Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
23.9.2009
18.00
Kohvik Pesa
PROTOKOLL
Esindatud isikud ja poliitilised jõud[]
Kohal: Annely Akkermann (IRL), Toomas F. Aru (SDE), Pilleriin Jürgens (SDE), Uuno Heinat, Martin Helme (Aus Pärnu), Andrus Kallastu (REF), Arvo Kivisto (Kesk), Epp Klooster (SDE), Romek Kosenkranius (Kivimägi), Jaan Krinal (SDE), Tõnu Kuusemaa (Aus Pärnu), Martin Merilaine (Merilaine), Kaja Must (SDE), Peeter Orav (SDE), Kätlin Org, Maret Põlluste (SDE), Enn Veesalu (Aus Pärnu), Margo Orupõld (SDE), Urmas ???, Veiko ???, Mart ???, mitu valijat
Esindatud poliitilised jõud: Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Toomas Kivimägi valimisliit, Valimisliit Aus Pärnu, Valimisliit mayor.merilaine.ee
Esindamata poliitilised jõud: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Reformierakond, Erakond Eestimaa Rohelised, Valimisliit Uus Õiglane Jõud, Üksikkandidaat Koit Pikaro, Üksikkandidaat Andro Roos
Ülevaade Pärnu poliitiliste jõudude maailmavaatest[]
Toomas F. Aru: Täna arutleksime maailmavaate üle.
Epp Klooster: Mina olen SDE hulgas, kuna mulle meeldib selle erakonna maailmavaade. SDE seisab iga inimese eest. Tänapäeva sotsiaaldemokraatlike erakondade taotlused:
- avalike teenuste suur maht (heaolu),
- osaluse suur tähtsus (töö olemasolu)
- keskkonnatundlik mõtteviis
Isiklikult olen ennast määratlenud kui tolerantset, kuid Eestis on sotsiaaldemokraadid üldiselt veidi konservatiivsemad kui näiteks USA-s. Meil on oluline rahvuslik rõhuasetus.
Martin Helme: Olen rahvuslane, kuid see ei ole 'parem-vasak' või 'liberaalne-konservatiivne' küsimus. Olen konservatiiv. Usun, et olulised on:
- tugev perekond
- kapitalistlik majandussüsteem
- inimeste ja ühiskondade isiklik vastutus
- turvalisus, sise- ja välisjulgeolek (USA tagasitõmbumine Euroopast on turvarisk. Siseturvalisus - ei ole normaalne, et inimesed kardavad öösiti Pärnu linnas liikuda)
Eestis on seoses suurte fraasidega veel teha väga suur töö. Kommunistid tegutsevad liberaalidena jne. Mõistetaga hämatakse, kuna põhiliselt ei anta hääli poliitiliste eelistuste järgi. Enamusel puudub selge eelistus. Samas valimisliidu maailmavaade ei peagi olema nii ühtne kui parteil.
Romek Kosenkranius: KOV puhul on maailmavaade liiga ületähtsustatud. Olulised on igapäevased probleemid - agenda. Toomas Kivimäe valimisliidu liikmed on lihtsad inimesed erinevatelt elualadelt - oma ala profid. Kohalikus omavalitsuses on oluline, mida inimesed on teinud ja mida nad kavatsevad teha. Milline on näiteks vee hind? Kas tänavad saavad korda? Kas tuleb uusi töökohti? Kas me saame vähendada valitsemiskulusid? Siin mängivad rolli vabad kodanikud, kes tahavad midagi Pärnu jaoks ära teha.
Martin Merilaine: KOV jaoks oluline, mida konkreetselt saaks ära teha. Linnapilt on räämas. Oluline, et linn saaks ilusaks. Tekitada linna 10 000 uut töökohta. Inimesed ei taha tulla Pärnusse. Meie mõtleme globaalselt, kuid tegutseme lokaalselt. Turistid lahkuvad Pärnust.
Annely Akkermann: IRL on alalhoidliku maailmavaatega. Minu jaoks on maailmavaade isiksuse küsimus: mul on nimi, perekond, ülikooli diplom - mul on ka maailmavaade. Tänapäeval on rahvuslus erineva sisuga kui minevikus. Erakonnad on parem süsteem kui valimisliidud, kuna riiklikult mõjutavad eelkõige erakonnad. Seetõttu ei mõista ma ka näiteks Tarandi fenomeni. IRL toetab eelkõige ettevõtlust, nii väikesi kui ka suuri. Suured on olulised, kuna pakuvad tööd väikestele. Minu suur osa sugulasi elab Kanadas, kus perekond väga tähtis. Olulised on suguvõsasidemed. Linnas on 80% poliitikast kommunaalpollitka, 20% on ehk üldine poliitika.
