16.05.13 oli hooaega lõpetamine. Päevateemaks “Tagasivaade Pärnu LV ja volikogu ühenduste ümarlaua koostööle”. Põhitähelepanu avatud linnaruumile ja sellega seotud päevateemad, mis olid päevakorras selle koalitsiooni linnajuhtimise perioodil. Küsimustele vastas abilinnapea Romek Kosenkranius.
Kutse[]
Tere, käes on volikogu nädal. Ümarlaud tuleb kokku 16.05.13 kell 16.00 Linnavalitsuse hoones. Et on selle hooaja viimane ümarlaud, siis teeme kokkuvõtte, kuidas on meie koostöö LV sujunud. Et meil on ülekaalus linna avaliku ruumi puudutavad teemad olnud päevakorras, siis otsime just siit vastuseid. Vastuste saamiseks olen kutsunud ümarlauale Romek Kosenkraniuse. Vaadake küsimusi, et saaksite täpsustatud küsimusi ja kommentaare kohapeal esitada.
Ootan tagasisidet, kas saate ümarlaual osaleda.
Astrid Hindriks
5029152
Päevakord[]
Ette on valmistatud ja Romekile ette saadetud järgmised küsimused, mis lähtuvad ümarlaudade põhiteemadest:
Küsimused:
1. Raeküla raudteejaama hoone lammutamisega oli kole kiire, nüüd aga pole pärast seda omaniku poolt midagi edasi tehtud. Mis seisus on tankla rajamine Raekülla? (Vt Raeküla raudteejaama kohale kavandatava kütusetankla ehitamine riivab avalikke huvisid)
2. Kergliiklusteed kahe jõe vahel, mis seisus on ehitused? (Vt Kergliiklusteed)
3. Pärnu linna avalikus ruumis olevad skulptuurid – kas linnavalitsuses on arutatud, millised kohad võiks planeerida uutele skulptuuridele? Kas on arutatud või siis keegi väljaspoolt teinud ettepanekuid uute skulptuuride suhtes? (Vt Skulptuurid Pärnu linnapildis)
4. Laste ohutus lasteaia- ja kooliteel. 19.01.12 ümarlaual tegime konkreetsed ettepanekud ohutu koolitee saavutamiseks. Vähemalt 1 neist – ühine komisjon Rääma seltsi algatusgrupiga pole teostunud. Milline seis on nüüd, pea poolteist aastat hiljem, laste ohutu lasteaia ja koolitee tagamisega? (Vt Pärnu Linnavolikogu kodanikuühenduste ümarlaua protokollid/19.01.2012
5. 16.02.12 Kohtumisel linnapea Toomas Kivimägiga andsime üle märgukirja ettepanekutega teha poliitiline otsus, kuidas tekitada avadalik ruum linnakodanikele. Kas seda ettepanekut on arutatud? (Vt Pärnu Linnavolikogu kodanikuühenduste ümarlaua protokollid/16.02.2012)
6. Rail Balticu raudteejaam Pärnus (19.04.12 ) – milline on linnavalitsuse ametlik seisukoht rahvusvahelise raudteejaama asukoha kohta? (Vt Pärnu Linnavolikogu kodanikuühenduste ümarlaua protokollid/19.04.2012, Pärnu uue raudteejaama asukoht, Rail Baltica, Rail Baltica arutelu 9.1.2013 Pärnu Maavalitsuses)
7. Jõe kallaste avamine linnakodanikele (21.09.12 ). Tegime Pärnu Maavalitsusele järelvalvemenetluseks KÜ adama4poolt kallasraja sulgemise linnakodanikele, seega toetasime Pärnu Linnavalitsust. Küsimused:
- 1. Millises seisus on Sadama4 kallasrajaga ja laste mänguväljaku juures oleva avaliku tualetiga seotud probleemid? (Vt Kallasraja sulgemine KÜ Sadama 4 ärimaja poolt riivab avalikke huvisid)
- 2 .Mis seisus on detailplaneering Lai tn. 10 ja Lai tn 22? Mõlemad planeeringud ületavad kõrgust ja ehitised on planeeritud parallellselt jõega, seega varjutavad vaadet jõele. (Vt Pärnumaa Naiste Ümarlaua jalutuskäik Kesklinna kallasrajal 22.08.2012
8. Alkohol on tegelikkuses ka avaliku ruumi teema (reklaam, joobnute suur arv tänavatel). Tegime ettepanekud alkoholi nähtavuse piiramiseks avalikus ruumis. Kas seda on linnavalitsuse tasandil arutatud? (Vt Pärnu linna alkoholipoliitika
