19.04.12 Päevateema: “Rail Balticu raudteejaama asukoht Pärnus”. Teema rääkis lahti ja vastas küsimustele abilinnapea Romek Kosenkranius.
PÄRNU LINNAVOLIKOGU
ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Pärnu 19.04.2012
Algus 16.00
Lõpp 18.00
Juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Merike Lille
PÄEVAKORD
- 1. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees.
- 2. Esitlus „Rail Baltic annab uue võimaluse“ – Ivar, üliõpilane.
- 3. Linnavalitsuse arutelus olevad võimalikud raudteejaama asukohad - abilinnapea Romek Krosenkraanius
Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine[]
Ettekandja Vahur Mäe, volikogu esimees
Volikogu esimees Vahur Mäe teeb ülevaate 19.04.2012 toimunud volikogu istungist. Esimesena annab põgusa ülevaate Esplanaadi 7b vaidest. Ülesande andmine linnavalitsusele- võlanõustamisteenus. Linnavolinikud otsustasid seda tegevust toetada.
Küsimus: Kas Töötukassa poolt on ka võlanõustamine?
Vahur Mäe: See ei kata nende inimeste vajadusi, kes ei ole töötud.
Pärnu linna 2012 aasta eelarve esimese lisaeelarve kinnitamine. Volikogu otsustas suunata II lugemisele. Tulud suurenevad 164 tuhat eurot. Toetused suurenevad 201 tuhat eurot. Palkasid taastatakse neil haridusasutustel, kes suutsid kokku hoida. Varasemalt taastati Tammiste Hooldekodu töötajate palkasid.
Parkimistasu kehtestamine I lugemine- ettepanekud 25 aprilli õhtuni. Seni maksis tunnipilet 0.96 senti, nüüd ümardame 1 eurole. Varasemalt me ei maksustanud haagiseid, uue korra järgi võtame tasu mõlemalt.
Ööpäevaringse hooldamise tasustamise kord, see on täiesti uus asi ja see nõuab uue korra sätestamist. See on seotud Tammiste Hooldekoduga . Vastu võeti ka Tammiste Hooldekodu põhimäärus ja vana muudeti kehtetuks.
Ehitusmäärus, uuem asi on see, et kuni 5 aastaks võib paigaldada ajutise ehitise.
Rannaniidud kokku on 250 hektarit, see on see ala, kus toimetab Keskkonnaamet Life+. See on sotsiaalmaa ja on vaja peremeest, kes seal koordineerib.
Riigihanke korraldamine. Renditakse mõned bussid allasutustele.
Rail Baltic annab uue võimaluse[]
Ümarlaua poolt esitlus Ivarilt:
Kvaliteetsete otsuste najal kiirrongiga Euroopasse.
Alguse sai see 21.09.2001→ 01.10.2003 ja 2005 läks projekt veel edasi. 2006 valmis COWI analüüs.
November 2010 valmis AECOMI uuringu esimene osa.
Trass ja peatused: Poola piir, Kaunas, Riia, Pärnu, Tallinn.
29.06.2011 sai valmis esimese uuringu variant.
29.09.2011 valitsuskabinet andis heakskiidu.
19.10.2011 TEN-T revideerimine ja Connecting Eurpe Facility.
07.12.2011 kolme riigi transpordiministrid kirjutasid alla protokollile
12.04.2012 valitsus kiitis heaks regionaalministri esitatud eelnõu.
Kuidas Pärnu võiks kasu saada?
Pärnu võidab, sest vähenevad aeg-ruumilised vahemaad.
[]
Teemast täpsemalt lehel Pärnu uue raudteejaama asukoht.
Ettekandja: Romek Krosenkraanius, abilinnapea
On kaks varianti- AECOM-i uuring, mille järgi on peatus ka Pärnus, teise variandi on pakkunud majandus-ja kommunikatsiooniministeerium. Ettepanek on rekonstrueerida vene rööpme laiuselt ja viia liikumiskiirus 160kmh. Ministeeriumi inimesed on pakkunud kaasajastada Lelle –Pärnu lõik. Rong sõidaks 85 min Tallinn-Pärnu liinil. Peatumiskohaks on pakutud Tammiste tee liiklussõlme juurde ja Tallinna pool Ülemiste raudteesõlm. Probleemid on maa küsimises, müraprobleemid.
Küsimus: Kas kaubarongid Pärnus ei peatu?
Romek Kosenkranius: Ei, see on reisirongidele.
Andrus Kallatu: Millised olid Sauga valla tõrjuvad argumendid?
Romek Kosenkranius: Et tee läheb Hirvepargist läbi, raske ehitada ja on raba.
Küsimus: On kolm tasandit, millal pannakse punkt?
Romek Kosenkranius: 2015 peab teemaplaneering valmis olema.
Ivar : Kas tuleb 2 rööpapaari?
Romek Kosenkranius: Ei ole otsustatud. Vene rööpa laius on rekonstrueeritud kuni Lelleni välja. Seda ollakse valmis rekonstrueerima kuni Pärnuni välja, kui me seda soovima ja ütleme oma „jah“ sõna.
Andrus Kallastu: Kas Rail Balticu seisukohast on võimalik tuua trass Ehitajate tee kaudu? Pärnule on Ehitajate tee kasulikum.
Romek Kosenkranius: Kui teemaplaneering on algatatud, hakkavad planeerijad trassi paigaldama teemaplaneeringuga määratud koridori. Kui tekib olukord, et ei saa teemaplaneeringuga edasi minna, siis on võimalik, et laiendatakse planeeringu ala ja luuakse uus koridor. On võetud aluseks AECOMI uuring.
Ivar : Praegune koridor ja uus koridor, kas nii ei saa planeerida?
Seal on omad tingimused, kõik planeeringud peavad olema põhjendatud.
Andrus Kallastu: Kui palju maksaks Rail Baltica lõik?
Romek Kosenkranius: 3,5 miljardit. Kui räägime vene rööpme laiusest trassist siis selle maksumus on 15 miljonit eurot.
Astrid Hindriks, Juhataja
Merike Lille, Protokollija