Muulased ja sellega seonduv

ALgus 18.15

Kohal: Toomas F. Aru (SDE), Margo Orupõld (SDE), Andrus Kallastu, Kätlin Org (SDE), Sven Sildnik (EIP)

Erakondadel ei ole venekeelseid kampaanialehti, Pärnus on muulased kõrvale jäetud

Toomas: Pilk muulastele on pärast aprilliööd muutunud, tema tutvusringkonnas 10 muulast, kes nii arvavad. Tunnevad tõrjutust, ei ole kaasatud. Palju kaasatud nt Pärnu volikokku? Margo: 1 vist kindlasti Toomas: Kui Pärnus on nii 3000 venekeelset postkasti, see teeb nii 10% elanikest Margo: Sealt umbes 1% paduvenelased. Vene nimega, aga ei pruugi olla venelased Andrus: Kindlasti nendest u 6000 inimesest 5000 kaasatud Margo: tal tööl vene proua, mida vanemaks saab seda venemeelsemaks läheb. Kindlasti on vähem kui 6000 inimest Andrus: eile oli foorumi saade, kus käsitles kodakondsust. Määratlegu end ära need halli passiga. Kui koolipoiss tegi vene suursaadikule estis avalduse. Margo: meie tahame nende probleeme lahendada. me võimendame seda üle. kui me nendega ise nii palju ei tegeleks, vb tegeleks ise Toomas: kasutame neid reitingute nimel ära, nt Venemaa. Gruusia konflikti puhul keski käsitlus meeldib, enne oleks võinud ettekujutuse saada, mis toimub. Meie otsus oli emotsionaalne Andrus: toimus, mis seal toimus. Reaalsus on see, et osa gruusia territooriumit on okupeeritud. Miks see vajalik on? Oleks need osseedid tahtnud iseseisvust, nad praegu ripatsid vene poliitikas. Toomas: see lõa otsas olemine ei ole ikka see. kui me represseeriksime ja käituksime halvasti nt narva inimestega.. Margo: naised tegid täiskasvanute keelekümblust. on u 5 vene naist, kahel neist kodus eesti mehed, siiski eesti keelt ei oska. u 45 inimesed inimesed, rääkida kuskil ei ole eesti keeles, tahavad keelt selgeks saada. suhtumise asi Toomas: käis vene luuletust kuulamas Kadri kohvikus, küsiti, kas nad tulid siia sööma. mingil põhjusel hoaiavad oma kogukonda. ei taha kaotada oma juuri. Mida riik, KOV peaks tegema? seltsielu on oluline. Margo: see ei puuduta teisi rahvuseid, vaid suure karu lapsi.. Toomas: neid kõige rohkem, see tuleb kõige rohkem pildile. See et hakati Pärnu lehte ka venekeelses tiraažiz välja andma Me väikerahvane peame huvituma sellest, et rahvused peaksid säilitama oma identiteedi Margo: see on elementaarne, et me peame austama teiste reegleid Toomas: Volkonski kirjutanud hea raamatu, me ei ole tegelenud sellega kuidas enamusest sai vähemus. Andrus: nende idenktikriis on selle tekitanud Toomas: nende kogu mõtlemine. töötas vene noortega 2003-4. enamjaolt olid venelased,eestlasi ei olnud. aastaid hiljem jõid veini, rääkisid vene keeles ja noor sõimas fašistiks. otsustas eestlasi integreerida majja, olenemata rahvusest kui keegi tegeles muusikaga, siis koos. siis algasid vargused. alguses oli nende koht, siis kui tulid teised, siis ei olnud enam nende koht. Nad mõtlevad täiesti teistmoodi. niikaua on tore, kui on ALjoša mängus, oleme sülitanud nende olulisele asjale. kasvõi oleks võinud valitsus asendada Puškiniga.. Margo: see sama algab ka eestlaste seas, esimene reaktsioon berliini lennujaamas, kui räägiti et vene abielupaar rääkisid, et peavad eestisse tagasi minema. kui jõudis tööle, oli probleem vene prouaga. esimene asi "krdi venelane". aljoša ei olnud probleem. Andrus: meeldiv filirežisöör moskvas. ohkas ja ütles, et kahju et nõukogude liit jagunes. see oli keset tallinna, ei saa lahti, imeprialism on veres. Toomas: ei ole negatiivseid kogemusi, ei ole peksa saanud. lapsepõlvest vene mammid andnud pirukaid. kuigi teab inimesi, kellel on kogemusi, saanud vastu nina vms. Andrus: see ikka kamba värk, palju toredaid inimesi vene rahvusest. saab aru eesti riigist ja kõik fantastiline, aga siis äkki blokk, et nl lagunemine oli viga Sven: olen truu eesti põhiseadusele, mis ei ütme midagi muulastest. Margo: kas ma pean ostma asja, mis on kakskeelne. oli üllatav Sven: Pärnus sellist väidet ei ole nagu rahvusküsimust. on hästi imbunud, räägivad eesti keelt. viimane kontakt rahvusküsimusega oli etv saatega, osa venelasi solvunud, et peavad oma lastele tegema avalduse, et nad saaksid kodakondsuse. tänapäeval iga asja kohta avaldus Andrus: avalduse näitamine euroopalik. Sven: ei ole ka venemaal, et lähen sinna ja saan kohe kodakondsuse. Toomas: me ei ole nt euroopa puhul neurootilised kui venemaa kohta. saksa, rootsi, poola, taani.. Sven: vene okupatsioone mäletame Toomas: pärisorjuse kaotamine. Rahvaste määramise võimalus. talle tundub, et see enamlaste noot mõjutab oma riigi tegemist. et tuleks kuskilt idee, kuidas formub Andrus: tollel hetkel oli kratiivne aeg Sven: kui mina oleks saksa kubjas ja piitsaga su kallal, siis saab inimene ise aru, et asi jama Toomas: käis välja utoopilise idee, kui rääkida eesti ajaloost, siis rääkida sõjategevuse. misk ei räägi, et Puškin oli meie poeet, olime sel hetkel vene koosseisus Sven: eesti kirikud ehitasid eestlased ise. selleks et riik saaks tekkida, oli vaja seltse ja ühistuid. Praegu palju bürokraatiat, äri. seda põhja enam ei ole. selle nahka on ka kõik läinud. Margo: seda seltsielu on maal tekkinud Sven: uue maailma selts, see on asi, mille poole pakkuda. ühistegevust on vaja. see on see, mis muudaks elu kvaliteeti. seltside jaoks on vajadust vaja. inimene liigub mugavuse poole. seltsitegevus et oleks mugavam elada.