5.06.2014 Päevateema: „ Üldplaneeringu avalikustamine algab“
Üldplaneeringut tutvustavad planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel, linnaarhitekt Karri Tiigisoon, arhitekt Henri Eessalu.
ETTEPANEKUD:
- 1. Üldplaneeringus anda suurem roll ehitusseaduse täitmisele ja ehitusjärelvalve osa tähtsustamisele.
- 2. Arendaja kohustus on täita kõiki linna poolt esitatud tingimusi, nende mittetäitmisele järgneb kohustus likvideerida puudused.
- 3. Korterelamu planeerimisel alustatakse parkimiskohtadest. Näide Papiniidu 62 – olemas on 17 parkimiskohta, seega praeguse 38 korteri asemel võib olla vaid 17 korterit, osa neist 2või 3 magamistoaga.
- 4. Võtta kasutusele korterite loendis magamistubade arv, nii saab eristada pere ja külaliskorterite arvu. Kui alustame detailplaneeringut parkimiskohtade arvust, saamegi rohkem perekortereid.
- 5.Täpsustada üleujutuskohtadele planeeritud järelvalvet, tingimuste seadusandliku täpsustamise ajalist võimaldamist (mõtlen seda, et 2015. Aastal lubati EL täpsustavad määrused, mida siis liikmesriigid peavad oma seadustesse sisse kirjutama
- 6. Üleujutuste võimalikus piirkonnas kehtestada üldplaneeringus ehitise vastuvõtmise juures linna poolt pikema garantiiaeg. See kajastub korteri ostulepingus.
- 7. Üldplaneeringu juures on tähtis koht avaliku ruumi kujundamisel. Üldplaneering näitab, kus on võimalik skulptuuri asukoht. Avalike hoonete planeerimise juures näidatakse konkreetne koht taiese jaoks ja arvestatakse selle hind objekti hinna sisse. Skulptuuri saamiseks korraldatakse avalik konkurss.
- 8. Üheselt üldplaneeringusse sisse kirjutada, et arendaja peab IGA ELAMU krundil planeerima 1 parkimiskoha 1 korteri kohta ja lastele roheala. (YT- i praktika, et 3 elamu kohta on üks korralik laste roheala ja see veel ehituse käigus tarastada ühe korterelamu kasuks), ei tohi jätku.
- 9. Üldplaneering keelab avalikus ruumis tarastamise, välja arvatud ajalooliselt välja kujunenud piirkondades. Piirded võivad olla looduslikud – madal hekk.
KUTSE[]
Tere!
Pärnu üldplaneering 2025 võeti volikogu poolt vastu. Nüüd algab avalikustamine, mis kestab 9.06.14-15.08.14, mille jooksul saab veel ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Enne avaliku väljapaneku algust toimub asumiseltside ja volikogu ühenduste ümarlaua esindajatele linnapea ümarlaud, et veelkord üldplaneeringut arutada. Seekord selgitaks konkreetselt, mis linnaelanike jaoks uue üldplaneeringu kehtestamisega muutub, samuti vastaks vahepeal tekkinud küsimustele.
Ümarlaud toimub 5. Juunil kell 16.00 Pärnu Linnavalitsuse ruumis 346.
Kasutage võimalust oma linnaosa tuleviku avalikus ruumis kaasa rääkida, kuni see veel võimalik. Kui ise ei saa osaleda, saatke oma asumist keegi teine, kes asjaga on kursis. Teavet varasematest ettepanekutest, protokollidest leiate aadressil http://et.parnu.wikia.com
Ootan registreerimislehe jaoks tagasisidet!
Kohtumiseni 5. juunil kell 16.00 PL ruumis 346
Astrid Hindriks, 5029152
PROTOKOLL[]
PÄRNU LINNAVOLIKOGU
ÜHENDUSTE ÜMARLAUA
koosoleku protokoll
Pärnu 6. juunil 2014
Juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Merike Lille
Astrid Hindriks teeb sissejuhatuse.
PÄEVAKORRAPUNKT 1. "Pärnu linna üldplaneeringu 2025 vastuvõtmine" tutvustus[]
Üldplaneeringut tutvustavad planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel, linnaarhitekt Karri Tiigisoon, arhitekt Henri Eessalu.