9. Sillakoridori teema, mis seisus on ajahetkel? Kolmas sild
10. Pärnu uus üldplaneering läbinud avalikustasmise ringi, kuidas edasi? Pärnu linna üldplaneering aastani 2025
11. Valter Parve: Millal avalikus ruumis Pärnu sõpruslinnad nähtavaks saavad (nagu näiteks Viljandis)?
Protokoll[]
VOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
PROTOKOLL
Pärnu
16. mai 2013
Juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Siret Ots
Astrid Hindriks teeb sissejuhatuse.
PÄEVAKORD
- 1. Avalikku ruumi puudutavad päevateemad, mis on üles kerkinud selle koalitsiooni linnajuhtimise perioodil. Küsimustele vastab abilinnapea Romek Kosenkranius.
- 2. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees
PÄEVAKORRAPUNKT 1 Avalikku ruumi puudutavad päevateemad, mis on üles kerkinud selle koalitsiooni linnajuhtimise perioodil. Küsimustele vastab abilinnapea Romek Kosenkranius.[]
1. Raeküla raudteejaama hoone lammutamisega oli kole kiire, nüüd aga pole pärast seda omaniku poolt midagi edasi tehtud. Mis seisus on tankla rajamine Raekülla?
Kui esitati lammutamisluba, siis esitati ka tankla ehitusloa taotluse. Kui mäletate, oli seal aktiivne elanike ja ka ümarlauapoolne vastaseis. Huvi oli tankla väljasõit viia Liivi teepeale. Maanteeamet leidis, et sealt poolt väljasõidu tekitamine on ebaotstarbekas. Ja peale seda ei ole nad midagi teinud. Edelaraudtee oli huvitatud Pärnusse uute varjudega ooteplatvormide ehitamisest. Meie ettepanek oli teha see Papiniidu silla juurde, siis tehti tehnilise järelvalve ameti poolt ettepanek, see mitte sinna teha. Nüüd tahavad ikkagi Raekülla teha. Neljapäeval arutame seda, et toetada riik annaks raha Lelle-Pärnu lõigule, et pandaks maha kiirrööpa paar nagu on Raplani ja Tartusse. Kui see konstrueeritud siis on Edelaraudteel huvi ja siis tasub kaaluda silla kõrvalale peatuse ehitamist.
Liivi Kaasik küsimusele kaua see aega võib võtta, vastas Romek Kosenkranius, et ainult platvormi kohale saaksid varjualused tulla ja küsimus on see, kui ajutine see asi on. Kui Edelaraudtee ehitab ooteplatvormid välja Raekülla siis ei olda huvitatud silla juurde ehitamisest.
2. Kergliiklusteed kahe jõe vahel, mis seisus on ehitused?
Veebruari kuus saime 6 pakkumist, EAS tegi oma otsuse aprilli alguseks ja raha on olemas. Teisele kohale jäänud ehitaja on hanketulemused vaidlustanud ja nüüd käib vaidlus. Kui riigihange välja kuulutati oli tingimus, et peab olema teeehituse kogemus. YIT pani sinna pargi ehitamise ja Lemminkäinen ei ole sellega nõus. Praegu linn teeb uue hanke ja tühistab senise ära Enne juuli kuud ei saaks ehitust alustada. Teine variant on vaielda edasi ja kolmas võtta kallim pakkuja.
Agnes Pulk esitas küsimuse kallasraja kohta, seoses turvalisusega, on plaanitud sinna midagi teha, kuna äär on järsk.
Romek Kosenkranius selgitas, et päris turvapiirdeid ei ole sinna plaanitud. Planeeritud rada tuleb kaldast eemale, kaldakindlustuse ja raja vahele tuleb istumiskohad.
Astrid Hinrdiks küsimusele, seoses kergliiklusteega mereäärde, vastas Romek Kosenkranius, et sellega ei ole probleeme.
3. Pärnu linna avalikus ruumis olevad skulptuurid – kas linnavalitsuses on arutatud, millised kohad võiks planeerida uutele skulptuuridele? Kas on arutatud või siis keegi väljastpoolt teinud ettepanekuid uute skulptuuride suhtes.
