9.03. 2016 Päevateema ” EV100-Kas linn on valmis suursündmuseks?” Teema rääkisid lahti ja vastas küsimustele linnapea Romek Kosenkranius Ümarlauas oli külaline Lehti Merilo Portlandist (USA), kes rääkis sellest, kuidas Ameerika väliseestlased valmistuvad Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks. Protokolli saab vaadata /et.parnu.wikia.com/
Kutse[]
Astrid Hindriks, 3.3.2016: Tere, järgmine ümarlaud on 9. märtsil. Päevateemaks on EV100. Kujutage ette, et 24.02.2018 on sõjaväeparaad Pärnus- Meie esindusväljak on Rüütli, kas see on valmis 100 aastapäeva tähistamiseks? 2017. Aasta läheb valimiskampaania nahka, vastutus jääb uuele koalitsioonile, kui midagi untsu läheb. Palun saatke mulle küsimusi, mis puudutavad linna valmisolekut pidustusteks, et ümarlauas saaks konkreetsemaid vastuseid.
Astrid Hindriks, 9.3.2016: Täna on siis ümarlaud, teemaks EV100 – kas linn on selleks valmis. Teemat lahkab linnapea isiklikult. Täna on meil ka külaline. Lehti Meriloo USAst räägib lühidalt, kuidas väliseestlased EV100 planeerivad ESTOL pidada.
Protokoll[]
PÄRNU LINNAVOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Pärnu 09. märts 2016
Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Merike Lille
Kutsutud: volikogu esimees Andrei Korobeinik, linnapea Romek Kosenkranius,
Algus kell 16.00
Lõpp kell 17.15
PÄEVAKORD
- 1. Päevateemat valgustab ja küsimustele vastab linnapea Romek Kosenkranius.
- 2. Volikogu eelnõud-volikogu esimees Andrei Korobeinik
Lehti Merilo Portlandist (USA), räägib sellest, kuidas Ameerika väliseestlased valmistuvad Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.
PÄEVAKORRAPUNKT 1[]
Esitatud küsimustele vastab Romek Kosenkranius, linnapea.
Küsimused:
1. Volikogu juures tegutses EV100 komisjon. Kohtusime 2 korda ja tegime ka ettepanekuid.
Küsimus: Kuidas on nüüd korraldatud EV100 ettevalmistav töö ja kas kodanikeühenduste esindajad on mingilgi määral kaasatud otsustamise protsessi?
Romek Kosenkranius: Moodustatud on linnavalitsuse töökomisjon, kuhu on oodatud ka volikogu liikmed. Lisaks on Maavalitsuse juurde moodustatud EV 100 komisjon.
Linnavalitsuse komisjoni poolt välja pakutud sündmused:
- Rüütli platsi, keskseks lipuväljakuks kujundamine;
- Monumendi rajamine EV loojatele;
- Läänemere Kunstisadam;
- Pärnusse püstitada Eesti kõrgeim lipumast (40-50m ).
Väiksemad:
- Linna uus bussijaam;
- Vana muuseumi hoone, projekt on valmis;
- Vanalinna Kooli remont.
2. Meie esindusväljak on Rüütli plats, mis läheb renoveerimisele. Mahutavust saab suurendada vaid parkimiskohtade vähendamisega.
Küsimus: Kas on mõeldav, et renoveerimine annab juurde väljaku mahtu?
Monument Eesti Vabariigi loojatele, linn on näinud ette eelarvet 150 000 eurot ja taotletakse ka riigilt kaasfinantseeringut. Arhitekti Olev Siinmaa kuju konkurss oli 2014, 2015 tehti projekti ettevalmistus, 2016 aasta alguses hakati kuju valama ja platsi ette valmistama, valmima peaks juuli 2016. Kuju maksab 35 000 ja platsi kujundus tuleb 30 000-35 000. Kuhu peaks tulema kuju Eesti Vabariigi loojatele, seda peaksid ütlema kunstnikud. Rüütli platsi puhul EAL viis läbi konkursi, laekus 5 tööd, aga tulemust ei tulnud. Tänaseks on konkurss lõppenud. Praeguseks oleme kohtunud olemasoleva platsi autoriga ja oleme välja töötanud asjad, mida sooviksime seal näha.