Karri Tiigisoon: Vaataks üle need küsimused, mis antud teemal on laekunud.
1. Mille poolest on linnakodaniku jaoks uus üldplaneering tähtsam kui kehtiv üldplaneering, milliseid muutusi see teeb linna terviklikkuse saavutamiseks?[]
Üldplaneering püüab olla funktsionaalselt paindlikum, ruumiliselt rohkem tingimusi. Vähem bürokraatiat, planeeringuid ja menetlust.
- Selge visioon – kesklinn.
- Oleme püüdnud arvestada tänast praktikat.
- Vähem üldplaneeringut muutvaid planeeringuid.
Astrid Hindriks: Vähem sekkumist, kuidas kodanikud saavad sekkuda, kui planeeringud arutlusele ei tule?
Karri Tiigisoon: Planeeringuid tuleb ja naabritega tuleb koostööd teha. Uus planeerimisseadus annab võimaluse ka projekteerimistingimuste puhul avalik protsess läbi teha. Oleme sisse toonud arengualad, üldplaneeringus on sees, et need alad tuleb lahendada terviklikult.
Toomas Kivimägi: Kas uue üldplaneeringu valguses sunnimehhanism tekib?
Karri Tiigisoon: Kui meil on arenguala ja me ütleme, et see tuleb lahendada terviklikult.
Toomas Kivimägi: Kas linn tugevdab oma positsiooni?
Karri Tiigisoon: Jah tugevdab. Anname võimaluse lahendada terviklikult. See tähendab linna rolli suurendamist, linn peab protsessi läbi viima.
Kodanik I: Kuidas me saame edasi kui oleme suured jupid planeerinud?
Karri Tiigisoon: Kui varasemast on tervikkontseptsioon olemas, siis uue tegemisel arvestatakse vana või arendatakse edasi.
Kaido Koppel: Oleme teinud ruumilise kontseptsiooni vasakkaldale, oleme selle ala läbi lahendanud.
Kodanik I: Kuidas lahendada kesklinna probleemi?
Kaido Koppel: Linn on minevikus teinud otsuse, millega Rüütli praegu vaevleb.
Kodanik I: Sinna ei tule üldse kaubandust tagasi.
Toomas Kivimägi: Me peaksime üldplaneeringu kontekstis jääma üldiseks.
Kodanik I: Mulle tundub, et linn tahab minna konkreetseks.
Toomas Kivimägi: Ma saan aru, et ta tahab avardada tervikut, jutt on arengualadest, seda ei tehta detailplaneeringu mahus, tehakse üldine kontseptsioon, mis ei ole kivisse raiutud. Karri Tiigisoon: Teema on oluline, tahame olla funktsionaalselt paindlikud, ruumiliselt soovime saada linnaruumis kvaliteeti. Kesklinna toetamiseks näeb üldplaneering ette konkreetsed sammud.
Kodanik I: Rüütli tänava piirkonnas ei ole ligipääsu võimalust, on muinsuskaitse.
Karri Tiigisoon: Käin Hollandis, Soomes, Rootsis, seal on samuti muinsuskaitse, kõik toimib.
Toomas Kivimägi: Me põeme Rüütli tänavat üle, kõik muutub ajas. Mis on need lahendused: parkimine on problemaatiline, on muinsuskaitse.
Kodanik I: Miks paneme niipalju rõhku Rüütli tänavale? Me ei pea tegelema Rüütli tänava päästmisega, jätame ta selliseks nagu ta on.
Kaido Koppel: Linn otsustas kesklinna eraldi välja tõsta, kesklinn pole ainult Rüütli tänav.
Toomas Kivimägi: Rüütli tänav on osa kesklinnast. Fookuspunkt on nihkunud jõeäärde.
Kodanik I: Soovin, et üldplaneeringus öeldakse välja, et vanalinn on miljööpiirkond, mitte ärifunktsiooniga.
Kodanik II: Välismaalased, kes on kohal käinud vaatamas seda uut Pärnu Keskust, on öelnud, et see on väga hea. Me ei sa piirata asja, mis toimib, inimesed käivad seal, see ongi linn.
