui teises osas, kuid vilgas ja püsimatu karakter kolmandas osas. Sonaatideõhtu lõpetab A-duur, mille karakterite palett on erakordselt lai – esimese osa iseloom tundub päikeseline ning algab  taeva poole tõusva keerleva peateemaga. Talle vastab graatsiliselt tantsisklev kõrvalteema. Teises osas tabab meid ootamatu mõtlikkus ja meditatiivsus, kuid mitte keegi pole valmis pööraseks kolmandaks osaks, mille lõputu ringmäng aina kestab ja kestab - rõõmsalt kilkav tantsijate rida läbib Mozarti kõlakujutluses ilmselt mitmeid erivärvilisi ballisaale, paisates pikali elatanud  ülemteenri ja pahandades oma lärmiga ausaid lossikokkasid - kuni pöördutakse lõbusas tujus tagasi peateema juurde ning kukutakse naeru lõkerdades hunnikusse otse peeglisaali põrandale...

Kontserdid toimuvad laupäeval, 1. oktoobril kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirikus ning kolmapäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Tartu Jaani kirikus.


Kontsert 3[]

L 29.10.2022 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 2.11.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik

Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile III

KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

Sonaat C-duur KV 296 (Mannheim, 1778)

Allegro vivace

Andante sostenuto

Rondeau. Allegro


Sonaat F-duur KV 547 (Viin, 1788)

Andantino cantabile

Allegro

Andante con variazioni


Sonaat B-duur KV 378 (Salzburg, 1779)

Allegro moderato

Andantino sostenuto e cantabile

Rondeau. Allegro


Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver

Mozart kõneleb lihtsalt ja hingeülendavalt

Hingedepäeva eel ja ajal on hea avada oma hing Mozarti muusikale. Mozart kõneleb lihtsalt ja hingeülendavalt tunnetest, mis on kõigile inimestele ühised. Seda teeb ta ka oma loomingus klaverile ja viiulile. Kolm sonaati - C-duur KV 296, F-duur KV 547 ja B-duur KV 378 tulevad ettekandele uues kavas, mille toovad teieni Sigrid Kuulmann viiulil ja Piret Väinmaa klaveril 29.10.2022 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirikus ning 2.11. Tartu Jaani kirikus.

Sonaat C-duur on üks varasemaid sonaate, temas on nii kontsertlikkust äärmistes osades kui ka lihtsat soojust keskmises osas. F-duur on võluv sonaat, mille viimases osas Mozart kasutab variatsioonivormi; see on ühtlasi Mozarti viimane teos klaveri ja viiuli duetile. Sonaat B-duur pakub kuulamisrõõmu oma paljude meeldejäävate meloodiatega ning orkestraalsete dünaamikakontrastidega.

Kontsert 4[]

L 30.9.2023 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

Sonaadid klaverile ja viiulile
Sonaat C-duur KV 303 (Mannheim, 1778)
Adagio. Molto allegro
Tempo di Menuetto
Sonaat G-duur KV 379 (Viin, 1781)
Adagio. Allegro
Andantino cantabile
Sonaat Es-duur KV 481 (Viin, 1785)
Molto allegro
Adagio
Allegretto

Ansambel "Camerata Musica":

Sigrid Kuulmann (viiul)
Piret Väinmaa (klaver)

Kontsert 5[]

L 18.5.2024 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 22.5.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik.

KAVA

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)

Sonaat A-duur K 305 (Pariis, 1778)
Allegro di molto
Andante grazioso
Sonaat F-duur KV 377 (Viin, 1781)
Allegro
Andante
Tempo di Minuetto
Sonaat D-duur K 306 (Pariis, 1778)
Allegro con spirito
Andantino cantabile
Allegretto

Esitajad: Ansambel "Camerata Musica":

Sigrid Kuulmann (viiul)
Piret Väinmaa (klaver)

Kontsert 6[]

L 3.5.2025 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 7.5.2025 kell 19.00 Tartu Jaani kirik

Esitajad[]

„Camerata Musica” on koosseis, mis loodi 2021. aastal eesmärgiga tuua publikuni eriilmelisi kammermuusikakavasid. „Camerata Musica” teeb koostööd erinevate artstdega. Kontserdid toimuvad Kultuurkapitali toetusel


SIGRID KUULMANNI paljude preemiate ja tunnustuste hulka kuuluvad ERSO ja ETV preemiad Eest Kontserdi poolt korraldatud interpreetde konkursil "Con Brio"(1999), laureaadititel Heino Elleri nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (2001) ning Neeme Järvi nimeline noore muusiku preemia Eduard Tubina teoste esitamise eest (2004).

