| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
PESA
14.10.2009
Algus 18.15
Kohal: Toomas F. Aru (SDE), Margo Orupõld (SDE), Andrus Kallastu (REF), Kätlin Org (SDE), Sven Sildnik (EIP)
Toomas: Pärnus on muulased kõrvale jäetud. Eestlaste pilk muulastele on pärast aprilliööd muutunud. Minu tutvusringkonnas on kümmekond muulast, kes nii arvavad. Tunnevad tõrjutust, ei ole kaasatud. Palju on kaasatud näiteks Pärnu volikokku?
Margo: 1 vist kindlasti.
Toomas: Kui Pärnus on nii 3000 venekeelset postkasti, see teeb umbes 10% elanikest.
Margo: Sellest on umbes 1% paduvenelased. Vene nimega inimene ei pruugi venelane.
Andrus: Nendest umbes 6000 inimesest on 5000 kindlasti kaasatud.
Margo: Mul on tööl vene proua. Mida vanemaks saab, seda venemeelsemaks läheb. Kindlasti on Pärnus probleeme vähema kui 6000 inimesega.
Andrus: Eile oli ETVs foorumi saade, kus käsitleti kodakondsuse küsimust. Seal öeldi hea mõttena, et halli passi omanikud määratlegu, kes nad on. On venelasi, kes on ennast selgelt määratlenud Eesti kodanikena, näiteks see vene koolipoiss, kes tegi vene suursaadiku seisukohtade kohta avalduse.
Margo: Meie tahame nende probleeme lahendada ja võimendame neid üle. Kui me nendega nii palju ei tegeleks, võib-olla ei tegeleks ka venelased ise.
Toomas: Kasutame neid reitingute nimel ära. Näiteks Venemaa-Gruusia konflikti puhul meeldib mulle Keskerakonna käsitlus: enne oleks võinud saada ettekujutuse, mis toimub. Meie otsus oli emotsionaalne.
Andrus: Toimus, mis seal toimus. Reaalsus on see, et osa Gruusia territooriumist on jätkuvalt okupeeritud. Miks see vajalik on? Oleks osseedid tahtnud iseseisvust, nad ei oleks praegu ripatsid vene poliitikas.
Toomas: See lõa otsas olemine ei ole ikka see. Kui me represseeriksime ja käituksime halvasti näiteks Narva inimestega, oleks Venemaal ka õigus sekkuda.
Margo: Naised osalesid täiskasvanute keelekümbluses. Seltskonnas oli umbes 5 vene naist, kahel neist kodus eesti mehed, siiski eesti keelt nad ei oska. Nad leiavad, et neil ei ole kusagi eesti keeles rääkida, tahavad keelt selgeks saada. Suhtumise asi.
Toomas: Käisin Tvetajeva luuleõhtul Kadri kohvikus. Minult küsiti mitu korda, kas sa tulid siia sööma. Mingil põhjusel venelased hoiavad oma kogukonda. Ei taha kaotada oma juuri. Mida riik, KOV peaks tegema? Seltsielu on oluline.
Margo: See ei puuduta teisi rahvuseid, vaid "suure karu" lapsi.
Toomas: Neid on kõige rohkem, see tuleb kõige rohkem pildile. Selleks hakati ka Pärnu linna lehte venekeelses tiraažiz välja andma. Me väikerahvana peame huvituma sellest, et rahvused säilitaks oma identiteedi. Erakondadel üldiselt ei ole venekeelseid kampaanialehti.
Margo: Samas on elementaarne, et külla tulles peame austama teiste reegleid.
Toomas: Volkonski on kirjutanud hea raamatu sellest, et me ei ole tegelnud sellega, kuidas enamusest sai vähemus.
Andrus: Selle probleemi on tekitanud nende identiteedikriis.
Toomas: Nende kogu mõtlemine. Töötasin 2002/2003 vene noortega. Enamjaolt olid seal venelased, eestlasi ei olnud. Aasta hiljem jõid veini, rääkisid vene keeles ja üks nendest noortest sõimas mind fašistiks. Põhjuseks oli see, et otsustasin hakata sellesse seltskonda integreerima eestlasi. Tahtsin, et olenemata rahvusest tegeldaks koos näiteks muusikaga. Siis algasid vargused. Alguses oli see venelaste koht. Siis, kui tulid teised, siis ei olnud enam nende koht. Nad mõtlevad täiesti teistmoodi. Niikaua oli tore, kui on Ajošat mängus polnud. Oleme sülitanud nende olulisele asjale. Valitsus oleks võinud kuju asendada kasvõi Puškiniga.
