11.01.2017 Päevateema “Suur Pärnu ja liitumislepinguga võetud kohustused”. Päevateemat valgustas ja küsimustele vastas linnapea Romek Kosenkranius.
PÄRNU LINNAVOLIKOGU
ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Pärnu, 11. jaanuar 2017
Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Merike Lille
Kutsutud: linnapea Romek Kosenkranius
Algus kell 15.00
Lõpp kell 15.45
PÄEVAKORD
- 1. “Suur Pärnu ja liitumislepinguga võetud kohustused”- linnapea Romek Kosenkranius
- 2. Volikogu eelnõud- volikogu esimees Andrei Korobeinik
PÄEVAKORRAPUNKT 1. Suur Pärnu ja liitumislepinguga võetud kohustused[]
Küsimustele vastab linnapea Romek Kosenkranius.
Volikogu kinnitas ühinemise lepingu eelmise aasta lõpus. Leping on Audru, Paikuse ja Pärnu linna vahel. Hakatakse koostama uue omavalitsuse aparaadi struktuuri, mis peab olema valmis 01.06.2017, koostada tuleb põhimäärused, osavaldade nõukodade moodustamise küsimused, millistel põhimõtetel nõukojad moodustatakse. Nõukodade põhimäärus peab olema valmis 01. september 2017.
Maavanem on meile pakkunud Ruhnut ja komisjonist on kuulda, et Pärnuga tahetakse liita Tõstamaad, see on kaalumise küsimus.
Ei saa mööda minna ka külade liikumisest, kes soovivad Pärnu poole liituda.
15. veebruariks peab maavanem võtma oma seisukoha.
Teet Roosaar: Kas erivaldkondade töögrupid jätkavad kooskäimist?
Romek Kosenkranius: Sotsiaalkomisjon töötab välja sotsiaaltoetuste põhimõtted ja suunavad need juhtkomisjonile 01. juuniks. Struktuuriüksuste puhul tulevad personalitöötajad valla- ja linnasekretärid ning teevad ettepanekud juhtkomisjonile.
Küsimused, mis puudutavad praegust Pärnu linna:
- 1. Pärnu linna uue üldplaneeringu vastuvõtmisega ei saanud hakkama eelmine volikogu, selle volikogu lauale pole see jõudnud. Nüüd tekib hoopis uus olukord, linn toetub väga vanale üldplaneeringule, mis ei arvesta muudatusi seadusloomes. Küsimus – kuidas uues olukorras käitutakse, kui kaua see aega võtab ja kuidas kaasatakse kodanikuühendusi uue üldplaneeringu koostamisse?
Üldplaneeringu lahendus on avalikustatud ja avalikustamise käigus on tehtud palju ettepanekuid. Enamus nendest ettepanekutest on ka üldplaneeringusse sisse viidud. Üldplaneeringu kehtestamist takistab see osa, mis puudutab muinsuskaitset ja muinsuskaitse kaitsetsooni. On kaks võimalust, kas see kesklinna osa üldplaneeringust välja lõigata ja menetleda edasi, ülejäänud võtta vastu ja kehtestada ära või võidelda muinsuskaitse kesklinna piirkonna eest edasi. Muinsuskaitse tegi ettepaneku, et linn teeks ala ja kaitsevööndi inventariseerimise, siis nad on valmis seda kaitseala vähendamist kaaluma. Minuni on jõudnud info, et ka sellisel juhul ei ole nad nõus neid alasid vähendama.
Kui on olemas kehtivad üldplaneeringud, siis elatakse nende järgi. Mõistlik on aja jooksul need dokumendid ühtlustada, mitte viia põhimõtted sinna üle, vaid et oleks vormistatud ühes dokumendis.
Kodanik: Kes hakkab neid planeeringuid uuendama?
Romek Kosenkranius: On vastavad spetsialistid, kes tegelevad nende üldplaneeringute menetlemisega. Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe ja püütakse leida need lahendused, mis sobivad sellele kohalikule elanikule.
Astrid Hindriks: Pärnul praegu uut üldplaneeringut ei ole, kas nad otsustavad vana üldplaneeringu järgi?
Romek Kosenkranius: On kaks võimalust, volikogu nõustub muinsuskaitse tingimustega, siis muinsuskaitse kinnitab uue üldplaneeringu ära (lepime tingimustega, mida muinsuskaitse on 2011 aastal ettekirjutanud) või otsustame, et jätame selle. Teine võimalus on, et jätame muinsuskaitseala välja ja kehtestame uue üldplaneeringu või võitleme edasi.
Teet Roosaar: Juriidiliselt, milline olukord tekib kui volikogu arutab detailplaneeringut muutvaid planeeringuid, kui seal lähtutakse uue planeeringu põhimõttest, mitte 2001 aastast, kas siis mõni jurist võib vaidlustada, et alus on vale.
Romek Kosenkranius: Alus on üldplaneering.
- 2. Uuendada ja ühtlustada tuleb arengukavad. Suure linna ja väikeste külade arengumootorid on erinevad. Küsimus – kas seda on ühinemisläbirääkimiste laua taga arutatud ja milline on seisukoht?
Romek Kosenkranius: Seda arutati palju ja lepingusse kirjutati sisse arengukava tegevuskavad, need võeti täpselt üle. Järgmised 4 aastat elatakse nende järgi.
Kodanik: Kuidas osavallas kaasatakse?
Romek Kosenkranius: Osavallakogu liikmed teevad oma ettepanekuid arengukavasse. Iga piirkonna selts teeb oma ettepanekud, elanikud ise ütlevad, mida nad oma piirkonnas tahavad.
