15.11.12 Päevateema: “Pärnu uus üldplaneering”. Abilinnapea Romek Krosenkraanius
VOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD PROTOKOLL
Pärnu 15.11.2012
Juhatas: Astrid Hindeiks
Protokollis: Merike Lille
PÄEVAKORD
- 1. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees
- 2. Pärnu Linna uue üldplaneeringu eskiisi tutvustamine- Romek Kosenkranius, abilinnapea
PÄEVAKORRAPUNKT 1[]
Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees
Volikogu esimees Vahur Mäe teeb ülevaate volikogu istungil toimunust.
Linnavalitsus võttis tagas Lai tn 22 eelnõu, sest maa omanikuga saavutati kokkulepe. Nüüd on kõik takistused likvideeritud, et alustada kallasraja ehitust.
Kinnitati 2012 aasta II lisaeelarve. 2013 aasta eelarve saadetu II lugemisele. 2013 aastaks on täidetud see, et jõuame oma laenukoormusega 60%-ni. Eelarves on sees Kalevi staadioni rekonstrueerimine. Jooksvad kulud on kontrolli all, tulud ületavad kulusid.
Ettepanekuid saab teha kuni 29. novembrini.
Kehtestati reklaamimaks, oli II lugemine.
Kohustuste võtmine, see on lühiaegne. Võib juhtuda, et seda laenu ei ole vaja võttagi.
Kehtestati Tammsaare planeering, sinna kolib politsei. Jõuti kokkuleppele ka ristmiku väljaehitamise osas. Praeguse politseimaja asemel tuleb riigimaja. Sinna koondada need riigiasutused, mis on Pärnu linnas erinevatel üüripindadel.
Astrid Hindriks: Kuhu tuleb kolmanda silla asukoht?
Romek Kosenranius: Üks planeering näeb asukohana Raba-Aia joonel, teine planeering on Raba-Pargi joonel, sellele on planeerijad vastu. Lisaks on see takistuseks Riigimaja ehituseks, millele on juba läbirääkimised alustatud.
Astrid Hindriks: Kas selle koalitsiooni ajal jõutakse silla asukoha kinnitamiseni?
Romek Kosenranius: Meil on see koalitsioonikokkuleppese sisse kirjutatud, loodame et see teostub.
PÄEVAKORRAPUNKT 2[]
Pärnu Linna uue üldplaneeringu eskiisi tutvustamine - Romek Kosenkranius, abilinnapea
Uues üldplaneeringus on antud rohkem ruumi kaalutlemisele, kuid põhjalikumalt on kirjeldatud ka tingimused, mida tuleb kaalutlemisel arvestada. Maa kasutuse planeerimisel on vaja rohkem paindlikkust. Tänases üldplaneeringus ei ole seda paindlikkust. Tänases üldplaneeringus puudub terviklik visioon, kuidas me tahame linna näha ja see on ka üks põhjustest, miks sooviti seda ümber teha. Kehtivas üldplaneeringus ei ole ka arvestatud arhitektuurilisi nõudeid elamutele. Uue üldplaneeringuga seotakse kesklinn ja rannarajoon, seda varem ei olnud. Neile kehtivad samad nõuded. Arengualad- väljaehitamata jõekaldad, raudteejaama asukoht, Tammistes vibustaadioni juures, Rääma tn 7.
Uues üldplaneeringus on ära toodud ranna ja kalda kasutus:
- Ranna ja kalda alade arendamise põhimõtted;
- Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine;
- Üleujutusohuga arvestamine;
- Lihkeohtlikkusega arvestamine.
Astrid Hindriks: Mis saab siis, kui on juba vana üldplaneeringu järgi tehtud?
Romek Kosenkranius: Sinnani ei juhtu midagi kui ta tahab seal midagi muutma hakata.
Uus volikogu koosseis saab 6 kuu jooksul maha võtta need objektid, mida ei ole tegema hakatud.
Astrid Hindriks: Kas hakatakse seda ka tutvustama?
Romek Kosenkranius: 5-6 keskuses teeme avaliku arutelu.
Ellen Treufeldt: Kas kuskil saab tutvuda südalinna plaaniga?
Romek Kosenkranius: Üldplaneering ei planeeri konkreetset ala, ta annab põhimõtted. Kesklinna ala jalakäijate piirkonnaks. Pikk tänav teatrist bussijaamani jalakäijatele. Tekib jalakäiate keskus merepoolse paralleeliga Rüütli tänav. Bussiliiklus Vanalt sillalt Laiale tänavale. Ranna suunas võiks ette näha väikebusside liiklus, mitte praegused lõõtsbussid.
Astrid Hindriks: nagu eespool kuulsite, siis läheb üldplaneeringu eskiis asumikeskustesse rahvale tutvumiseks. Te kõik olete mingist linnaosast. Pidage oma rahvaga aru, milline peaks olema avalik ruum teie linnaosas. Igas linnaosas peaks avalikus kasutuses olema puhke- ja spordialad. Vaadake oma piirkond üle ja tehke ettepanekuid, kus need võiksid paikneda. Kui uus üldplaneeing kehtestatud, siis on juba hilja. Millal on üplaneering kavas vastu võtta?
Romek Kosenkranius: 2013 aastal, enne KOVi valimisi. Uus linnavalitsus saab hakata selle üldplaneeringu järgi tööle ja uude EL finantsperioodi jaoks projekte ette valmistada. Kui aga ei õnnestu vastu võtta, võib EL rahadest suu puhtaks pühkida. Näiteks võib tuua 3. sild, RailBalticu Pärnu peatus, Riigimaja, mida kehtivas üldplaneeringus pole.
Astrid Hindriks juhataja