Rait Pärjaga oleme käinud Pärnus vaatamas kohti kuhu neid panna. Linnakujundaja on seisukohal, et Rüütli tn panna neid juurde. Praegu on räägitud Olev Siinmaa monumendist. Arutatakse, kas skulptuur paigaldada vaatega maja poole nõlva peale, või panna istuma vallikääru vee poole, siis oleks kodumaja seljataga. Mõeldud on ka maja ette tänavale. Teine projekt on seotud rannapargiga. Mark Soorsaar on teinud ettepaneku Tervise juurde teha Läänemere kunstipark.
Agnes Pulk: „Tervise taga on inspiratsioonid suhteliselt koledad, kunsti üle ei vaielda aga seal on selliseid asju mida ei taha küll lastega külastada. Kui sinna panna siis midagi mis ei riivaks nii silma. Olen aru saanud et kunagi kui pandi siis oli mõte, et see on ajutine aga nüüd on need jäänud.“ Romek Kosenkranius: „Need on Rait Pärja omad. See oli kingistus, et me anname maad ja nemad teevad sinna kunsti.“
- See mis on ebaesteetiline või kahjustada saanud tuleks parandada või siis ära viia.
Romek Kosenkranius: Ütlen kultuuriosakonnale edasi.
4. Laste ohutus lasteaia- ja kooliteel. 19.01.12 ümarlaual tegime konkreetsed ettepanekud ohutu koolitee saavutamiseks. Vähemalt 1 neist – ühine komisjon Rääma seltsi algatusgrupiga pole teostunud. Milline seis on nüüd, pea poolteist aastat hiljem, laste ohutu lasteaia ja koolitee tagamisega?
Sel aasta ehitatakse ülekäigurajad, kuid parklaid ei saa kõik lasteaiad kes tahtsid. Liblika tn kraaviga seoses on vaja lasteaia hoovipeale ehitada kuivendussüsteemi, mida hakatakse tänavu juulis ehitama. Ja siis saab vaadata kuidas saab kraavi kinni panna, täiesti kinni ei saa seda panna.
Irina Talviste: Oleme oma BPW Pärnu klubiga tegelenud ohutu kooliteega edasi. 30.aprilli seisuga oleme kaardistanud kõik probleemsed kohad. Oleme teinud 5 palli skaala. Probleemid on läinud liikluskomisjonisse, kaardistamiseks. Liikluskomisjonist tuli vastus, et see võetakse neil järgmise koosoleku päevakorrapunkti. Romek Kosenkranius: „Eelmise aasta lõpus tegime otsuse kõige olulisemad on ülekäigurajad lasteaedade juures, et need saaks tehtud.“
Terje Ojaste küsimusele Oja tn kergliiklus tee kohta, vastas.Romek Kosenkranius, et eelmine aasta tegime Raeküla ja seega ei saanud Oja tn teha aga teeme seda sel aastal. 6 juuni saame projekti ja siis algab Oja tn ehitus. Projekteerija on paar kuud lahendanud, et kuidas kõnnitee teha, kuna standard on 1,3m peab olema tee lai aga seal on kohati tee nii kitsas, et puudub sobiv äär, kuhu rajada kõnnitee.
Maire Lemmiksoo küsimusele ülekäigu radade valgustuse koha vastas Romek Kosenkranius, et iga ülekäigurada saab valgustatud, kuid mitte päris ülekäigu radade spetsiaalsete valgustitega.
5. 16.02.12 Kohtumisel linnapea Toomas Kivimägiga andsime üle märgukirja ettepanekutega teha poliitiline otsus, kuidas tekitada avalik ruum linnakodanikele. Kas seda ettepanekut on arutatud?
Oleme seda arutanud. Kuid me saame teha nii palju, kui meil on jõeäärset maad. Aga erakinnistutel oleme lasknud jätta ka avalikku ruumi, et mitte liiga äärde ei tohi ehitada.
Agnes Pulga küsimusele mänguväljakute turvalisuse ja puhtuse parendamise kohta vastas Romek Kosenkranius, et kaameratel ei ole mõtet, linnaametlikel ei ole õigus jälitustegevust alustada ja tihtipeale jääb isik tuvastamata. Meid saab aidata kodaniku aktiivsus, et julgeks minna ütlema ja keelama. Koristusfirmadel on ülesanne mänguväljakuid koristada.
Romek Kosenkranius vastas küsimusele, mis takistab Rüütli tn otsa bussijaama poolt, mis on laupäeva hommikuti õudne, seal varahommikul korda tegemist, et kojamehed kardavad enne kella 8 tööle minna. Pidutsejad on liikvel ja on ohtlik.
