Pärnu Wiki
Advertisement

PÄRIVOOLU

Tartu Uue Muusika Ansambel

Tõnu Kalm (klarnet)
Kadri Sepalaan (viiul)
Lauri Sõõro (tšello)
Kadri-Ann Sumera (klaver)


Nii teostelt kui ka koosseisudelt vaheldusrikas kontserdikava “Pärivoolu” sisaldab eesti ja saksa heliloojate loomingut. Kavale nime andnud teos, Mari Vihmandi "Pärivoolu" viiulile ja klaverile, on nõtke ja tundlik, voolava rütmi ja kaunite kõladega. Viiuldaja Kadri Sepalaan on tõdenud, et selles loos "viiul muudkui sillerdab ja klaver muudkui muliseb". Tally "3 steps" klarnetile, tšellole ja klaverile on seevastu minimalistlikus stiilis motoorne perpetum mobile, kus läbivat klaveriliini lõikuvad ootamatud vahelehüüatused tšellolt ja klarnetilt. Manfred Stahnke Sonatiin klarnetile ja klaverile on rafineeritud teos, mis kõlab justkui legoklotsidest kokkupandud kollaaž. Veerandtoone ja ülemhelisid sisaldavale aeglasele esimesele osale järgneb virtuoosne teine ning teose lõpetab mängutoosilik ja kaleidoskoopiline kolmas osa. Gerhard Müller-Hornbachi Trio on omamoodi variatsioonitsükkel dodekafoonilisele, ent üllatavalt kõrvasõbralikule ja emotsionaalsele teemale. Esiettekandele tuleb ka pärnu helilooja Andrus Kallastu 1991. aastal kirjutatud dodekafooniline Prelüüd ja inventsioon klaverile. Prelüüdi oreliversioon on kõlanud 2000. aastal osana Kallastu kiriklikust kompositsioonist Maria.


KAVA

Mari Vihmand (1967): "Pärivoolu" viiulile ja klaverile

Mirjam Tally (1976): "3 steps" klarnetile, klaverile ja tšellole (esiettekanne)

Manfred Stahnke (1951): Sonatiin klarnetile ja klaverile

I
II Nostalgia
III

Andrus Kallastu (1967): Praeludium et invention (klaveriversiooni esiettekanne)

Gerhard Müller-Hornbach (1951): Trio viiulile, tšellole ja klaverile


Mari Vihmand lõpetas 1990. aastal prof. Eino Tambergi õpilasena Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuri prof. Lepo Sumera juhendamisel. Aastail 1995–1997 õppis ta Prantsusmaal, Lyoni konservatooriumis Gilbert Amy ja Philippe Manoury juures. Pärast abiellumist Saksa helilooja Rainer Bürckiga elab ja töötab ta Stuttgardi lähedal asuvas Saksa väikelinnas Bad Urachis. Aastail 1987–1995 töötas Vihmand Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana. Vihmandilt on tellinud teoseid Musik i Västernorrland ("Pärivoolu I", 2000), saksa ansambel Villa Musica ("Seitsmele", 1998), Madalmaade Raadio Kammerorkester ("Aknad unustatud maastikule", 1997). Pala "Eskiis 02" oli kohustuslik teos VI Eesti pianistide konkursil 2002. aastal. 1995. aastal esietendus festivalil NYYD Hans Christian Anderseni ja Villy Sorenseni muinasjutu-allegooriatel põhinev kammerooper "Lugu klaasist", mis pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1995). Vihmandi orkestriteos "Floreo” sai 1996. aastal UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil Pariisis I preemia alla 30-aastaste heliloojate kategoorias.

"Pärivoolu" viiulile ja klaverile iseloomustab hästi Vihmandi stiili, kus pea romantiline kõlakujutlus ühineb ratsionaalselt mõistuspärase mõtlemisega. See teos on oma helge ja kirka, samas jaheda koloriidiga toob silme ette impressionistliku looduskirjelduse. Viiuldaja Kadri Sepalaane sõnadega: viiul muudkui sillerdab ja klaver muudkui suliseb…


Mirjam Tally lõpetas Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal Lepo Sumera õpilasena ning täiendas end õpingute ajal Rauno Remme juures elektronmuusika alal. 2003. aastal omandas ta Eesti Muusikaakadeemias magistrikraadi. Aastail 1998–2004 tegutses Tally Klassikaraadio vabakutselise saatejuhina, 2003-2006 töötas ajakirja “Muusika” toimetajana. 2006. aasta sügisest alates elab ja töötab Mirjam Tally Rootsis, Gotlandi saarel asuvas Visby linnas. 2003. aastal andis Mirjam Tally koostöös plaadifirmaga ARM Music välja autoriplaadi. 2004. aastal pälvis ta Heino Elleri nimelise loomingupreemia. Orkestriteosega “Turbulence” on Tally pälvinud “Eesti muusika päevad 2007” heliloojapreemia ning novembris 2008 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia helikunsti preemia Christ Johnson-priset. Samal aastal sai Tally ka Rootsi Heliloojate Liidu aastapreemia. 2009. aastal valis Rootsi Raadio kultuuriprogramm P2 Mirjam Tally aastaiks 2009–2010 resideeruvaks heliloojaks. Aastal 2009. pälvis Tally Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.