Arvo Kivisto: Keskerakond on eelkõige liberaalne. Mina olen nimekirjas, kuid minu maailmavaade on pigem rahvuslik-konservatiivne. Mina hindan üle kõige perekonda. Erakond on kohalikul tasandil määrav. Mina ei poolda valimisliite. Olen Keskerakonna nimekirjas, kuna mulle meeldib Keskerakonna platvorm. See on kõige parem platvorm ja ka Keskerakonna meeskond on kõige tugevam.
Maailmavaate olulisusest kohaliku omavalitsuse tasandil[]
Toomas F. Aru: Tekkis küsimus, kas maailmavaade on ikka oluline või mitte. Erakonnale saab alati esitada järelepärimisi.
Romek Kosenkranius: Kas siis valimisliidule ei saa esitada järelepärimisi?
Toomas F. Aru: Valimisliidud kipuvad lagunema.
Peeter Orav: Ma ei usu inimesi, kes ütlevad, et neil pole maailmavaadet. On inimese- või materiaalsusekeskne suhtmine. Ka omavalisuse tasandil omab see suurt tähtsust, sest sellest sõltub järjekord, milles asju teha. Inimesed ei ole lollid: nad teavad väga hästi erinevaid maaailmavaateid. Pärnu inimesel ei ole suva.
Martin Helme: KOV-i puhul on maailmavaatel vundamendi roll. See sunnib meid olema oma tegemistes koherentne ja järjekindel. See välistab labase populismi. Maailmavaade annab inimestele kindluse, et poliitik ajab järjekindlalt sama asja.
Epp Klooster: Olen Annely jutuga nõus, et 20% osas on maailmavaade oluline, kuid samas on see see, mis määrab. Eestis puudub maailmavate põhjal määratlenud erakond.
Annely Akkermann: See, et tegeldsakse sotsiaalküsimustega, et tähenda, et et ei võiks olla konservatiivne.
Martin Merilaine: Valija jaoks on erakond garantii. Samas on koalitsioonide moodustamine alati oht garantiidele.
Martin Helme: Parteisse kuulumine ei ole garant, et inimene ei vahetaks parteid.
Valija: Kas siin keegi, kes välistaks mõne erakonnaga koostöö?
Martin Helme: Keskerakond on vaenuliku võõrriigi kohalik agentuur.
Hääled läbisegi: See on laim!
Martin Helme: Keskerakond on Pärnus korruptsioonikultuuri kandja. Ilma nende inimeste väljajuurimiseta ei ole võimalik korruptsiooni linnas välja juurida.
Romek Kosenkranius: Keskerakond on maailmavaateliselt üsna lähedane SDE-le, kuid kohalikul tasandil mängivad rolli isikud ja nemad välistavad ka koostöö.
Miks valijad eelistavad valimisliite erakondadele?[]
Toomas F. Aru: Kas need valimisliidud pole mitte üles ehitatud Tarandi efektile?
Andrus Kallastu: Probleemiks ilmselt see, et puudub rahva tegelik kontroll.
Martin Helme: Tarandi edu räägib meile meedia võimust. Eurovalimised näitasid, et inimesed ei taha erakondi toetada. Kuigi räägitakse maailmavaatest, ei ole Eestis tegelikult maailmavaatele põhinevaid erakondi.
Toomas F. Aru: Kes valib Toomas Kivimäe valimisliitu? Valimisliidus olevad poliitikud lähevad kergelt üle erakondadesse.
Peeter Orav: KOV valimistel ei valita parteisid, vaid valitakse isikuid.
Toomas F.Aru: Aga kui isik on lurjus?
Romek Kosenkranius: Meie kutsusime oma valimisliitu oma ala spetsialiste. Me ei vaadanud niipalju erakondlikku kuuluvust. Samas jäi kõrvale üks konstitutsioonilise erakonna liige. Oluline oli potentsiaal, mida inimene võiks Pärnu jaoks teha.
Martin Helme: Valimisliite kritiseeritvad põhiliselt erakonnad. Valimisliidud näitavad kodanikuühiskonna tugevust.
Peeter Orav: Kas valimisliitude paljus ei ole tingitud mitte sellest, et inimesekesksete seisukohtadega partei ei tegutse tegelikult inimesekeskselt? Praegu on murdepunkt, et valimisliidud võtavad võimu?
Hääled: Ei ole nii...
Romek Kosnkranius: See on oluline ka erkondadele, et inimesed tuleks üldse valima. Pealegi pole valimisliitude loomine ja nende tegevus erakondade kõrval seadusega keelatud tegevus...
Martin Helme: Eestis on parteidel välja kujunenud kartell. Et nad hakkaksid uuesti teenima inimeste huve, tuleb neid loputada.
