19.01.12 Päevateema : Laste ohutus lasteaia- ja kooliteel” . Andsime üle meie poolt kaardistatud probleemid ja ettepanekud. Abilinnapea Romek Kosenkranius kommenteeris ettepanekuid, mis olid eelnevalt esitatud.
Probleemid ja ettepanekud[]
Päikesejänku lasteaed (V.-Sauga 21), direktor Sirje Vaikjärv:
- - puudub ülekäigurada kohas, kust pered tulevad üle tee lasteaeda (Õli tn ja Vana- Sauga ristmik)
- - nr 13 buss peatub lasteaia aia taga ja bussi heitgaasid on laste mänguväljakul tuntavad, mistõttu võiks sellegi bussi peatus kolida sinna, kus praegu on ajutine peatus nr 5 ja 6 bussile reisijate maha lubamiseks
- - Uus-Sauga poolt sõites on küll märk "lapsed 300m“, kuid puudub kiirust piirav märk.
Kadri tänava lasteaed (Kadri t. 13), direktot Reeli Tänavsuu:
- Olen (lapsevanem Liliana Jüriso) järjekindlalt seda meelt, et lasteaia esine lõik Kadri tänaval, mis jääb Aasa ja Rohu tänava vahele, tuleb muuta ühesuunaliseks. Lasteaia ees toimub nimelt palju sõidukite manööverdusi ja kui keegi juhtub jääma juhile nn pimedasse nurka, siis võib juhtuda ras-kete tagajärgedega õnnetus. Kui teelõik on ühesuunaline, siis neid ohtilkke manöövreid ja tagasipöördeid seal teha ei tohi. Antud lahendus aitab kaasa nii jalakäijate ohutuse suurenemisele kui ka parkimise korrastumisele lasteaia ees.
- Teine probleem: Rohelise tänavaga ristuvad tänavad - iga ristmiku juures võiks olla ülekäigurada, kuid kindlasti on neid vaja Roheline - Rohu tn ja Roheline - Lille tn ristmikel.
Liblika tänava lasteaed (Liblika 1a), direktor Aime Dreimann:
- Liblika tn lasteaial on kõige suurem mure kohe värava juures laiavad sügavad kraavid, kuhu ladestub nii Viisnurga kui ka kõik taevast alla tulev sodi ja vesi. Kui laps sinna sisse kukub, siis ta sealt enam välja ei saa, sest kraavid on ka väga järsud. Soov on saada kraavidesse torutus, et vesi sealt ära voolaks.
- Teine mure - lasteaia esisel tänaval puudub kõnnitee, seda oleks aga väga vaja.
Ülejõe lasteaed (Noorteväljak 2), direktor Külli Martinson:
- Lastevanematelt kaebusi liikluse puudujääkide kohta tulnud ei ole, kuid üks mure on tõesti – lasteaia esise pargi valgustus on puudulik, sageli põlevad vaid üksikud lambid. Kindlasti peaksid kõik lambid põlema lasteaia väravaga piirnevas reas.
Männipargi lasteaed ( Rääma 38b), direktor Virve Lepa :
- Lasteaiaga külgnevatel tänavatel (Rääma tn ja Raba tn) puuduvad liiklusmärgid "Lapsed teel", puuduvad ka nn lamavad politseinikud.
- Märgistamata on ülekäigurada Raba tn ja Rääma tn ristmikul, Raba tänava lasteaia poolne külg on valgustamata.
Lasteaed Trall ( Kiige 9), direktor Külli Tiismaa: Lasteaia hoolekogu ettepanekud lastele lasteaiatee ohutuse tagamisel on järgmised:
- - parandada valgustust Kiige tn poolses parklas, kus praegu valitseb täielik pimedus. Lapsed tulevad ja lähevad pimedal ajal ning eriti suures vihmas või lumesajus on nähtavus väga halb.
- Kiige tn ääres puudub kõnnite, mistõttu sõidutee on ka jalakäijate päralt. Lastest osa tuleb lasteaed jalgsi, mistõttu valitseb reaalne oht, et mõni laps hüppab parkinud autode vahelt teele just sel hetkel, kui kihutav auto temast möödub. Halbade äravoolude tõttu kogunevate "järvede" vesi pritsib möödasõitvate autode rataste alt lastel üle pea.
Ettepanekud:
- – kas paigaldada Kiige tn otsale "õueala" märk ja paigaldada tänavale (2-3) nn lamavat politseinikku, mis vähendaks oluliselt autode kiirust ja muudaks lasteaiatee turvalisemaks;
- – või ehitada jalakäijate tee terve Kiige tn ulatuses (seda enam, et jupike kõnniteed on olemas ühe Kiige tn korrusmaja ees).