Kodanik: Kas osavallakogude moodustamise põhimõtted on paigas?
Romek Kosenkranius: Need on olemas lisas 5, on 3 varianti ja nende üle otsustavad praegused volikogud 01. juuniks. 01. septembriks on võetud plaani, et kehtestatakse osavallakogude põhimäärused.
- 3. Ühistransport.
- 1) Räägitakse tasuta ühistranspordist, kas see on reaalne?
- 2) Kuidas takistatakse kõrval valdade inimeste tasuta ühistranspordi kasutamist?
Romek:
- 1) Kui raha on, siis saab kõike teha. Uus koalitsioon on lubanud, et 2018 aastal kogu Eestile antakse 25 miljonit ühistranspordi korraldamiseks. Seda antakse maakonnasisesele ühistranspordi korraldamisele. Pole veel selge, kas riik maksab dotatsioonile lisa või antakse seda ka omavalitsustele. Pärnu maakonna ühistranspordi dotatsioon on üle 4 miljoni.
Astrid Hindriks: Kas sellist nagu Tallinnas ei tule?
Romek Kosenkranius: Tallinnas maksab maksumaksja selle kinni.
- 2) Pärnu puhul oleme rääkinud, et oma elanikele tekitada juurde soodustusi, vaadata bussipiletihinda üle. Tänavu suvel hakkavad sõitma uued bussid. Lisaks tuleb uus viipekaardi süsteem ja on seotud ID põhiselt, mis arvestab sellega, kas sa oled Pärnu linna elanik.
Teet Roosaar: Ühinemislepingus oli, et tuleb põhikooliõpilastele tasuta sõit, mis see rahaline maksumus on?
Romek kosenkranius: Pärnus on tasuta sõit alates teisest koolis käivast lapsest ja selle maksumus on 150 000 eurot.
- 4.
- 3)Kuidas saavad osa ühistranspordist väikeste külade asukad, kus praegu käib buss vaid korra-paar päevas? ::4)Kuidas saavad lapsed kooli ja koju?
Romek Kosenkranius: Me hakkame bussiliine üle vaatama ja hindame olukorda.
- 5. Raja tänavale tuleb uus lasteaed. Küsimus – kuidas jaotuvad nüüd lasteaia kohtade arvud pärast seda, kui ühines vaid 3 omavalitsust?
Romek Kosenkranius: Muudatust ei teki, omavalitsustega sai sõlmitud kokkulepe, et kui nad ei ühine Pärnu linnaga, soovivad nad neid kohti ja tasuvad nende eest. Lepingu alusel saadud lasteaiakoht ei tähenda just Raja tänava lasteaiakohta, vanematel on võimalus valida ka teise lasteaia koht.
- 6. Kuidas on planeeritud erinevate asumite kaasatus Suur-Pärnu juhtimisse, kas ka praeguste linnaosade asumiseltsid kaasatakse linna juhtimisse?
Romek Kosenkranius: Loomulikult, meil on neid palju. Kas moodustada nende põhjal uus organ või koondada nad nõukotta, see tuleb ära otsustada.
Kodanik: Seni on asumiseltse toetatud rahaga, kas need ka ühtlustatakse.
Romek Kosenkranius: Esialgu jäävad sellises mahus nagu nad siiani on olnud.
- 7. Kas on mõeldav, et Suur-Pärnus saab olema üks poliitiline juht või siis ametnik, kes vastutab kaasamise eest?
Struktuuris on üks abilinnapea koht juures, kes vastutab integratsiooni eest.
- 8. Suur-Pärnu volikogus saab olema 39 volinikku. Mis tagab selle, et ka Audru ja Paikuse elanikud saaksid oma esindajad volikokku?
Selle tagab see, et on 2 valimisringkonda.
Kodanik: Kuidas võidab Paikuse vald ühinemisest?
Romek Kosenkranius: Paikuse vald saab veelgi tugevamaks omavalitsuseks ja on veelgi rikkam kui täna. Võimalusi on Paikuse elanikel rohkem koos Pärnuga, kui üksi.
- 9. Kõik eelmisel aastal liitunud omavalitsused saavad boonusraha. Kui suur see on ja kuidas see jaotub?
Pärnu omavalitsus saab 2,275 miljonit eurot. Käesoleval aastal 443 009 eurot, järgmisel aastal 887 085 eurot ja viimane summa on 944 000 eurot.
Teet Roosaar: Kui palju sellest on mõeldud koondamisele.
Romek Kosenkranius: Sõltuvalt tööstaažist saab ta lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele kompensatsiooni.
Teet Roosaar: Milleks te seda raha kulutate?
Romek Kosenkranius: Nende rahadega me teeme investeeringuid.
[]
Päevakord
- 1. Pärnu linna vapimärgi andmine
- 2. Restaureerimis- ja rekonstrueerimistoetuste ja -preemiate määramise kord
- 3. Hoove korrastavate korterelamute toetamise kord
- 4. Eakate Avahoolduskeskuse ja Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskuse ümberkorraldamine
- 5. Lina tn 39 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine
- 6. Rääma tn 7 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
- 7. Ülevaade volikogu komisjonide tööst
Eelnõudega saate tutvuda Pärnu linna dokumendiregistris aadressil http://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1447494
Koosolek helisalvestati ning seda on võimalik kuulata Pärnu Linnavalitsuse kantseleis, kontakt Merike Lille, 444 8103.
Protokollis Merike Lille