Küsimusele, kas ei võiks kaitseliitu appi kutsuda, vastas Romek Kosenkranius, et Eesti seadus ütleb, kaitseliitu saab kutsuda appi vaid eriolukordades.
Astrid Hindriks tegi ettepanku kutsuda politsei oktoobris ümarlauda.
6. Rail Balticu raudteejaam Pärnus (19.04.12 ) – milline on linnavalitsuse ametlik seisukoht rahvusvahelise raudteejaama asukoha kohta?
Lõpliku seisukoha ütleb projekteerija. Linn on plaaneerinud 5000 eurot, et läbi viia arhitektuuri konkurss eskiisi saamiseks. Ehitatakse euroopa liidu rahade eest, aga meie peame läbi viima konkurssi, et millist raudteejaama me tahame.
7. Jõe kallaste avamine linnakodanikele (21.09.12 ). Tegime Pärnu Maavalitsusele järelvalvemenetluseks KÜ adama4poolt kallasraja sulgemise linnakodanikele, seega toetasime Pärnu Linnavalitsust.
- 1. Millises seisus on Sadama 4 kallasrajaga ja laste mänguväljaku juures oleva avaliku tualetiga seotud probleemid?
Mõlemad on jätkuvalt kinni. Nad on esitanud volikogule taotluse tühistada tingimus, et nende maalt peaks läbikäik olema. Viitasid, et kallasrada ei saa sadam olla. Volikogu jäi kindlaks, et määratud on kallasrada. Sadam ise on öelnud, tegemist ei ole sadamaga, kus toimub lootsimine, seega ei sulgemine õigustatud. Aprillis kohtusime ja saime teada et nad soovivad linnalt raha, nad maksavad linnale paadisadama eest ja kui linn sellest loobuks siis nemad teeksid kallasraja avatuks. Me võime tasaarveldada nii palju, et võrdselt selle osa mis on kallasrada ja nemad siis maksavad ülejäänud osa sadama eest ikkagi. See läks neile ettepanekuna, kuid nüüd on vaikus.
Astrid Hindriks küsimusele tualettide koha vastas Romek Kosenkranius, et Keskkonnaamet kooskõlastas pargiala projekti aga ei olnud kooskõlastanud ehitise/rajatise. Linn algatas detailplaneeringu tualettide jaoks ja see suvi on nad seal olemas.
- 2. Mis seisus on detailplaneering Lai tn. 10 ja Lai tn 22? Mõlemad planeeringud ületavad kõrgust ja ehitised on planeeritud paralleelselt jõega, seega varjutavad vaadet jõele.
Koostati muinsuskaitse eritingimused, hoone võib olla kuni 19 m kõrgune alt läbinähtavusega (postide peal) ja kõrghoone peab olema nihutatud Ringi tn otsa joonele. See läks ka ekspertiiskomisjoni Tallinnasse ja seal sooviti, et see kõrgus oleks 15m. Nüüd käib vaidlus kõrguse üle. Muus osas oli komisjon nõus. Lai tn 2 osas probleemi ei ole. Seal on ette nähtud korterelamud.
8. Alkohol on tegelikkuses ka avaliku ruumi teema (reklaam, joobnute suur arv tänavatel). Tegime ettepanekud alkoholi nähtavuse piiramiseks avalikus ruumis. Kas seda on linnavalitsuse tasandil arutatud.
Oleme kauplusekettide esindajatega rääkinud. Kõik on kooskõlas seadusega ja osad ei vasta üldse. Mina näen siin võimalust pöörduda riigikogu poole, et nad seadust muudaks.
Agnes Pulk küsis omavalitsuse piiramisõiguse kohta, millele Romek Kosenkranius vastas, et puudub selline õigus. Saame piirata ainult niipalju, et planeeringu käigus saame öelda, mis sinna tohib ei tohi teha. Teine piirang on kellaaeg ja kolmamas litsentsid. Terje Ojaste seisukohale hullem on teema narkomaanidega, kes süstivad tunnelis, vastas Romek Kosenkranius, et see on politsei teema.
Maire Lemmiksoo tegi üleskutse, terve suvi jälgida ja märgida ülesse, et kunas politsei reageeris, millal tuldi välja, mida öeldi ja siis saame sügisel anda tagasisidet, kui politsei tuleb ümarlauda.