"3 steps" on stepptantsuga klaveripala „Steps“ versioon kolmele – klarnetile, tšellole ja klaverile. Tegemist on minimalistlikus stiilis perpetum mobile’ga, kus läbivat klaveriliini lõiguvad ja tükeldavad või sellega segunevad ootamatud vahelehüüatused tšellolt ja klarnetilt.


Manfred Stahnke õppis Lüübekis, Freiburgis, Hamburgis ning USAs kompositsiooni ja muusikateadust. Tema õpetajate hulka kuuluvad muuhulgas Klaus Huber ja György Ligeti. Ta on õppinud ka klaverit ja viiulit. Stahnke on kirjutanud teoseid sellistele juhtivatele kaasaegse muusika ansamblitele nagu Ensemble Modern Frankfurt, Trio Accanto Stuttgart, Enseble Avance, Stockholmi Puhkpillikvintett, Nieuw Ensemble Amsterdam, Ensemble Intégrales Hamburg jne. Tema muusika ja ta ise on sagedane külaline festivalidel, mh. "Donaueschinger Musiktagen" ja Internationalen Ferienkursen in Darmstadt, aga ka näit. Usbekistanis või USAs. Ta on külastanud ka Eestit. Alates 1983 on ta tegutsenud muusikateoorialektori ja kompositsiooniprofessorina Hamburgi Kõrgkoolis. On saavutanud mitmeid auhindu ning avaldanud muusikateoste kõrval ka mitmeid teoreetilisi kirjutisi.

"Sonatiin" koosneb kolmest väga erinevale kujundile üles ehitatud osast. Esimese osa rafineeritud fraasijoonis kulgeb üle flažolettide ja veerandtoonide. Teine osa alapealkirjaga „Nostalgia“ on virtuoosne ja efektne. Kolmanda osa muusika on mängutoosilik heledalt klirisevate nooditilkade jada, kirjutatud renessansiaegses hoketi-vormis (st. meloodia noodid on erinevate pillide/lauljate vahel ära jaotatud).


Andrus Kallastu loomingu võib jagada kahte stiiliperioodi. Suurem osa konservatooriumi päevil (1985–1990) kirjutatud teostest on tolle aja eesti muusikale omases neoklassitsistlikus vaimus ja kannavad varasemast eesti muusikast pärit modaalseid mõjutusi. Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii eesti ühiskonnas kui ka isiklikus elus tõi tema loomingusse uue pöörde. Sel kümnendil tegeles ta intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema koolkonna heliloojate muusikaga ning sai tugevaid mõjutusi seoses õpingutega Helsingis. Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpupoole. Neid iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning perfoomensi vastu.

Prelüüd ja inventsioon klaverile on dodekafoonilises tehnikas kirjutatud helitöö, mille terviklik klaveriversioon kõlab esiettekandel Kadri-Ann Sumera esituses. Prelüüdi oreliversiooni on esitanud osana Kallastu kiriklikust kompositsioonist MARIA: Stabat Mater Composition organist Vivika Oksanen.


Gerhard Müller-Hornbach täiendas end peale Frankfurdi Muusikakõrgkooli (looming ja koolimuusika) ja Goethe-Ülikooli (muusika- ja ühiskonnateadus) ka Isang Yun’i, Brian Ferneyhough’, Gerard Grisey’,Cristobal Halffteri ja Helmut Lachenmanni meistrikursustel. Tema teoseid on juba õpingute ajal esitatud mh näiteks Darmstadti Uue Muusika kursustel (Internationalen Darmstädter Ferienkursen für Neue Musik), Gaudeamuse Festivalil jne. Alates aastast 1981 on Müller-Hornbach Frankfurdi Muusikakõrgkooli professor. Ta on kaasa löönud ka preemiaid pälvinud projekti Response - Neue Musik in der Schule (Response – uus muusika koolis) raames.

"Trio" on omamoodi variatsioonitsükkel dodekafoonilisele, ent üllatavalt kõrvasõbralikule teemale. Teema sünnib arglikult otsekui kobamisi kaosest, käib läbi erinevate kõlapilvede ja mattub lõpuks mürisevasse crescendosse. Hoolimata strukturaalsusest ja selgest skeemist on see teos kaugel olemast pelgalt kuiv matemaatikatehe – tegemist on väga intensiivse, temperamentse ja kujundliku teosega.


Tartu Uue Muusika Ansambel tegi edukalt debüüdi 2009. aasta juunikuus Tartu Noorte Heliloojate Festivali raames. Ansambel on oma eesmärgiks võtnud tutvustada Tartu publikule kaasaegset muusikat erinevates koosseisudes, kaasates tartu interpreetide paremikku ning esitledes vähemalt 2 erinevat kava hooaja jooksul. Käesolev kontsert on ansambli kolmas projekt, esinevad klarnetil Tõnu Kalm, viiulil Kadri Sepalaan, tšellol Lauri Sõõro ja klaveril Kadri-Ann Sumera.


Kava koostamisel on kasutatud materjale EMICu kodulehelt.

Advertisement