Sigrid Kuulmann on astunud solistna üles Euroopas, Lähis-Idas ja Lõuna-Ameerikas, samut eest orkestrite ees (Eest Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper "Estonia" Sümfooniaorkester, "Vanemuise" teatri orkester, Tallinna Kammerorkester jt.) koos dirigentdega Nicholas Smith, Gregory Rose, Andrei Tšistjakov, Valeri Leontjev, Nikolai Aleksejev, Neeme Järvi, Jüri Alperten jpt. Sigrid Kuulmann on mitmete kaasaegsete ja virtuoossete teoste esmaesitaja Eests, nagu Lutosławski “Partta”, Berio “Sequenza VIII”, aga ka Bizet-Waxmani “Carmen-fantaasia”jpm. Ta oli Taavo Virkhausi dirigeerimisel tema II Viiulikontserdi esmaetekandjaks Eests aastal 2004.

Eest Riikliku Sümfooniaorkestriga on S. Kuulmanni etekandes kõlanud Brahmsi, Mendelssohn-Bartholdy, Sibeliuse, Hatšaturjani, Tubina jpt. viiulikontserdid. S. Kuulmanni salvestatud Sibeliuse Viiulikontsert koos Eest Riikliku Sümfooniaorkestriga kuulub Eest Rahvusringhäälingu (ERR) arhiivi. Koostöös ERRi ja Estonian Record Productonsiga on valminud mitu CDd, sealhulgas sooloplaat Bachi, Paganini ja Ysaye teostest (2010) ning Tubina muusikast (2012).

Sigrid Kuulmann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eest Muusika-ja Teatriakadeemias ning täiendanud end lisaks Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis Londonis ja Robert Schumanni nimelises kõrgkoolis Düsseldorfs. Tema õpetajateks on olnud tunnustatud pedagoogid Tiiu Peäske, Jüri Gerretz, Yfrah Neaman ja Rosa Fain. 2014. a. kaitses doktorikraadi Eest Muusika- ja Teatriakadeemias, juhendajaks Mari Tampere. Käesoleval ajal õpetab Eest Muusikaja Teatriakadeemias.

Sigrid Kuulmann mängib hinnalisel viiulil, mis on valmistatud Itaalia meistri Giovanni Floreno Guidante poolt aastal 1751, Bolognas.


PIRET VÄINMAA on esinenud solist ja kammermuusikuna Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Läts ja Eests ning solistna erinevate orkestrite ees. Piret Väinmaa on teinud koostööd viiuldaja Sigrid Kuulmanni, sopran Kädy Plaas-Kala, tšellist Aare Tammesalu, Tallinna Klaveriduoga ja puhkpillikvintetga "Estca". Alates 2002. a. esineb ta klaveriduos koos pianist Lauri Väinmaaga. Piret Väinmaa on 2002. aastal loodud Eest Klaveriorkestri asutajaliige. Alates 2021 esineb Piret Väinmaa kontsertdega kammermuusikakoosseisus „Camerata Musica” koos viiuldaja Sigrid Kuulmanni ja sopran Kädy Plaas-Kalaga. Käesoleval hooajal jätkub koostöö kavaga Mozart viiulisonaatdest.

Eelnevatel hooaegadel on Piret Väinmaa esinenud klaveriduos Lauri Väinmaaga Urmas Sisaski juubelifestvalil, kavas 30-osaline tsükkel kahele klaverile "Eest Rahvataevas", sarjas „Romantline klaver“ Peterburis Jaani kirikus, esitades Schubert, Brahmsi ja Massenet´ teoseid ja erinevates Eest saalides kavaga Massenet´, Mendelssohni ning Debussy muusikast klaveriduole. Piret Väinmaa on esinenud Eest Klaveriorkestri koosseisus New Yorgis, Varssavis ja Shanghais.

Piret Väinmaa huvitub erinevate kunstde sünteesist, näiteks osales ta pianistna NO99 teatriprojekts "Pööriöö unenägu" Estonia kontserdisaalis ja Berliini Konzerthausis Saksamaal, töötades koos dirigent Olari Eltsi ning lavastajate Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga.

Piret Väinmaa on kaitsnud doktorikraadi Eest Muusika- ja Teat - riakadeemias, uurides Eduard Tubina 2. klaverisonaat. Huvi helilooja loomingu vastu väljendub ka tema töös Eduard Tubina kogutud teoste väljaande kammersonaatde köite (nr XXIII) kaastoimetajana. Piret Väinmaa on avaldanud muusikaalaseid artkleid ja arvustusi kultuurilehes “SIRP” ning ajakirjas “Muusika” ja koostanud raadiosaateid „Klassikaraadiole“. Ta on Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige ja Eest Interpreetde Liidu liige. piretvainmaa.com