MUSICA SACRA
MUSICA SACRA/kevad 2025
Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile
Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver
Kontsert 1[]
L 2.04.2022 kell 16:00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 6.04.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile I
KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
- Sonaat klaverile ja viiulile B-duur K 454 (1784)
- Largo. Allegro
- Andante
- Allegretto
- Sonaat klaverile ja viiulile G-duur K 301 (1778)
- Allegro con spirito
- Allegro
- Sonaat klaverile ja viiulile A-duur K 402 (1782)
- Andante, ma un poco adagio. Allegro moderato
- Sonaat klaverile ja viiulile e-moll K 304 (1778)
- Allegro
- Tempo di Menuetto
Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver
Kontsert 2[]
L 1.10.2022 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 5.10.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile II
KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
- Sonaat klaverile ja viiulile nr 19 Es-duur K 302 (Mannheim, 1778)
- Allegro
- Rondeau: Andante grazioso
- Sonaat klaverile ja viiulile nr 30 C-duur K 403 (Viin, 1782)
- Allegro moderato
- Andante. Allegretto
- Sonaat klaverile ja viiulile nr 35 A-duur K 526 (Viin, 1787)
- Molto allegro
- Andante
- Presto
Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver
MUSICA SACRA toob Eesti sügisesse Mozarti südantsoojendavad sonaadid
Viiuldaja Sigrid Kuulmann ja pianist Piret Väinmaa jätkavad oktoobrikuus Mozarti sonaatide esitamise projekti, mis sai alguse Musica Sacra kontserdisarjas kevadel 2022. Varasügiseses kontserdikavas 1.10. kell 16:00 Pärnu Eliisabeti kirikus ja 5.10. kell 19:00 Tartu Jaani kirikus on kolm eriilmelist sonaati: Es-duur K302, C-duur K403 ning A-duur K526. Sonaat Es-duur, mis tuleb ettekandele esimesena, hiilgab esimeses osas kontsertlikkusega, kuid võlub teises osas vastupandamatu lüürikaga. Järgmist sonaati C-duur iseloomustavad suursugusest retoorikast kantud teemad nii esimeses kui teises osas, kuid vilgas ja püsimatu karakter kolmandas osas. Sonaatideõhtu lõpetab A-duur, mille karakterite palett on erakordselt lai – esimese osa iseloom tundub päikeseline ning algab taeva poole tõusva keerleva peateemaga. Talle vastab graatsiliselt tantsisklev kõrvalteema. Teises osas tabab meid ootamatu mõtlikkus ja meditatiivsus, kuid mitte keegi pole valmis pööraseks kolmandaks osaks, mille lõputu ringmäng aina kestab ja kestab - rõõmsalt kilkav tantsijate rida läbib Mozarti kõlakujutluses ilmselt mitmeid erivärvilisi ballisaale, paisates pikali elatanud ülemteenri ja pahandades oma lärmiga ausaid lossikokkasid - kuni pöördutakse lõbusas tujus tagasi peateema juurde ning kukutakse naeru lõkerdades hunnikusse otse peeglisaali põrandale...
Kontserdid toimuvad laupäeval, 1. oktoobril kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirikus ning kolmapäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Tartu Jaani kirikus.
Kontsert 3[]
L 29.10.2022 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 2.11.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
Mozarti sonaadid klaverile ja viiulile III
KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
Sonaat C-duur KV 296 (Mannheim, 1778)
Allegro vivace
Andante sostenuto
Rondeau. Allegro
Sonaat F-duur KV 547 (Viin, 1788)
Andantino cantabile
Allegro
Andante con variazioni
Sonaat B-duur KV 378 (Salzburg, 1779)
Allegro moderato
Andantino sostenuto e cantabile
Rondeau. Allegro
Sigrid Kuulmann, viiul
Piret Väinmaa, klaver
Mozart kõneleb lihtsalt ja hingeülendavalt
Hingedepäeva eel ja ajal on hea avada oma hing Mozarti muusikale. Mozart kõneleb lihtsalt ja hingeülendavalt tunnetest, mis on kõigile inimestele ühised. Seda teeb ta ka oma loomingus klaverile ja viiulile. Kolm sonaati - C-duur KV 296, F-duur KV 547 ja B-duur KV 378 tulevad ettekandele uues kavas, mille toovad teieni Sigrid Kuulmann viiulil ja Piret Väinmaa klaveril 29.10.2022 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirikus ning 2.11. Tartu Jaani kirikus.