Margo: Sama reaktsioon on ka eestlaste seas. Olin Berliini lennujaamas, kui vene abielupaar rääkis eestisse tagasi minemisest. Kui jõudsin tööle, oli probleem vene prouaga. Minu esimene reaktsioon oli "kurdi venelane". Ainult Aljoša ei olnud probleem.
Andrus: Olin kunagi koos ühe ääretult meeldiva filmirežisööriga Moskvast. Ühel hetkel ta ohkas ja ütles, et Nõukogude Liidu lagunemine oli ikka väga suur viga. See vestlus toimus keset Tallinna. Vene inimesel on imeprialism veres.
Toomas: Minul ei ole venelastega negatiivseid kogemusi, ei ole peksa saanud. Lapsepõlves elasime koos ühisköögi peal. Vene mammid andsid pirukaid. Samas tean inimesi, kellel on halbu kogemusi, kes on saanud vastu nina.
Andrus: Venelaste puhul on see kamba värk, üksikult võttes on väga palju toredaid vene rahvusest inimesi. Samas see tore inimene saab väga hästi aru Eesti riigist ja kõik fantastiline. Aga siis äkki tuleb blokk. Näiteks see, et Nõukogude Liidu lagunemine oli viga.
Sven: Olen truu eesti põhiseadusele, mis ei ütle midagi muulaste kohta.
Margo: Praegu müüakse poes ainult Põhiseaduse kakskeelset varianti. Kas ma pean ostma asja, mis on kakskeelne?
Sven: Pärnus rahvusküsimust ei ole. Venelased on hästi kohanenud, räägivad eesti keelt. minu viimane kontakt rahvusküsimusega oli seoses ETV saatega. Osa venelasi on solvunud, et peavad oma lastele tegema avalduse, et need saaksid kodakondsuse. Tänapäeval tuleb iga asja kohta teha avaldus.
Andrus: Avalduse tegemine ongi osa euroopalikust kultuurist.
Sven: Samas ei ole ka Venemaal nii, et lähen sinna ja saan kohe kodakondsuse.
Toomas: Me ei ole näiteks Euroopa puhul nii neurootilised kui Venemaa puhul. Saksa, rootsi, poola, taani.
Sven: Vene okupatsiooni mäletame me kõige paremini. Saksa okupatsioon on meelest läinud.
Toomas: Samas tuli Venemaalt pärisorjuse kaotamine, rahvaste enesemääramise võimalus. Mulle tundub, et see enamlaste noot mõjutas oma riigi tegemist. See oli idee, kuidas luua oma riiki.
Andrus: See oli ju üldiselt väga kreatiivne aeg.
Sven: Kui mina oleks saksa kubjas ja piitsaga su kallal, siis saad sa ju ise aru, et see asi on jama.
Toomas: Käiksin välja utoopilise idee. Kui rääkida eesti ajaloost, siis milleks rääkida ainult sõjategevusest. Miks me ei räägi, et Puškin oli meie poeet, olime sel hetkel ju Venemaa koosseisus.
Sven: Eesti kirikud ehitasid eestlased ise. Selleks, et riik saaks tekkida, oli vaja seltse ja ühistuid. Praegu on palju bürokraatiat, äri. Ühistegevuse põhja enam ei ole. Selle nahka ongi kõik läinud.
Margo: Maal on siiski seltsielu uuesti tekkinud.
Sven: Tallinnas on näiteks Uue maailma selts. See on asi, mille poole ka mujal pürgida. Ühistegevust on vaja. See on see, mis muudaks elukvaliteeti. Seltside jaoks on vajadus olemas, sest inimene liigub mugavuse poole. Seltsitegevusega oleks mugavam elada. Kõigepealt on vaja mõelda, siis tegutseda.
Andrus: Vabade ühistute struktuur häviti neljakümnendatel.
Kokkuvõte: Raske rääkida muulaste eest eest, keda praegu kohal pole. Tundub, et Pärnus ei ole probleeme. Kui meil oleks eraldi vene linnaosa või suurem kogukond, siis oleks võib-olla probleemid suuremad.
Lõpp 18.50