Kaido Koppel: Rüütlil peab vahetuma nišš.
Kodanik I: See kirjutada üldplaneeringusse sisse.
Karri Tiigisoon: Rüütli tänav on kesklinna osa. Põhieesmärk on panna kesklinn terviklikult koos toimima. Kirja on pandud konkreetsed sammud, mida tuleb teha, et seda kesklinnaruumi väärtustada. Rõhk on pandud avaliku linnaruumi kvaliteedile, et äri ja kaubandus toimuks seal, kuhu inimesed tahavad minna, et olla sellises keskkonnas, kus pakutakse neile positiivseid emotsioone. See ei puuduta ainult kaubandust, see puudutab ka seda, milline see ruum välja näeb. Me ei saa jätta Rüütli tänavat iseenda hooleks ja vaadata, mis toimuma hakkab.
Kodanik I: Mis on sotsiaalne põhjus, hüve?
Karri Tiigisoon: Üks hüve on see, et vanalinnal on oluline sümbolväärtus. Vanalinn kannab väga olulisi väärtusi pärnakate jaoks. Vanalinnal on suurem sisu, sellist arhitektuuri pole meil kusagilt võtta.
Toomas Kivimägi: Ajalooline peatänav, me ei tohi ka sellest mööda vaadata. Näen seda, et 20 aasta pärast peaks linnavalitsus olema tagasi Raekojas. Me oleme seda Rüütlit üle fokusseerinud, sümbolväärtus on. Me ei tohi takistada neid, kes tahavad ja suudavad midagi teha.
Kodanik III: Kui keegi midagi tahab teha, siis muinsuskaitse ei luba, asjad seisavad. Kuidas kogu aeg muinsuskaitse pidurdab? Näiteks muuseumi juures, see lobudik maja.
Kaido Koppel: Muinsuskaitse kaitseb meie väärtust. Mis puudutab aita, siis kõik on talle lubatud, tal on olemas kehtiv detailplaneering, võib hakata ehitama, aga seda ta ei tee.
Kodanik I: Kesklinna planeering, maksimaalne kõrgus oli 20 meetrit. Miks linn ei maksimeerinud seal kõrgust, pani 4 korrust 15 meetrit?
Karri Tiigisoon: Tuli muinsuskaitse tingimustest. Nad ei soovinudki kõrgemat. Muinsuskaitseala kõrgused on määratud muinsuskaitse põhimäärusega. Kuhu tuleb riigimaja on plaanis kõrgust suurendada. Plaanis on teha ruumiline analüüs.
Kodanik I: Pärnu on hõre, võiks hakata ehitama teist tüüpi maju nagu Põhja-Tallinnas.
Karri Tiigisoon: Need ei ole Pärnule omased. Ega miski ei välista, millised majad tulevad, see on arhitekti otsustada.
Toomas Kivimägi: Tihendamine on kontseptsioon ja hoiak, selles ei ole eriarvamust.
Karri Tiigisoon: Eelkõige on eesmärgiks kesklinna tihendamine. Jakobsoni pargi täisehitamine on sees.
2. Millised on üldplaneeringu tingimused, mida arendajad peavad järgima?[]
(Tingimused on jaotatud erinevate peatükkide vahel, ettepanek nad kõik kokku võtta. Kui arendaja tahab planeerimist alustada, saab ta ka üldplaneeringu tingimused kompaktselt kätte, mitte ei pea üldplaneeringut lappama hakkama.)
3. Arengualad[]
Mis need on ja kas neile on tingimuste täitmine alapõhine (enne kruntimist vaated merele või jõele, parkimine, laste mänguplats) või iga krundi omanik peab ise tingimusi detailplaneeringus täitma. Osadel arengualadel on omanikud olemas, planeeringud tehtud, kuid arvestatud pole parkimist, rohealasid, vaateid jne.) – kas tingimuste täitmine on ka nende kohustus.