Lasteaed Pillerpall (Rõugu 89), direktor Sirje Kessler:
- Rõugu tänaval lasteaia värava juures puudub kõnnitee ja autodele parkimiskohad, lapsed laveerivad lasteaeda tulles autode vahel, mis tekitab igapäevaselt väga ohtlikke olukordi.
- Rõugu tänaval enne lasteaia väravat on küll märk "lapsed“, kuid puudub kiirust piirav märk.
- Väga halvas olukorras on Vana- Sauga tänava poolne sissesõidutee lasteaia väravani, seda teelõiku ei puhastata ka lumest suurte lumesadude ajal.
- Vana- Sauga tänaval enne lasteaia väravat peaks olema märk "lapsed“.
- Õli tn ja Vana- Sauga ristmikul, kust pered tulevad üle tee lasteaeda, puudub ülekäigurada.
Rääma põhikool (Raba 3), direktor Elmo Joa
- Juba 2006. aastal teavitas kool linnavalitsust (Simmo Saare vahendusel) kergliiklusteede puudu-misest ja et Oja tänava äärde on vaja kõnniteid. Lumevabal aastaajal kasutavad jalakäijad liiklemiseks teeservi ja haljasalasid, kuid talvisel ajal selline võimalus puudub ning jalakäijad, sh ka lapsed, on sunnitud liiklema sõiduteel.
- Ristmikele paigaldatud liiklusmärkide "Lapsed teel" lisatahvlid peaksid olema pikema mõjualaga, kuna 100 meetrit lõpeb enne Rääma kooli territooriumi piiri.
Ja kuna kool asub siiski täielikult neljasuunalise ristmiku vahetus läheduses, siis oleks väga turvaline, kui vähemalt kolmel suunal oleks enne kooli ka lamavad politseinikud.
- Oja tänava ülekäigurajale kooli juures tuleb paigaldada tänavavalgustus ja ka kooli ette selline valgustus, mis tõesti ka valgustab (puud varjavad valguse ja tumedates riietes kogud on pimedal ajal ikka täiesti nähtamatud).
Ülejõe gümnaasium (Tallinna mnt 40a ), direktor Margus Veri:
- Härra Mait Talvoja (koolijuhi taotlus linnavalitusele 21. aprillil 2011 nr 8.2-5/122), taotlen võtta kavva ehitada Ülejõe linnaosa kolmele tänavale ühepoolsed kõnniteed: Rõugu tänavale algusega Vana – Sauga tänavalt kuni tänava lõpuni, mis muudaks Vana-Pärnust jalgsi kooli tulevate laste liikumise palju turvalisemaks; Lille tänavale tänava algusest, mis oleks Rõugu tänava kõnnitee jätk, kuni vähemalt Rohelise tänavani ja Rohu tänavale kuni Kaevu tänavani.
- Meie soov on parandada õpilaste liiklusohutust, eriti talvisel ajal, kui teeäärtel laiavad lumevallid. Kui kõnniteede ehitus pole võimalik, siis teine ettepanek on teha need tänavad ühesuunalise liiklusega teedeks.
Taotluse esitan paljude Vana-Pärnu, Kuldse Kodu ja Kaevu tänava piirkonna lastevanemate soovide alusel. Soovid on esitatud lastevanemate koosolekutel, telefoni teel ja e-postiga. Asja on eriti kriitiliseks muutnud viimased lumerohked talved ja kevadeti tänavaäärtes libedusetõrjeks puistatud soola ja killustikupuru segu vaalud.
PROTOKOLL[]
PÄRNU LINNAVOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Pärnu 19.01.2012
Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Merike Lille
Algus kell 16.00
Lõpp kell 17.30
PÄEVAKORD 1. Laste ohutus lasteaia- ja kooliteel Romek Krosenkraanius, abilinnapea
2. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine Vahur Mäe, volikogu esimees
Laste ohutus lasteaia- ja kooliteel[]
Romek Krosenkraanius, abilinnapea
Astrid Hindriks: Vana-Pärnu Seltsi algatusel tehti uuring, mida võiks liikluskorralduse pealt muuta, et laste koolitee oleks ohutum. Uuringu tulemus on esitatud.
