18.10.12 Päevateema: “Haridusreform Pärnus”. Teema rääkis lahti ja vastas küsimustele abilinnapea Jane Mets.
VOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
PROTOKOLL
Pärnu 18.10.2012
Juhatas: Astrid Hindeiks
Protokollis: Merike Lille
PÄEVAKORD
- 1. Haridusreform Pärnus – Jane Mets, abilinnapea
- 2. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees
PÄEVAKORRAPUNKT 1: Haridusreform Pärnus – Jane Mets, abilinnapea[]
Abilinnapea Jane Mets tutvustab uut haridusreformi.
Töörühm oli 34 liikmeline, protsessi suunas Kersti Pärna. AK hõlmab kõiki haridusastmeid. Suurem muudatus on viia lahku põhikool ja gümnaasium. Põhjamaades on selline reform juba varasemalt tehtu. Eestis on tehtud Tartus, Viljandis ja Haapsalus, nüüd on ka see Pärnus plaanis.
Aluseks on see, et põhikoolis ja gümnaasiumis on õpetamine erinev. Arengukava tegevuskava on tehtud 5 aasta peale, samuti ka investeeringutekava.
Avalikustamine on 26.10-19.11.2012. Arutelu toimub 19.11.2012 Pärnu Linnavalitsuses, Suur-Sepa 16, ruumis 103.
Astrid Hindeiks: Mis tähendab mobiilsus?
Jane Mets: IT vahendite kasutamine on väga piiratud.
Antud arengukavas on arvestatud väga palju ka maa lastega. Täna ei ole veel kindel, millises vallas millised gümnaasiumid jätkavad.
Praegu veel ei saa öelda, millises koolis, millised klassid avatakse. Need tuleb kõik enne kokku leppida.
Praegu on meil 19 gümnaasiumi klassi, vaadates praegust laste arvu, siis tuleb meil avada 16 klassi. See on 3 klassikomplekti vähem. Praegu õpib Pärnu maakonnalastest 82% mõnes Pärnu gümnaasiumis.
Palju poleemikat on tekitanud Vene Gümnaasium. Vene Gümnaasium on samuti planeeritud põhikooliks. 60% õppetööst toimub eesti keeles. PGS-i seaduse järgi peavad nad tagama kolm õppesuunda. Tekib vene õppekeelega klass, kus on neil võimalus valida kolme õppesuuna vahel.
Regionaalministri määrus „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ tingimused. Suurtel linnadel, kes soovivad, on võimalik sellest meetmest raha saada, kui lahutatakse põhikool ja gümnaasium.
Eraldatav raha on 6 miljonit eurot ja KOV peab juurde panema 15%. Kogu see raha peab olema kasutatud 31.08. 2015. Meil on valida, kas teeme seda lahutamist 3-4 aasta pärast või nüüd, kui saame selle raha, et korda teha koolikompleks. Parem on seda teha nüüd.
Mis saab Ülejõe Gümnaasiumist?
Jane Mets: Muutub põhikooliks. Ülejõelt ei saa põhikooli ära kaotada. Ülejõe piirkond on kõige suurem elamupiirkond.
Kas Hansagümnaasiumisse ei võta enam kümnendaid?
Jane Mets: Liidetakse kokku Hansagümnaasium ja Ühisgümnaasium ning hakkab see tegutsema Ühisgümnaasiumina. Hansagümnaasium on ehitatud 5 paralleeliga kooliks. Mõlemasse kooli 5 paralleeli. Kui hakkab õpilaste arv kasvama, siis Koidulasse tuleb lisaks juurde veel 2 paralleeli.
Astrid Hindeiks: Õpetajate koormus?
Jane Mets: Tuleb teha erapooletu komisjon. Mingi arv õpetajaid jääb üle. Aastaks 2015 on 200 õpilast vähem.
Ellen Treufeldt: Palju gümnaasiume ja põhikoole on Pärnu linnale ettenähtud.
Jane Mets: Seda ei ole seadusega määratud, kõikidele põhikooliõpilastele peab olema koht tagatud.
Kui lapsi jääb vähemaks, kas siis ei saaks gümnaasiumis käivate laste toitlustamisele mõelda? Jane Mets: 0.78 tuleb riigilt ja linn paneb 0.12 juurde. Kui riik on nõus ka gümnaasiumis õppiva lapse eest 0.78 senti maksma, siis linn võiks kindlasti juurde panna.
