15.03.12 Päevateema “Pärnu linna heakord” . Ülevaate andis Pärnu Haldusteenused OÜ juhataja Raul Sarandi.
PÄRNU LINNAVOLIKOGU
ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Pärnu 15.03.2012
Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Merike Lille
Algus kell 16.00
Lõpp kell 17.30
PÄEVAKORD
1. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine Vahur Mäe, volikogu esimees
2. Ühenduste Ümarlaud kohtub Pärnu Haldusteenused OÜ juhataja Raul Sarandiga
1. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine
Vahur Mäe, volikogu esimees
Volikogu esimees Vahur Mäe annab ülevaate volikogus vastu võetud otsustest. Päevakorras oli 17 punkti. 16 eelnõud ja 1 informeeriv punkt. Päevakorrast jäi välja 1 eelnõu.
Vahur Mäe annab pikema ülevaate põhimäärusest.
Pärnu Linnavolikogu 17.02.2005 määruse nr 10 "Perekonnas hooldamise kord" kehtetuks tunnistamine. Seda korda ei ole enam vaja sellest ajast, kui Pärnu Pereabikeskus lõpetas oma tegevuse. Kuidas Shalomile need teenused sobivad?
Vahur Mäe: Professionaalidena nad oskavad teha oma tööd suurepäraselt ja usku peale ei suruta.
Teine punkt millel volikogu esimees pikemalt peatub on Loode-Pärnu tööstusküla.
Toomas Mihkelson: Sellele territooriumile jäävad Sauga mõisa maad, kas nendega on ka plaanis midagi ette võtta?
Vahur Mäe: Täna jään vastuse võlgu, palun abilinnapeal sellele vastata.
Kas Pärnu linnaliinide bussiplaan jääb nii püsima nagu praegu lehes avaldatud või muutub? Selline ümberkorraldus ei kõlba. Kannatajaks on puudega inimesed, vanurid. See probleem on väga terav.
Vahur Mäe: Tänan tähelepanekute eest. Jään sellele küsimusele vastuse võlgu. See teema on üles kerkinud, sest meie võimalused rahastada bussiliiklust on kokku tõmmatud. Praeguse bussiliiklusega ei olda ka rahul. Teed sa ühtmoodi, ei olda rahul, teed teismoodi, ikka ei olda rahul.
Hellen Treufeldt: Seda nurinat oleks pidanud juba enne arutama. Inimesed on šokeeritud, et meie väikeses linnas peab hakkama ümber istuma.
Vahur Mäe: Neid nurinaid on olnud liialt palju. Kas see ei ole nurin, kui ma pean kaua bussi ootama? Uue lahendusega tuleb tööd teha ja vaeva näha.
Astrid Hindriks: 5 bussi on gaasibussid, kas on madalapõhjalised?
Vahur Mäe: Need on madalapõhjalised bussid.
On visioon, et uuendada bussiliiklust. Vana-Pärnu rahval on ettepanek, et buss sõidaks otse läbi Karja tänava, sama soov on ka Rääma rahval. Väga raske on vanemal inimesel hakata ümber istuma. Ei ole kerge tulla bussist maha ja siis jälle uuesti bussi ronida.
Vahur Mäe: Mõte on, et need küsimused esitada Romek Kosenkraniusele. Tegemist on ühistranspordi skeemi ja selle muutmise näol ühe linna majanduse ja elukorralduse ajastu muutumisega.
2. OÜ Pärnu Haldusteenused linlaste teenistuses
Raul Sarandi räägib firma tegemistest. Firma mõte on oma inimestega töö ära ja kasum jääb linnale. Suur hulk töid tehti enne suure raha eest ja nüüd saab palju väiksema rahaga hakkama. Aasta on toimetatud, firmas on 18 inimest. Meil käib ka müük väljapoole, alati on võimalus tellida. Kui on töö, oleme nõus tegema hinnapakkumise.
Astrid Hindriks: Kui puu hakkab kukkuma, siis teid on võimalus tellida?
Raul Sarandi: Ütleme hinna ja teeme ära.
Kas Pärnus on 2 parkimiskorraldajat?
Raul Sarandi: Omanik saab otsustada, kes tema maa peal parkimist korraldab. Linn on otsustanud, et tema maa peal korraldab parkimist Haldusteenused. Avalikus ruumis toimuv parkimistasu on kohalik maks. Kohalikul maksul ei ole käibemaksu. Eraparklates on tegemist leppetrahviga.
Astrid Hindriks: Aastaid oli parkimine eraettevõtjal, kas rikuti seadust.
Raul Sarandi: Me kogume linna eest maksu, enne tegi seda Europark. Maksmata kohalikule maksule rakendatakse viivistasu, mitte leppetrahvi.
Astrid Hindriks: Tahtsime teha kesklinnas talguid, pargid on jagatud eraettevõtjatele. Meil ei õnnestunud talguid teha linna parkides, vaid Alevi kalmistul.
Raul Sarandi: Lepinguga toimetame kalmistutel. Hetkel meil rohkem lepinguid ei ole, teistele on korraldatud riigihange. Kui riigihanked lõpevad, siis on omaniku otsustada. Oma aias võib oma firmaga toimetada.
Astrid Hindriks: Talgutest Alevikalmikstul, sellest üritusest tekkis palve, et kodanikeühendused võiksid võtta kultuuritegelaste hauad oma hoolduse alla. Rahvusvähemused käivad seal vene kalmistut hooldamas.
Raul Sarandi: Selle aasta jaanuarist kehtib kalmistu seadus ja Pärnu linna kalmistu eeskiri. On nimekiri teatud haudadest, mida tuleb hooldada. See aasta saab olema eriline, need hauad, mis on ühiskonna hooldada on nimetatud volikogu määruses. Ülejäänud hauad peame laskma rohtu kasvada. See on tingitud juba riigi poolt antud kalmistu seaduses. Hooldamata haua tuvastamine käib sinna peale kasvanud rohu hulgast. Haud peab olema hooldamata, hein peab olema pügamata. Sügisel toimub lehtede riisumine ikka. Vene kalmistu korrashoiu eest maksab Vene saatkond.
Kui haud on hooldamata, mis tehakse, kas siis võetakse kivi ära?
Raul Sarandi: Muinsuskaitse all olevale hauale peale matmise korral tuleb säilitada kõik ristid, kivid. Kui aasta jääb hooldamata, siis läheb komisjoni ja komisjon otsustab. Oma eluajal on võimalik hauaplats valmis vaadata. Hooldamata haudu me ei tohi 1 aasta rohida, riisuda ja peame panema kollase sildi.
Astrid Hindriks: Kas on võimlik aastateks ette maksta haudade hooldus?
Raul Sarandi: Tegin ettepaneku, et keegi võtab hoolduskohustuse enda peale, see ei jõudnud määrusesse.
Toomas Mihkelson: Invateenus, inimene elab V korrusel alla ei saa, kas aitate?
Raul Sarandi: On olemas naabrimehe teenus, kuid lihtsamatele töödele. Praegu sellist teenust pakkuda ei julge. Nendele inimestele on vaja korraldada eri väljaõpe, kes hakkavad inimesi transportima.
Vahur Mäe: Soovitus ümarlauale, et see küsimus edastada linnavalitsusele. Kui on teenuse vajadus ja põhjendatud, on see võimalik teenuste nimekirja lisada. Näiteks Päästeametil on inimeste transportimiseks korruselamutes koolitus olemas. Ilma teenuse eest maksmata ei tule Päästeamet ilma hädaolukorrata välja.