Pärnu Wiki

12.02.09 Päevateema „Kas Pärnu avatud ruum pakub lastele võimalusi tervislikult ja turvaliselt vaba aega sisustada“. Arutelust võtsid osa Pärnu aselinnapea Peeter Saunpere ja arenguosakonna juhataja Piret Sai.

Ettepanekud Pärnu linnavalitsusele 12. 02.09 a. ümarlaua aruteluks.

Piia Karro - MTÜ Selts Raeküla arendusspetsialist

1.AIgas linnaosas võiks olla oma väiksem või suurem noortekeskus või  vähemasti avalikuks kasutamiseks üks või paar pallimänguväljakut,  skate-park, rulluisurajad - näit randa pidi välja arendatud korralik  kvaliteetne jalakäijate ja rulluisutajate /ratturite rada (mõlemale)märgistatult oma pool.
2.Korraldada ideede konkurss NIMELT  NOORTE ENDI HULGAS - kus ja mida välja arendada. Soovitav oleks  näiteks need noored, kes "kukuvad" alaealiste asjade komisjoni  orbiiti, panna oma arvamust kirjalikult avaldama. Leida need inimesed  ja see aeg, mil nad saaksid, kas kirjutada või joonistada oma ideed  paberile. Need noored on tihti suuri üllatusi ja ideid täis.
3. Raeküla noorte suur palve on, et linn hakkaks tegelema jõeäärse -  nn Liivakas -  ala planeerimisega - ja seda just mitteärilisel  eesmärgil. Sinna võiks rajada atraktiivse lumelaua  ja miks mitte vigursuusahüpete keskuse, sh suvisel ajal koos  vettehüpete harjutamisvõimalusega. Talvel lumekahuritega tagada  lumekate jne. Kindlasti oleks vaja "Liivakas" ja selle lähiümbrus nii  korda teha ja avalik kord ühtlasi ka tagada, et sinna ei koguneks vaid  poiste-tüdrukute kambad vaba aega nn veetma alkoholi ja muude  ainetega, vaid et seal tunneks end turvaliseks iga linnaelanik ja  ühtlasi leiaks ka vaba aja sisustamiseks võimalusi. Siingi on noortelt  mõtteid tulnud, et "Liivaka" väljakujundamiseks - projektlahenduseks -    võiks konkurssi korraldada näiteks Pärnust kunstiakadeemiasse või  tehnikaülikooli õppima läinud tudengite hulgas, et nad oma kursuse-  või diplomitöö koostamise raames need ideed välja töötaksid.
4.Talvel, kui see meid vahel külastab, peaks ühistel jõududel  mobiliseerima sellised väed, kes igasse linnaossa oma liuväljad  organiseeriks - vesi, valgustus, helitehnika, puhastamine, turvalisus.  Ideed nende asukohtadeks võiksid jälle noored ise välja käia. Kui neid  väljakuid koostöös noortekeskuste ja koolidega rajada, siis saavad  need olema ka igati hõivatud. Jääb vaid taevaisalt talve paluda.

Kokkuvõtteks nii palju, et noori, mitte ainult ÕOV-desse, parteide  noorteorgani-satsioonidesse kuuluvaid ja muidu vikse ja viisaikaid  noori, vaid lihtsaid noori tänavalt, k.a juba alaealiste komisjoni  sattunud noori, tuleb rohkem kuulda võtta, neid motiveerida oma ideid  välja käia ja mis oluline, neid ideid tuleb teostama hakata koos  noorte endiga. Ainult nii, tundub mulle, tekib vastastikune usaldus ja  teineteisemõistmine. Mis aga linnaelanike ja linnavõimu seisukohalt  vast kõige olulisem - nii hoolivad noored ise rohkem ennast ümbritseva  keskkonna pärast ja tekib nn "naabrivalve"-efekt.

Gea Kammer,- MTÜ Kastan taskus:

Vaatasin linna arengukava ja ka noosootöö arengukava. Et arengukava reaalsuseks saaks, on vaja üldplaneeringusse need paigad sisse planeerida. Avaliku ruumi lastesõbralikumaks kasutamise kohta tunneks mina Mai elanikuna huvi selle elurajooni laste- ja noortesõbralikumaks muutmise plaanidest. Tean, et hoove on korda tehtud, kuid kas on ka mingit ühtset linnaruumi planeeringut, kuhu on eraldi puhke- ja mängutsoonid sisse arvestatud? Merepoolsesse osasse jalakäijate tsoon koos laste atraktsioonide ja puhkealaga

1.Avaliku ruumi kujundamisel on lihtsam mõelda väikelaste atraktsioonidele, kuid minu meelest on puudu just võimalused vanusele 10-14. 

2.Arendajatele lisada kohustus paralleelselt parkimiskohaga mängu- spordiplats detailplaneeringusse panna.


Astrid Hindriks, MTÜ Kodanikujulgus:

Pärnu linna poolitab jõgi. Meil on kasutusele võetud terminid “Pärnu päikeseringid”, mis on ka aluseks Pärnu linna planeerimises. Teen ettepaneku kautusele võtta termin “Pärnu süda ehk tervisering” See on ala, kus on Jaansoni terviserada ja peetakse 2silla jooksu. Tegemist on jõe kaitsealaga ja siia saab planeerida rahvaspordi kergvahendite paigaldamise, et igas eas linnakodanikel on võimalik tulla oma tervist tugevdama ja peredel on võimalus erinevas eas lastega aktiivselt aega sisustada. See ettepanek haakub Raeküla noorte termini “liivakas” arendamisega, andes talle suurema tähtsuse linna avatud ruumis.