Arengualade peamine eesmärk on see, et teatud piirkonnad saaksid tervikliku lahenduse, me ei ole soovinud. selleks on kaks varianti – planeeringukontseptsioon ja detailplaneering. mis on dp kontseptsioon. me ei ole püüdnud ära arvata funktsioone.Funktsionaalselt paindlikum, ruumiliselt rohkem tingimusi, loodetavasti bürokraatiat, planeeringuid ja menetlust vähem Selge visioon – kesklinn. Oleme püüdnud arvestada tänast praktikat. Vähem üldplaneeringuid muutvaid planeeringuid
4. Milline on uute tingimuste mõju volikogu poolt varem kinnitatud, kuid seni veel realiseerimata planeeringutele?[]
Otsest ja kohest mõju ei ole. need, mis kehtivad, need kehtivad ja isegi kui need on uue üldplaneeringuga vastuolus, tuleb nendega arvestada. See tähendab seda, et peale üldplaneeringu kehtestamist peab hakkama kiiresti vanu planeeringuid üle vaatama.
Astrid Hindriks: Kas uus üldplaneering annab võimaluse, et ilma parkimiskohtadeta ei tohi ehitada?
Küsimuse alus Mai – Papiniidu mikroasumi näitel:
- 1) Kuulub 1 omanikule, 3 tornelamut ja 2 kolmekordset elamut valmis, 1 vastu võtmata.
- 2) Krunditud nii, et omal krundil pole parkimist ja roheala Papiniidu 64 ja 66; Papiniidu 62 krundil on 17 parkimiskohta (38 korterit) ja suur roheala, mis on tarastatud.
- 3) 21 elamut, millest Papiniidu 66 on juba vastuvõtmise faasis, korterid välja müüdud, on ehitatud alale, mis 2005 aasta jaanuaritormis oli vee all. Kuidas üldplaneering kaitseb tulevasi pärnakaid? Papiniidu 66 on ehitatud rannaniidu tasandile, mullahunnikuga tõstetud linna tasandile. Peale üleujutuse ohu mõjutavad kevadised ja sügisesed imbevete liikumised, mis tingitud merepinna tõusudest. Täideti korrektselt esitatud tingimust tõsta ehitise alune pind. See täideti mullaga, mingit kaitset üleujutuse vastu pole, kahest küljest ka sademeveele avatud. Mullahunnikule ehitatud maja alt vesi kannab mudana pinnase ära ja maja karp sattub nihkesse. Mõni meeter Raeküla poole oli võsaalune veel mai teises pooles vee all, kuigi vihma polnud sadanud, talv oli lumetu. See on märgala, millele tahetakse mulla kuhjamisega tõsta linna tasandile ja 20 eramut peale ehitada, ilma et mingit kaitset on kavandatud tõusu- ja igaaastase imbevee liikumise eest.
Karri Tiigisoon: Üldplaneering ütleb, et ühe korteri kohta tuleb planeerida vähemalt 1 parkimiskoht. Mai planeeringu puhul, on kõige parem üleplaneerimine.
5. Kuidas üldplaneeringu tingimused nõuavad ehitusseaduse täitmist?[]
§ 3. Ehitisele esitatavad nõuded
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.
Üldplaneeringuid need tingimused ei puuduta. Üldplaneeringu põhimõtete kohaselt on oluliseks peetud ja rõhutatud arhitektuurse keskkonna väärtuslikkust. Karri Tiigisoon: Kui maja tehakse ehituslikult halvasti, siis see on ehitaja ja projekteerija vastutada. Mis puudutab üleujutust, siis üldplaneeringus on meil kõrgusmärk, et vesi tuppa ei tuleks.
Keeruline on sademevete teema, selle kohta tuleb teha uus detailplaneering.
Toomas Kivimägi: Ameerikas on palju imbväljakuid, see on väga levinud. Ka see on üks hoiak, torud on kallid ja mõistlik oleks maapinnale laiali kanda.
[RT I, 04.07.2013, 3 - jõust. 14.07.2013]
(2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. [RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]
(4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.
Viimase kohta on meil lähedalt näide võtta – Sindi Luige arendusse kinnisvara ostnutele soovitati oma elamud detailideks lahti võtta ja mujal uuesti üles panna.
Karri Tiigisoon: Paraku oleme siinkohal jäänud seaduse tõlgendamisega kimpus, sest keskkonna ohustamist tõlgendatakse kui otsest keskkonna ohtu (reostus, varinguoht vms), sest muu on selline subjektiivne.