Romek Kosenkranius: Probleemid panid kirja lasteaedade personal, lapsevanemad, Ülejõe ja Rääma koolijuhtkond ning Mai Seltsi inimesed, kes korjasid probleemid kokku kolme lasteaia juurest. Kõik, mis puudutab, kuhu panna märk, kus sõidukiirust piirata, kus teha liiklus ühesuunaliseks, seda vaatab üle liikluskomisjon. Liikluslahenduste muutmine on veebruari liikluskomisjoni päevakorras. Mis puudutab suuremamahulisi projekte (rajada uusi teid, parklaid) nende realiseerimine on aastatepikkune protsess. Linn on pannud prioriteetide järjekorra. Rääma Põhikool tegi ettepaneku, et Oja tänavale ehitada kõnnitee. Selliseid tänavaid on Pärnu linnas mitmeid. Kui Raekülast tulla, siis inimesed käivad sõiduteel. Põhiliiklusega tänavad Oja ja Merimetsa on seatud ühtedeks prioriteetideks. Merimetsa tänava renoveerimiseks on linna eelarves nii palju raha, et jõuame poole peale. Millal soovide nimekiri täituks, on aastate küsimus. Teine pool, mis puudutab tänavavalgustust, siis eelmise aasta lõpus esitasime projekti, kus omavalitsused said esitada idee taotlused tänavavalgustuse kaasajatamiseks. Riik saab CO2 kvootide müügist raha ja ta jagab seda esitatud projekti ideedele. Selle projekti raames oli võetud fookusesse tänavad alates Raja tänavast kuni kesklinnani. Selle projekti raames on kavas valgusvõrk kaasajastada. Kokkuhoiu arvelt on võimalus teistes piirkondades, rohkem tänavaid valgustada. Küsimused: Terje Ojaste: Rääma kooli juures ei ole kõnniteid. Lapsed laveerivad tänaval. Teen ettepaneku teha kõnnitee. Romek Kosenkranius: Meil on valida, kas alustame seda tööd Merimetsast või Ojast.
Terje Ojaste: Lastel Rääma kooli jõudmine on riskantne, ülekaigurada on eemal. Et jõuda ülekäigurajani, peavad nad tegema suure ringi. See ristmik on väga ohtlik.
Romek Kosenkranius: Ma ei eita seda probleemi.
Silvi Kanošina: See kiri ei ole pahatahtlik ja me võiksime nendele olla tänulikud. Ülejõe lastaia juurde panna pirn põlema, Rääma kooli juurde panna pirn põlema. Rääma kooli juurde kiirust piiravad märgid, annaks panna mõnele teele lamava politsei. Kevadeks üle vaadata need ettepanekud, kus tuleb teed teha ühesuunaliseks. 15 aastat on mure Liblika tänava lasteaia juures. Kraav on vett täis. Ühel päeval võib seal laps vette kukkuda. Teha drenaaž ja panna kõnnitee peale.
Raeküla Sõnumite esimeses lehes Romek Kosenkranius ütles, et aastal 2011 saab ära detailplaneeritud Merimetsa. Lapsed käivad sõiduteel. Sama on ka Oja tänavaga.
Rääma kool- 6aastat tagasi käis Simmo Saar uurimas. Elmo Joa andis need probleemid ka praegu üle.
Valeter Parve: Haraka peatuses on raske bussist välja astuda, peatus on lohkus. Kuhu selle murega pöörduda? Eluvee juures paremat kätt tuled ei põle. Välja on keeratud pirn vöötraja juures. See on väga-väga halvasti valgustatud.
Laste turvalisus on laiem teema. Lastpargis on purjutajad. Kevadel tehtud uuringus selgus, et väga palju on laste seas purjutajaid ja suitsetajaid.
Romek Kosenkranius: See ülekäiguraja teema oli ka viimases liikluskomisjonis arutlusel. Vöötrada tuleb kümmekond meetrit nihutada, seal on ka postid ja saab panna lisavalgustuse.
Haraka bussipeatusesse tuleb panna iga nädal koorem killustikku, aga bussirattad viivad killustiku ära. Vesi tekib mujale. Tuleb ära kannatada.
Valter Parve: Viisin sinna 10 ämbrit killustikku, see seisab juba kuu aega.
Juta Adams: Kuidas on Ülejõe Gümnaasiumi probleemide lahendamisega? Lapsed tulevad jalakäijate sillast üle, Laeva tänavalt. Kuidas need lapsed kooli jõuavad, seal on ka suur elamurajoon taga. Kuidas on selle Ülejõe Gümnaasiumi kirjaga, mida me juba kevadel saatsime, kuidas on planeeritud lahendada?
Romek Kosenkranius: Jaani tänavale ehitati juba 900 m jalgteid. Kõikidele tänavate eelarves ei ole raha.
Kodanik: Rõugu tänaval, Jaani tänaval on tulesid ära võetud. Mulle öeldi, et lapsed käigu mööda Jaani tänavat.