Vene Gümnaasiumis on õpetajate eesti keele tase nõrk, kas ei võiks teha õpetajate vahetust, eesti õpetaja vene kooli ja ka vastupidi?
Jane Mets: Miks mitte. Tuleb rõhku panna ka vene lastaias eesti keele õpetamisele.
PÄEVAKORRAPUNKT 2: Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees[]
Volikogu esimees Vahur Mäe teeb ülevaate volikogu istungil toimunust.
Küsimused ja vastused
Kas Pärnu ei ole sellele mõelnud, et ühistransport teha tasuta?
Vahur Mäe: Sellele ei ole mõelnud. Kui midagi sellist teha, siis tuleb leida kate. Tasuta asju ei ole, keegi maksab selle kinni.
Suurem kuluartikkel on personalikulu, kuidas olete mõelnud osakondade kokkupanemisele?
Vahur Mäe: Linnavalitsus on seda teinud.
Koondamised toimuvad igal pool, aga personalikulud tõusevad. Kas on olemas dokument, mis näitab prognoose aastate kaupa?
Vahur Mäe: On olemas eelarvestrateegia, mis annab suunad tegevusvaldkondade kaupa. On saadaval linna kodulehel.
Kas reklaamiseadusesse jäi sisse, et 150 m lasteasutusest ei tohi alkoholireklaami paigaldada?
Vahur Mäe: See on sees.
Kas ei saaks reguleerida alkoholi reklaami varjualustel.
Vahur Mäe: Jään Vastuse võlgu.
Maamaksu vabastus on Pärnu linna elanikele, kelle maa on kuni 1500 ruutmeetrit. Maa, mis läheb sellest üle maksustatakse maksimumpiiriga. Ärimaa maamaksu tõus on 20%. Kas sain õigesti aru, et kui maa on 2000 ruutu, siis maksta tuleb 500 ruudu eest?
Vahur Mäe: Jah
Kas saab täpsustada invatakso küsimust.
Vahur Mäe: Plaan on ergutada ka taksofirmasid hankes osalema. 3 aastat on see aeg, mis peaks kindlustunnet tagama. See annab taksofirmale kindlust vajalike abivahendite muretsemisks.
Vahur Mäe: Mai piirkonna tammik, mis on võssa kasvanud. Mai seltsing on seda arutanud ja olen päri, et tammik võiks võsast puhastada. See võiks olla „Teeme ära 2013“ üks talgukoht, aga enne tuleks teha selgeks, mida seal teha tohib.
Astrid Hindriks: Järgmise korra teema võiks olla uus üldplaneering. 17.10.12 oli linnapea Toomas Kivimägi kutsel koos planeerimise Nõukoda. Uus üldplaneering on parem kui eelmine, arvestab kohalike elanike vajadusi rohkem, samas on ka paindlikum. See võiks käia ka meie ümarlaualt läbi. Tunneme oma linna ja teame iga nurgakest. Erinevalt kesklinnast teistes linnaosades puuduvad õdusad kohad linnaruumis, kus midagi koos saaks teha. Ehk koos saab need paigad kaardile planeerida ja tulevikus välja kujundada õdusad koosveetmise kohad. Puudu on ka lemmikloomadega koos ajaveetmise kohad. Koeradega jalutajad kasutavad samu radu mis linnakodanikud jalutamiseks ja jooksmiseks. Eriti kevadel tulevad välja „miiniväljad“ randa suunduvatel jalgteedel, kus koerte hunnikud riivavad silma ja jalgu pole kuhugi panna. Kui välja kujundada loomadele mõeldud pargiosa, võidaksid nii loomapidajad kui jalutajad ja teised terviseedendajad.
Planeeringute nõukoda koosneb kõigi linnaosade esindajatest, kes on läbinud projekti „Pärnu kaasab planeerimisse“. 28.03.12 kirjutati alla koostöölepe Pärnu linnaga. Koostöö alus on Planeerimisseaduse § 18 lõige 5 punkt 4.
Palve volikogu esimehele Vahur Mäele küsida, kas üldplaneering võiks novembris ka meie ümarlauale tutvumiseks tulla. Uus üldplaneering on hea, kuid koos panustades võib minna paremaks.
Astrid Hindriks, juhataja