Epp Klooster: Selgelt on eristunud maailmavaade ja poliitiline praktika. Nii on see ka Pärnus. Minu küsimus on valimisliitude puhul, et mis prakitikat me nendega loome? Kes millisesse parteisse nüüd üle tuleb?
Romek Kosrenkranius: Meil on valimisliidus kokkuleppe, et kui keegi kavatseb liituda mõne teise volikogus esindatud erakonna fraktsiooniga, peab ta oma koha volikogus loovutama (tagasi) valimisliidule. See on aumeeste kokkulepe. Valimisliitude puhul tuuakse siin esile ainult seesama negatiivne näide (eelmistest valimistest,kus valimisliit liitus erakonnaga). Sama probleem on ju ka erakondadega. On piisavalt näiteid, kus erakonda kuuluvad volikogu liikmed liituvad teiste erakondadega või ühinevad omavahel lausa erkonnad... Kellelt siis aru pärida?
Kaja Must: Aga kuidas te suhtude juba erakonda kuuluvatesse inimestesse?
Romek Kosenkranius: Meie moodustasime valimisliidu mittepoliitilisel alusel ja ei kutusnud inimesi valimisliitu nende erakondliku kuuluvuse järgi ning nende parteiline kuuluvus ei olnud takistuseks nende liitumisel valimisliiduga. Kui inimene tahab astuda (volikogus) näiteks sde-hulka (SDE poolt esindatud volikogu fraktsiooni - autori täpsustus), siis peab ta volikogus koha loovutama valimisliidule tagasi. Sellega olid kõik (valimisliitu kuuluvat - autori täpsustus) 33 inimest nõus.
Kaja Must: See on püha lihtsameelsus! Mis neid seal kinni hoiab?
Martin Helme: Meie nimekiri koosneb inimestest, kelle puhul me võtame üksteist vastastikku käendusele. Tundes neid inimesi, julgen ma panna pea pakule: meil ärajooksikuid ei ole.
Peeter Orav: Miks neid valimisliite ikkagi nii palju tekkinud on? KOV tasandil on probleem, et inikesed ei usalda enam inimesi, kes konkreetsetes erakondades tegutsevad.
Martin Helme: Ärajooksikute probleemi ees on ka eraklonnad. Tean mitmeid omavalitsusi, kus valimisliidud püsivad.
Enn Veesalu: Tarandi efekt tekkis rahva poolt, kes tunnetas oma üleolevaid valitsejaid ja selline pessimism oli valitsenud pikka aega. Põhjus on selles, et seni kogeti jõuetust midagi muuta. Tarandi tulemine tõi esile vabanemise propagandamasina alt. Senised valimiskampaaniad on pigem meenutanud finantsmaratoni, kui oma põhimõtete tutvustamist. Kel ei olnud suuri summasid välja käia, polnud mõtet üritadagi. Nüüd tekkis valijale alternatiiv, mis seni puudus. Inimesed tundsid, et kodanikuna pääseksid nad midagi mõjutama ja läksid valima.
Martin Helme: Partei tegemine on väga kallis. Roheliste tegemine läks maksma 6 miljonit, Res Publika 10 miljonit.
Peeter Orav: Kas keegi juhtus täna kuulma, et KOV valimiste protsent saab olema 72?
Martin Helme: Inimesed näevad reaalseid alternatiive.
Romek Kosenkranius: Kuidas defineerida Eestile tagurlikku jõudu? KOV valimistel pole oluline maailmavaade, vaid see, mida reaalselt inimene oma linna heaks ära teha võiks.
Kuidas kaitsta tegelikult rahva huve?[]
Toomas F. Aru: Meie vestlus näitab, millele toetub siin linnas inimene.
Peeter Orav: Romek, palun vasta. Oletame, et 18. oktoobri öösel saavad koalitsiooni moodustada ainult kaks jõudu Keskerakond ja Kivimäe?
Romek Kosenkranius: See pole võimalik. Juba sellepärast,et Keskerakond ei kogu koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks vajalikul hulgal hääli .
Andrus Kallastu: Kuidas kaitsta rahva huve tegelikult?
Martin Helme: See on riigikogu ülesanne, mis on seotud saadiku tagasikutsumisega.
Toomas F. Aru: Kui meil kõigil oleksid olemas konkreetsed paberid, siis võiks ka rahvas teada, kelle poole hoida.
Martin Helme: On kaks erinevat asja, üks on kohtu poolt süüdimõistmine ja teine on avalikkuse poolt süüdimõistmine.
Andrus Kallastu: Lahenduseks oleks täielik avalikustamine.
Martin Helme: Meedia on alati kallutatud. Läbipaistvuse probleemiga maadeldakse ka Läänes. Järvesalu näide: need andmed ei saa teatavaks enne, kui alles kohtus.
Kokkusaamine lõppes kell 19.41