8.03.2017 Päevateema “Pärnu roheruum”. Teemat valgustas ja küsimustele vastas abilinnapea Rainer Aavik koos linnaaednik Anu Nurmsaluga.
PÄRNU LINNAVOLIKOGU
ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Pärnu 08. märts 2017
Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Taimi Hints-Nielsen
Kutsutud: abilinnapea Rainer Aavik ja linnaaednik Anu Nurmesalu
Algus kell 16.05
Lõpp kell 17.45
PÄEVAKORD
1. Päevateema “Pärnu roheruum” 2. Volikogu eelnõud- volikogu esimees Andrei Korobeinik
PÄEVAKORRAPUNKT 1. Päevateema “Pärnu roheruum”[]
Rainer Aavik selgitas kohalolijatele, kuidas linn saab hakkama piiratud ressurssidega, et rohealade hooldamine saaks olema parem. Hea uudis on see, et sellest aastast tulevad meile uued partnerid linna haljasalade hooldusel. Just hiljuti kinnitasime 7 hooldusalal uued tegijad. Karmimaks on läinud normid, et saavutada hooldusel parem tase.
Üks suur teema on meie rand. On ju teada, et meie keskrand hakkab ilusatel päevadel kitsaks jääma, oleme läbi viimas detailplaneeringut ja arhitektuuri konkurssi.
Oleme Keskkonnaametiga saavutanud kokkuleppe, kuidas võib Pärnu rand välja näha ja edasi areneda.
Joonisel on näha missugune näeb välja rannakontseptsioon või need põhiteed, kuidas randa tullakse. Täna on Supeluse tänav põhitee randa. Alternatiivse randa pääsu oleme teinud Mere puiesteelt, mis on üks kõige otsem tee randa Tallinna Väravate kaudu.
Kodanik: Mere puiestee on üks tihedama liiklusega tänav suvel.
Rainer Aavik: kõige olulisem teema on kuidas me saama naiste rannaala kujundada ja kõige huvitavam osa on see kuidas saame võtta naiste ranna sihtkaitsevööndi kasutusele, et teha sinna luite rada, mille kaudu pääseb muulini. Sihtkaitsevöönd jääb tegelikult luidete taha. Tutvutakse joonisega. Rada on valitud nii, et vee kohale tee ehitamine oleks minimaalne ja et luiterada asub nii, et naiste rand oleks kaitstud.
Kodanik: kas naiste ranna piire on kavas nihutada?
Ei ole, sest tekivad eraldi juurdepääsud. Hetkeseisuga ei ole me naiste rannast edasi midagi välja pakkunud. Ikkagi rohkem sellepärast, et oleks ligipääs muulile.
Kodanik: kas linn on arvestanud muuli ääres laudtee hooldusega?
Anu Nurmesalu: kaks korda aastas hooldatakse laudteid.
Rainer Aavik: muuliga paralleelselt oleva teega on nii, et osaliselt ikkagi postide peal sild/laudtee, kus on märjem ja osa, mis on pargi pool on asfalttee. Kui kõik läheb hästi siis selle aasta lõpus loodame, et detailplaneering kehtestatakse ja aastaks 2020 on teed välja ehitatud.
Anu Nurmesalu: Rannapark sai sügisel uue valgustuse (atraktsioonide park), siis on plaanis Hedoni juures luiteid korrastada. Rannas on meil sama hooldaja, kuid hakkab uute tingimustega peale.
Randa sai jalgpalliala, igal pool on vaja põõsa aluseid puhastada.
Kodanik: Rannapromenaadil lume koristamise jäljed.
Anu Nurmesalu: hooldajad peavad selle siiski ise välja vahetama, uute hooldustingimustega saame seda nõuda.
Kodanik: liiv mis tuulega satub muuli peale, läheb üle kivide ja sinna ta jääb. Kas võetakse midagi ette? Kes puhastab jõge, kas on mõeldud mingi liiva tõkkele?
Räägiti ka Mai kergliiklusteest mere poole jääva tee olukorrast, Raeküla rannateed.
Anu Nurmesalu: neid asju saab kogukonniti lahendada ja on ka seda tehtud. Linn saab alati toetada talgute näol. Kuid mere poole jääva ala osas peame küsima Keskkonnametilt luba.
Kodanik: kas on mõeldav Ranna promenaadil valvur palgata.
Anu Nurmesalu: uue hankega läheb promenaadi hooldus ühele firmale, kes siis hakkab seal silma peal hoidma. Lambid on tõesti seal ära lõhutud. Meie õppisime seda, et madalad lambid ei sobi promenaadile, lambid peavad olema kõrgemal.