Lk 28 on järgmine tingimus Pärnu keskrand on Eesti esindusrand. Pärnu ajalooline vanalinn on koos seda ümbritseva eramute piirkonnaga linna visiitkaart. Lähtuvalt sellest kehtivad vanalinnas ja rannas paiknevatele hoonetele rangemad nõuded nii hoone tehnilise kui esteetilise korrashoiu suhtes. Lisaks käesoleva üldplaneeringu ehituslikele üldtingimustele. Keskkonda võib tõlgendada laiemalt. LEIAN, ET SELLE PUNKTI ALUSEL VÕIB RAKENDADA SANKTSIOONE.
Astrid Hindriks: Kas seda tervele Pärnule ei tohi laiendada?
Karri Tiigisoon: See on keeruline. Toomas Kivimägi: Ehitusseadus kehtib selle punkti osas üle Pärnu.
6. Mis rolli täidab linna planeerimise protsessis ehitusjärelvalve, kas ehitusseaduse täitmine on üks põhilisi tingimusi üldplaneeringus?[]
Karri Tiigisoon: Seadust tuleb täita igal juhul, seda ei pea eraldi arengudokumendis rõhutama.
ETTEPANEKUD:[]
1. Üldplaneeringus anda suurem roll ehitusseaduse täitmisele ja ehitusjärelvalve osa tähtsustamisele.
Toomas Mihkelson: Oleme esitanud mitmeid ettepanekuid üldplaneeringusse, et puuetega inimestel oleks juurdepääs tagatud. Teema on täitmine ja järelevalve, kas see saaks ka olla kajastatud. Ära mainida järelevalve teema.
Kaido Koppel: Üldpõhimõtted peavad olema mainitud. On olemas õigusakt, mille järgi omavalistus peab tegutsema.
Karri Tiigisoon: Pigem on ehitusmääruse teema.
Kaido Koppel: Täna on määrus ja KOV-id peavad seda jälgima.
Karri Tiigisoon: Arvan, et midagi ei juhtu kui me ta siia kirjutame.
Astrid Hindriks: Kui ta on kirjas, siis on ka garanteeritud.
Kaido Koppel: Leiame sellise koha kuhu kirjutada.
2. Arendaja kohustus on täita kõiki linna poolt esitatud tingimusi, nende mittetäitmisele järgneb kohustus likvideerida puudused.
ETTEPANEK – kõik üldplaneeringu tingimused koondada ühisesse dokumenti ja anda arendajale kätte, kui soovitakse planeeringut algatada.
3. Korterelamu planeerimisel alustatakse parkimiskohtadest. Näide Papiniidu 62 – olemas on 17 parkimiskohta, seega praeguse 38 korteri asemel võib olla vaid 17 korterit, osa neist 2või 3 magamistoaga.
Karri Tiigisoon: Hetkel näeb üldplaneering ette, et reeglina kavandatakse 1 autokoht korteri kohta. Üldiselt soovime järgida standardit.
Kaido Koppel: Uutel planeeringutel paneme, et korter võrdub ka parkimiskoht.
Karri Tiigisoon: Täna on meil üldplaneeringus sees, et korterite kohta peab olema krundipinda, see peaks tagama, et korterid on meil normaalse suurusega.
Astrid Hindriks: Praegu on palju peresid, kes otsivad perekorterit, nendele ei ole turgu. Kui me ikka soovime, et mingi hulk perekortereid tekiks, siis KOV-il õigus seada mingisugune tingimus või nõue, mis omakorda annaks õiguse arendajale öelda, et siin projektis peaks olema teatud hulk perekortereid.
ETTEPANEK - Võtta kasutusele korterite loendis magamistubade arv, nii saab eristada pere ja külaliskorterite arvu.
Karri Tiigisoon: Hetkel on see reguleeritud krundi pinna ja korterite arvu suhtega, mis ei luba planeerida liiga väikseid kortereid, varem oli kava reguleerida korterite suurust, aga planeeringukomisjon oli sellele vastu, samas ei ole külaliskorterid alati halvad.