Mait Talvoja: Valgustus on kehva, see on tõsi. Vana-Pärnus põlevad kõik lambid, Raekülas põlevad enamus lambid. Me oleme hakanud Ülejõe linnaosas lampe vahetama. Samamoodi Rääma linnaosas. Me teeme seda tööd järjest. Kui me vahetame ära ühe lambi, siis selle asemel saame põlema panna kolm lampi. Kõige hullem valgustuse osas on Mai tänav. Praegu oleme likvideerinud avariisid, mis on tormist tingitud. Nüüd hakkavad need hädatööd otsa saama ja hakkame uuesti lampe vahetama.
Sellel aastal 01. juunist kuni 01.augustini peame tulesid jälle vähemaks võtma. Meile tuleb hulga teid, mis on valgustatud ja me peame midagi ümber mängima. Kõik valgusfoorid töötavad tänavavalgustuse raha pealt. Kui me oleme lampe vahetanud, siis me tegime seda pimenduse arvelt. Investeeringuteks meil raha ei ole. Sellel aastal, kui õnnestub CO2 projekt, mis on 1 miljon eurot, siis omafinantseering on 100 000 eurot ja see tuleb võtta tänavavalgustuse rahast. Et kõik saaks tehtud on vaja 3 miljonit eurot.
Volikogu on otsustanud ja arengukavas on kirjas, et esimesena läheb Merimetsa, teisena Oja. Kevadel teeme hanke ja hakkame Merimetsa tänavat ehitama. Ehitama hakkame Metsamajandi poolt ja tore oleks kui jõuame poole peale.
Juta Adams: Miks nii? Ülejõe laste kooli jõudmine on probleem.
Mait Talvoja: Lille tänav jääb kinniseks ja hõreda liiklusega tänavaks. Jääb sisetänavaks.
Kodanik: Miks hakatakse Merimetsa tänavat tagant poolt tegema?
Mait Talvoja: Tagumine pool on hullemas seisus.
Valter Parve: Ettepanek, katsetada koolibussi mööda Oja tänavat.
Astrid Hindriks: Pärnu Lasteaed Kelluke probleemi - väga tihe liiklus teatud kellaaegadele parkimine ja autost väljumine ei ole turvaline. Kitsad liiklusolud seoses Maximaga ja suured kaubaautod ning heitegaasid, võiks lahendada värava asukoha muutmisega. Ettepanek. Minu ettepanek oleks – jalgvärav teha suunaga Laine tänavale. Parkimiseks saab Mai poolt tulijatel haigla poolset väikest parklat, Metsa 1 – see on linna hoone – näiteks 30. min. Suur parkla on Maximal, kuhu saavad parkida teiselt poolt tulnud autod. Jalgväravasse jõuaks läbi mänguväljaku. Tegemist on traataiaga, mida saab kergelt liigutada. Ette jääb 3-4 ilupõõsast, need saab ümber istutada. Praegune värav jääb kiirabi-, tuletõrje- ja toiduautode juurdepääsu jaoks edasi. Liigutame vaid jalgväravat. Mait Talvoja: Ei hakka praegu spekuleerima. Jään vastuse võlgu.
Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine[]
Vahur Mäe, volikogu esimees
Vahur Mäe annab ülevaate volikogus toimunust.
Terje Ojaste: Rääma kool on tänava ääres. Kas koolide ja lasteaedade territooriumil võiks valgustus olla erksam.
Vahur Mäe: tunnistan, et see on ohtlik koht. Ettepanekud on esitatud. Raba risti probleem on ülekäigurada.
Valter Parve: Ettepanek vöötrada mõlemale poole ristmikku.
Terje Ojaste: Miks ei võiks panna enne kooli lamavat politseinikku, et lastel oleks ohutum?
Astrid Hindriks: Ettepanek, kutsuda Rääma kooli juurde direktor, liiklusspetsialist, politsei ja huvilised ümarlauast, et kaardistada probleemi maastikul. Vaadata, mida annab ära teha.
Valter Parve: Kas linnavalitsus ja volikogu on uurinud neid tulemusi, kus selgus, et lapsed joovad ja suitsetavad? Selle uuringu järgi on alkoholi tarbimine vähenenud ja asemele on tulnud narkootikumid. Kas sellise teema võiks ka ümarlaua päevakorda võtta, et keegi linnavalitsusest tuleks ja kommenteeriks.
Astrid Hindriks: Veebruaris on kohtumine linnapea Toomas Kivimägiga.
Märtsis kutsuda politsei, et arutada probleemi, kuidas alaealised saavad ööklubisse sisse.
Valter Parve: Rääkida uuringu tulemustest