Politseiga oleme arutanud ka kaamera teemal, kuid politsei arvestab ikka raskemaid kuritegusid ja ressurssi ei jagu.
Täpsustavad küsimused:
- 1. juulist 2017 on Eesti EL eesistuja maa. Kui Pärnu on piisavalt targalt oma linna “müünud”, jõuab ka suvepealinna Euroopa poliitilist eliiti ja nendega seotud isikuid. See on Pärnule tasuta reklaam ja toob linnale pikaajalist kasu. Samas on linnasüda suur ehitustanner.
Küsimus:
- 1. Kuidas suunatakse saabujate liikumine parkide ja mere poole, kui bussid seisavad ümber Rüütli platsi kitsastel tänavatel?
- Vastus: EL-i eesistumise ajal ei võeta ette üle tunni ajalisi sõite väljapoole Tallinna. Kindlasti omal käel tullakse, kuid ametlikke delegatsioone ei tule.
Kindlasti leiavad turistid sel suvel ülesse tee kuidas minna randa ja bussidele. Sellepärast ei tasu väga muretseda.
- 2. Kas oleks mõeldav, et Tallinna poolt tulevad linnadevahelised bussid laseks reisijad maha vana Postimaja juures, kust saaks otse mere suunas liikuma hakata.
- Vastus: Postimaja juures ei ole perspektiivikas bussidel seista, sest pole sealt edasi kuhugile minna. Teeks täiesti tühja ringi, sest busse liigub Pärnus suvel väga palju, nii et praegune koht, mis täna kirjeldatud on, see on ainus koht mis jõuab reaalselt neid busse ära teenindada.
Linna roheruumist üks osa on bussijaama ümbrus.
Küsimus: Mis saab nendest puudest, mis bussijaama lähiümbruses kasvavad?
Vastus: Seoses uue bussijaama ehitusega peame sisse- ja väljasõidu jaoks maha võtma 5 puud.
3 puud Aia tn ääres (sissesõit) ja 2 puud Ringi tn ääres (väljasõit).
Anu Nurmesalu: istutamiseks tulevad restid ja kaitsed. Kindlasti jälgime kuidas projektis lahendatud. Tuleb ka lisahaljastust.
Teada on, et kesklinna silda kaunistustega koormata ei saa.
Küsimus: Kas on planeeritud vähemalt sillale peale- ja mahasõidu märgistamist- kaunistamist, mis näitaks et saabutakse kesklinna.
Vastus: Kahjuks statsionaarselt kesklinna sillale kaunistusi panna ei ole võimalik, teadaolevalt meie kliimale ja tuultele. Siimu silla valgustuse hange on välja kuulutatud. Praegu piirdume sillal vaid jõulukaunistustega, mis üleval on. Teatri ees elupuude asemel on valgustus, see on pikaajaline protsess. Hetkel ei saanud me seda veel täismahus tööle. Tulede mäng on arvutis valmis ja neid saab muuta. Tahame seda edasi täiendada.
Jõulukaunistuste kontseptsiooni tahame ka muuta, et sillalt tulles oleks huvitav ja kena vaadata. Tahame kindlasti ka teistesse linnaosadesse jõulukaunistusi panna.
Kodanik: jõulukuuse koht
Anu Nurmesalu: Linna jõulukuuse koht tuleb Rüütli platsile uue planeeringuga.
Vaasa pargi suurtele hobukastanitele tehakse suvel hoolduslõikus ja jõulude ajal saab sinna ka ehteid riputada. Linnaosadesse jõulukuuse panek sõltub sellest, kuidas on võimalik elektrit saada, aga kindlasti leiab lahenduse või leiame kasvava suurema puu mida valgustada.
Seni on haljastatud vaid kesklinna, teised linnaosad on vaeslapse seisuses. Kommentaar saarlaste suust sissesõidul Pärnusse: ”Pärnu jätab kurva ja vaese linna mulje”
Küsimus: Kas poleks aeg hakata erinevaid linnaosasid võrdselt kohtlema, et linn oleks kui üks tervik?
Vastus: Nõus, et ka teised linnaosad saaksid kaunistatud nii suvel kui ka talvel. Haapsalu mnt-l on kergliiklustee projekt tegemisel.
Kaasavas eelarves oli mitu roheruumi juurde tekitavat projekti, mis rahastust ei saanud
Küsimus:
- 1. Kas olete koos projektide esitajatega arutanud, et koos kogukonna kaasamisega saaks ikka alustatud?
Vastus: Meiega on ühendust võtnud Pilli pargi eestvedajad kes on alustanud kogukonnaga roheala puhastamisega võsast.
- 2. Kust saaks näha, mis linna roheruumis on planeeritud?