9. Sillakoridori teema, mis seisus on ajahetkel?
Põhimõtteliselt on saavutatud kokkulepe Lai tn 10 omanikega, et nad loobuvad 13miljoni nõudest, eelnõu on volikogu jaoks valmistatud, et see eelnõu ära muuta aga veel on poliitilised aspektid.
Astrid Hindriks küsimusele millist suunda see tähendab, vastas Romek Kosenkranius, Aia –Raba ja alternatiivsena on lahti veel Raba-Pargi suund.
Terje Ojaste esitas küsimuse seoses sillakoridoriga, mis saab tööstusetänavast, kas koormus kasvab, millele Romek Kosenkranius vastas, et eelkõige kasvab Raba tn koormus.
10. Pärnu uus üldplaneering läbinud avalikustamise ringi, kuidas edasi?
Eskiisi avalikustamise käigus 324 või 384 erinevat ettepanekut. Need on nüüd läbi töötatud planeerijate, arhitektide poolt. Järgmine avalikustamise periood jääb sügisesse.
PÄEVAKORRAPUNKT 2 Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees[]
Vahur Mäe teeb ülevaate volikogu istungist, mis toimus 16.05.2013.
- Toimus I lisaeelarve II lugemine, mis ka kinnitati.
- Jäätmekäitlemise eeskirja kinnitamine I lugemisel.
Astrid Hindriks küsimusele ettepanekute tegemise kohta, seose jäätmekäitlemisega, vastas Vahur Mäe, et ta arvab kõik võivad teha ka ümarlaud.
- Arutusel oli Luua Pärnu Haldusteenused Pärnu linna allasutusena. On kulude poolest kasulikum. Täna siis loodi allasutus ja kinnitati ka põhimäärus.
Vahur Mäe: Täna ei õnnestunud lõpetada vana asutust, me ei saanud häälteenamust kokku.
Toomas Mihkelson küsimusele seos alles loodud OÜ Haldusteenused pidamisega, kas siis ennem ei teatud, et seda kallis pidada, vastas Vahur Mäe, et ka temal on sama küsimus tekkinud ja elu on õpetanud.
„Kellele jääb prügivedu?”
Vahur Mäe: „Hanke võitjale. Ja Pärnu linnavalitsus plaanib teha läbirääkimisi pikendada lepingut, kuna väga hea hind, mida nad pakuvad. Kui teha uus hange siis võivad numbrid olla teised ja suuremad.”
- II lisaeelarve I lugemine. Vähendatakse põhitegevuse kulisid 152,03 tuh. euro võrra ja kokku kinnitatakse põhitegevuse kuludeks 36 674,54 tuh. eurot. Pärast teise lisaeelarve kinnitamist kujuneb eelarve põhitegevuse tulemiks 3999,27 tuh. eurot. Seoses OÜ Pärnu Haldusteenused tegevuse lõpetamisega vähendatakse majandusosakonna sihtotstarbeliste eraldiste ja ostetavate teenuste eelarvet kokku 162,53 tuh. eurot. Planeeritakse volikogu IT riistvara kuludeks 10,5 tuh. eurot.
Investeerimistegevus suurenemine 144,03 tuh. eurot. Planeeritakse sihtotstarbeline toetus POL-le Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse ehitamiseks 138,53 tuh. eurot (positiivse lahendi korral kohtuvaidluses ehitajaga tagastatakse toetus linnale). Ranna kõlakoja esise väljaku korrastamiseks planeeritakse 5,5 tuh. eurot.
- Linnavalitsuse struktuuri ja koosseisukohtade muutmine.
- Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kooli juurde ehitamine, selleks vaja luba kinnistu hüpoteegi koormamiseks, milleks volikogu ka andis loa.
- Suur-Posti tn 9, Riia mnt 3 ja Vanapargi 6 detailplaneeringute kinnitamine.
Tõnu Kuusemaa: sel aastal korraldas Rääma Selts Eääma pargis talgud ja osales ligi 200 inimest. Tööd tehti palju ja oma jäägid viidi ka ära. Aga eelmisest aastast oli pargis suur hunnik erinevate jäätmetega , millest jõud üle ei käinud. Siin on vaja eri transporti ja tööjõudu. Et tegemist pole talguliste töö jääkidega, peaks linn selle hunniku enne jaanipäeva likvideerima.
Vahur Mäe soovitas pöörduda linnavalitsuse majandusosakonna poole, ja küsida millised võimalused on.
Järgmine ümarlaud toimub 19.09.13 ja külaliseks on linnapea Toomas Kivimägi.
Astrid Hindriks
juhataja