Sonaat C-duur on üks varasemaid sonaate, temas on nii kontsertlikkust äärmistes osades kui ka lihtsat soojust keskmises osas. F-duur on võluv sonaat, mille viimases osas Mozart kasutab variatsioonivormi; see on ühtlasi Mozarti viimane teos klaveri ja viiuli duetile. Sonaat B-duur pakub kuulamisrõõmu oma paljude meeldejäävate meloodiatega ning orkestraalsete dünaamikakontrastidega.
Kontsert 4[]
L 30.9.2023 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
- Sonaadid klaverile ja viiulile
- Sonaat C-duur KV 303 (Mannheim, 1778)
- Adagio. Molto allegro
- Tempo di Menuetto
- Sonaat G-duur KV 379 (Viin, 1781)
- Adagio. Allegro
- Andantino cantabile
- Sonaat Es-duur KV 481 (Viin, 1785)
- Molto allegro
- Adagio
- Allegretto
- Sonaat C-duur KV 303 (Mannheim, 1778)
Ansambel "Camerata Musica":
- Sigrid Kuulmann (viiul)
- Piret Väinmaa (klaver)
Kontsert 5[]
L 18.5.2024 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 22.5.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik.
KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
- Sonaat A-duur K 305 (Pariis, 1778)
- Allegro di molto
- Andante grazioso
- Sonaat F-duur KV 377 (Viin, 1781)
- Allegro
- Andante
- Tempo di Minuetto
- Sonaat D-duur K 306 (Pariis, 1778)
- Allegro con spirito
- Andantino cantabile
- Allegretto
Esitajad: Ansambel "Camerata Musica":
- Sigrid Kuulmann (viiul)
- Piret Väinmaa (klaver)
Kontsert 6[]
L 3.5.2025 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 7.5.2025 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
Esitajad[]
„Camerata Musica” on koosseis, mis loodi 2021. aastal eesmärgiga tuua publikuni eriilmelisi kammermuusikakavasid. „Camerata Musica” teeb koostööd erinevate artstdega. Kontserdid toimuvad Kultuurkapitali toetusel
SIGRID KUULMANNI paljude preemiate ja tunnustuste hulka
kuuluvad ERSO ja ETV preemiad Eest Kontserdi poolt korraldatud
interpreetde konkursil "Con Brio"(1999), laureaadititel Heino
Elleri nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (2001) ning
Neeme Järvi nimeline noore muusiku preemia Eduard Tubina
teoste esitamise eest (2004).
Sigrid Kuulmann on astunud solistna üles Euroopas, Lähis-Idas ja Lõuna-Ameerikas, samut eest orkestrite ees (Eest Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper "Estonia" Sümfooniaorkester, "Vanemuise" teatri orkester, Tallinna Kammerorkester jt.) koos dirigentdega Nicholas Smith, Gregory Rose, Andrei Tšistjakov, Valeri Leontjev, Nikolai Aleksejev, Neeme Järvi, Jüri Alperten jpt. Sigrid Kuulmann on mitmete kaasaegsete ja virtuoossete teoste esmaesitaja Eests, nagu Lutosławski “Partta”, Berio “Sequenza VIII”, aga ka Bizet-Waxmani “Carmen-fantaasia”jpm. Ta oli Taavo Virkhausi dirigeerimisel tema II Viiulikontserdi esmaetekandjaks Eests aastal 2004.