Vastus: informatsiooni saab linnaaednikult.
- 3. Kas vastab tõele, et Mai27/b/3 garaazide taha on planeeritud kogukonnaaed?
Mai 19 ees asfaldil olevat selle tarvis juba mullahunnikud valmis.
Sellisel juhul peaks ka kogukonda teavitama kas või läbi korteriühistute juhtkonna, muidu ei võta kogukond seda omaks, kaasamine nurjub.
Vastus: plaanis on puhastada see maa-ala võsast, need mullad on selleks, et täita puude ja põõsaste vahelisi alasid. Kogukonnaaeda sinna ei tule. Strandi taga hakkab ka pilt selgemaks saama, näiteks eelmisel aastal kaotasime sealt ära ühe mäe, aga kõik võtab palju ressurssi, kuid tasapisi saame sellega hakkama.
Kavatseme koos 2018 aasta kevadel koos kogukonnaga rajada sinna Eesti Vabariik 100 raames tammesalu.
MTÜ Pärnu Aiaklubi korraldab praegu LASTEPEENART jõe vasakkaldal Vana Silla lähedal. Selgituseks, et LASTEPEENAR on praegu 250m2 suurune aiaklubi poolt ettevalmistatud peenar, kus istutatakse Pärnu linna lasteaedade poolt ettekasvatatud suvelilled, mida nad siis tervel kasvuhooajal jälgimas saavad käia. Peenart on paaril aastal hooldanud ja endale klassi ekskursiooni raha teeninud Pärnu Vabakooli 8.-s klass).
Küsimus: 1. Kas vastab tõele, et LASTEPEENAR jääb ette Mark Soosaare
Kunstisadama projektile ja terve see park/roheala koos puudega likvideeritakse?
2. Kas see juhtub juba järgmisel aastal?
3. Kas linnal oleks pakkude uut väärikat kohta, kus lastepeenra teemaga jätkata?
Vastus: linn on lastepeenart finantseerinud ja teeb seda ka edaspidi. Vaadati joonist, kuhu tuleb Kunstisadama hoone. Peenra jaoks on seal kindlasti kohta.
Pärnumaa Kutsehariduskeskusse toodi üle Tihemetsa metsa (arboristid ja metsakasvatajad) eriala.
Küsimus: 1. Kas linnal on tehtud koostöö- või hea tahte lepingud, et õppurid saaksid praktikat linna rohealadel läbi viia?
Vastus: Koostöö Kutsehariduskeskuse õppuritega toimib juba teist aastat. Kokkuleppel õppejõudude ning kursuse juhendajaga on parktikapäevad linna rohealadel kuupäevaliselt planeeritud.
Eelmisel aastal kaasava eelarvega ehitatud trikirada on valmis, kuid haljastus mitte.
Küsimus: Kas sel aastal saab trikiraja ümbrus ka mingi haljastuse, praegust on see kui võõrkeha heinamaal.
Vastus: : PumpTack-i juurde tuleb koos Jaansoni raja pikendusega ka haljastus, tulevad pingid ja ka valgustus.
PÄEVAKORRAPUNKT 2[]
Volikogu istungile minevates eelnõudest teeb ülevaate volikogu esimees Andrei Korobeinik.
Pärnu Linnavolikogu 16.03.2017 istungile esitatud eelnõud-
Eelnõudega saate tutvuda Pärnu linna dokumendiregistris aadressil http://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1475687
Päevakord:
1. Pärnu linna teenetemärkide andmine
2. Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise kord
3. Lastega peredele tugiisikuteenuse osutamise kord
4. Nõusoleku andmine kinnisasjade koormamiseks hoonestusõigusega ja võõrandamiseks otsustuskorras
5. Nõusoleku andmine hoonestusõiguse võõrandamiseks ja Pärnu Linnavolikogu 20.02.2014 otsuse nr 11 "Nõusoleku andmine kinnisasja koormamiseks hoonestusõigusega ja võõrandamiseks otsustuskorras" muutmine
6. Pärnu Linnavolikogu 21. mai 2009 määruse nr 16 „Kohanimede määramine“ muutmine
7. Maa munitsipaalomandisse taotlemine
8. Riia mnt 71 // 73 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
9. Kanepi, Lina, Lille ja Pirni tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine
10. Arupärimine linnapea Romek Kosenkraniuselt (nõukogud)
11. Arupärimine linnapea Romek Kosenkraniuselt (SA Pärnu Haigla)
Koosolek helisalvestati ning seda on võimalik kuulata Pärnu Linnavalitsuse kantseleis, kontakt Merike Lille, 444 8103.
Protokollis Taimi Hints-Nielsen