4. Täpsustada üleujutuskohtadele planeeritud järelvalvet, tingimuste seadusandliku täpsustamise ajalist võimaldamist (mõtlen seda, et 2015. Aastal lubati EL täpsustavad määrused, mida siis liikmesriigid peavad oma seadustesse sisse kirjutama)
5. Üleujutuste võimalikus piirkonnas kehtestada üldplaneeringus ehitise vastuvõtmise juures linna poolt pikema garantiiaeg. See kajastub korteri ostulepingus.
Astrid Hindriks: Mereäär on täis ehitatud, me teame neid piire, aga ikka ehitatakse. Ära märkida, et muutused toimuvad ja kuidas garanteerida seda, et inimesed ei kannataks.
Karri Tiigisoon: Olen nõus, et seadustega tuleb tagada see, et ehitaja ei saaks "kotti pähe tõmmata". Saame täpsustada kui kõrgele tuleb maapind tõsta. Põranda kõrgus on määratud, tuleb määrata maapinna kõrgus.
Astrid Hindriks: Peaks olema veetõke-müür, et imbevesi ei liiguks majade alla ja tõusuvesi ei jõuaks elamuni.
6. Üldplaneeringu juures on tähtis koht avaliku ruumi kujundamisel. Üldplaneering näitab, kus on võimalik skulptuuri asukoht. Avalike hoonete planeerimise juures näidatakse konkreetne koht taiese jaoks ja arvestatakse selle hind objekti hinna sisse. Skulptuuri saamiseks korraldatakse avalik konkurss. (skulptuuride osas on tingimus seatud. sellega nõus, et nagu riiklikel objektidel võiks 1% hinnast olla kulutatud kunsti tarbeks)
Toomas Kivimägi: Olemas on volikogu otsus Siinmaa osas, laual on Päts, Konik ja Vilms. Nende puhul on asukoht veel lahtine. Hoiame seda joont, et neid teha.
Karri Tiigisoon: Üldplaneeringusse ei sa panna kindlaid asukohti. Kui kuskile tuleb, siis tehakse arhitektuurivõistlus.
Astrid Hindriks: ETTEPANEK: Panna sisse, et ühiskondlike hoonete ehitusmaksumusest 1% kunstile.
7. Üheselt üldplaneeringusse sisse kirjutada, et arendaja peab IGA ELAMU krundil planeerima 1 parkimiskoha 1 korteri kohta ja lastele roheala. YT- i praktika, et 3 elamu kohta on üks korralik laste roheala ja see veel ehituse käigus tarastatud ühe korterelamu kasuks, ei tohi jätkuda.
8. Üldplaneering keelab avalikus ruumis tarastamise, välja arvatud ajalooliselt välja kujunenud piirkondades. Piirded võivad olla looduslikud – madal hekk.
Karri Tiigisoon: Vabaplaneeringuga korterelamute piirkonnas piirdeid mitte ette näha.
Astrid Hindriks: Mai-Papiniidu uus mikroasum on ühe omaniku oma. Kaks maja on ilma haljastuseta, ühel majal on parkimine ja suur roheline mänguplats tarastatud kõrge müüriga. Protsentuaalselt on ta seda täitnud, iga piirkonnakohta on mänguplatsid olemas, aga ta pani tara ümber. Tuleb järgmine maja, jälle pannakse tara ümber.
Karri Tiigisoon: Planeering piirete panekut ei keela. Planeeringuga on keskele ettenähtud park. Astrid Hindriks: Arendaja on nii planeerinud, et tal on ruutmeetrid täis, aga kaks maja on ilma aiata.
Karri Tiigisoon: Mai piirkond kui vabaplaneeringu näide, tegelikult keskkond on hea, majade keskele on planeeritud õued. Kaheksakordne maja, see planeering on tulnud hiljem, näen häda selles, et tükk on terviklikult planeeritud, aga arendus on alles pooleli.
Astrid Hindriks: See tuleks üldplaneeringuga ära lahendada.
Karri Tiigisoon: Ainuke võimalus siin midagi parandada, on üle planeerida.
Küsimused valmistas ette Astrid Hindriks.
Protokollis: Merike Lille