Eest Riikliku Sümfooniaorkestriga on S. Kuulmanni etekandes kõlanud Brahmsi, Mendelssohn-Bartholdy, Sibeliuse, Hatšaturjani, Tubina jpt. viiulikontserdid. S. Kuulmanni salvestatud Sibeliuse Viiulikontsert koos Eest Riikliku Sümfooniaorkestriga kuulub Eest Rahvusringhäälingu (ERR) arhiivi. Koostöös ERRi ja Estonian Record Productonsiga on valminud mitu CDd, sealhulgas sooloplaat Bachi, Paganini ja Ysaye teostest (2010) ning Tubina muusikast (2012).
Sigrid Kuulmann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eest Muusika-ja Teatriakadeemias ning täiendanud end lisaks Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis Londonis ja Robert Schumanni nimelises kõrgkoolis Düsseldorfs. Tema õpetajateks on olnud tunnustatud pedagoogid Tiiu Peäske, Jüri Gerretz, Yfrah Neaman ja Rosa Fain. 2014. a. kaitses doktorikraadi Eest Muusika- ja Teatriakadeemias, juhendajaks Mari Tampere. Käesoleval ajal õpetab Eest Muusikaja Teatriakadeemias.
Sigrid Kuulmann mängib hinnalisel viiulil, mis on valmistatud Itaalia meistri Giovanni Floreno Guidante poolt aastal 1751, Bolognas.
PIRET VÄINMAA on esinenud solist ja kammermuusikuna
Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Inglismaal, Saksamaal, Soomes,
Läts ja Eests ning solistna erinevate orkestrite ees.
Piret Väinmaa on teinud koostööd viiuldaja Sigrid Kuulmanni,
sopran Kädy Plaas-Kala, tšellist Aare Tammesalu, Tallinna
Klaveriduoga ja puhkpillikvintetga "Estca". Alates 2002. a. esineb
ta klaveriduos koos pianist Lauri Väinmaaga. Piret Väinmaa on
2002. aastal loodud Eest Klaveriorkestri asutajaliige.
Alates 2021 esineb Piret Väinmaa kontsertdega kammermuusikakoosseisus
„Camerata Musica” koos viiuldaja Sigrid Kuulmanni ja
sopran Kädy Plaas-Kalaga. Käesoleval hooajal jätkub koostöö kavaga
Mozart viiulisonaatdest.
Eelnevatel hooaegadel on Piret Väinmaa esinenud klaveriduos Lauri Väinmaaga Urmas Sisaski juubelifestvalil, kavas 30-osaline tsükkel kahele klaverile "Eest Rahvataevas", sarjas „Romantline klaver“ Peterburis Jaani kirikus, esitades Schubert, Brahmsi ja Massenet´ teoseid ja erinevates Eest saalides kavaga Massenet´, Mendelssohni ning Debussy muusikast klaveriduole. Piret Väinmaa on esinenud Eest Klaveriorkestri koosseisus New Yorgis, Varssavis ja Shanghais.
Piret Väinmaa huvitub erinevate kunstde sünteesist, näiteks osales ta pianistna NO99 teatriprojekts "Pööriöö unenägu" Estonia kontserdisaalis ja Berliini Konzerthausis Saksamaal, töötades koos dirigent Olari Eltsi ning lavastajate Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga.
Piret Väinmaa on kaitsnud doktorikraadi Eest Muusika- ja Teat - riakadeemias, uurides Eduard Tubina 2. klaverisonaat. Huvi helilooja loomingu vastu väljendub ka tema töös Eduard Tubina kogutud teoste väljaande kammersonaatde köite (nr XXIII) kaastoimetajana. Piret Väinmaa on avaldanud muusikaalaseid artkleid ja arvustusi kultuurilehes “SIRP” ning ajakirjas “Muusika” ja koostanud raadiosaateid „Klassikaraadiole“. Ta on Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige ja Eest Interpreetde Liidu liige. piretvainmaa.com