On tulnud mõte üle Rüütli platsi Kuninga Kooli juurde välja rajada aegjoon. Projekti jaoks on planeeritud tegevused järgmiselt:
- -2016 aasta esimeses pooles on projekteerimishange;
- -2016 aasta teises pooles on kooskõlastused;
- -2017 aastal teostus:
- -2018 avamine (23.02.2018)
Läänemere Kunstisadam, sellega on omad probleemid. Tänase seisuga puudub detailplaneering, mis on minemas kooskõlastusringile. Algselt sooviti saada rahastust PKT- meetmest, aga see sulgus 29. veebruaril. On räägitud teiste riikidega ja nende seisukoht on, et kui Eesti riik sinna raha ei pane, siis ei pane ka nemad. Oleme kohtunud Indrek Saarega ja linn on oma arengukavasse pannud 300 000 tingimusel, et riik paneb 300 000 eurot ja lisatingimusel 1,9 miljonit PKT meetmest, selle raha eest peab valmis saama. Praegu pädevat kontseptsiooni ei ole, et selle raha eest ehitab valmis. Plaan on küsida kultuuriministrilt, kas 2017 aastasse on planeeritud see summa, sellest oleneb, kas linn paneb sinna oma raha. Teema on keerulina ja lihtsalt läheme planeeringuga edasi.
3. Planeeritud on vabariigi asutajate monument, kurjad keeled räägivad, et otsustatud on paigutada moment Kuninga Põhikooli ette, kus juba on monument Paul Keresele. Nende meeste ajastud ei lähe kokku, samuti pisendavad nad üksteise ajaloolist tähtsust.
Eesti Lipu Selts pöördus pärnakate poole küsimusega, kas inimesed on poolt või vastu,et Eesti Vabariigi 100-ndaks sünnipäevaks Rüütli platsile püstitatakse ausammas meie Vabariigi loojatele - Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikule. Asukoha küsimuses on konflikt sisse kirjutatud, aega vaidlemiseks pole. Monumendi püstitamiseks peab reegleid järgima, see aga võtab aega.
Küsimus: Kes otsustas kooli territooriumile teise monumendi juurde püstitada? Kas seda otsust peab volikogu kinnitama? Miks minnakse teadlikult vastuollu rahva tahtega, see vaidlus võtab lisaaja, mida meil pole?
Romek Kosenkranius: See on otsustamise küsimus. Tahan usaldada arhitekte.
4. Meediast on läbi jooksnud teade, et Riigimajaga võib nüüd edasi minna.
Küsimus: Kas on mõeldav, et Riigimaja saab 24.02.2018 ka valmis?
Detailplaneering on graafikus, aga riigil selle maja ehitamiseks eelarves raha ei ole. Oleme planeerinud olemasolevat maja kasutada Vanalinna Põhikooli remondi ajal. Kooli renoveerimiseks oleme arvestanud aasta.
5. Rüütli väljak peaks loogiliselt vastu võtma sõjaväeparaadi. Kui on selge et Riigimaja selleks ajaks valmis ei saa, võiks ajastada nii, et lammutatakse praegused hooned, silutakse plats ja sinna püstitatakse 24.02.2018 paraadi jaoks tribüün. Pärast pidustusi algab ehitustöö.
Küsimus: Kas linnal on võimalik läbi rääkida riigi esindajatega ehituse ajastamise suhtes?
Sõjaväeparaadi toimumiseks on teatud kohustuslikud elemendid, kus tribüünil istujad peavad nägema presidendi ja kaitseväe juhataja ringkäiku ja läbimarssi, mis peab olema teatud pikkusega. Rüütli platsi puhul vahemaad ei ole sobilikud.
6. Riigimaja ehitusega kaasneb kunstiobjekti paigaldamine avalikku ruumi. Meil on ühel pool bussijaam, teisel pool miniatuurne Vabaduse plats.
Küsimus: Kas olete arutanud, kuhu ja mis kunstiteos Riigimajaga kaasneda võiks?
Kui riik ehitab hoone, siis on tal kohustus kunsti osta, mis kujul, see on Riigimaja arendaja asi.
7. Meil on Vabaduse park, kus praegust on mälestuskivi. See oleks taiese jaoks sobilik koht.
Küsimus: Kas see tähendaks ka, et see sillasuund võetakse päevakorrast maha või jätkub poliitikute mitte kuhugi viiv vaidlus silla läbimurde küsimustes?
Mälestusmärk on pargis ja olen seda meelt, et mälestusmärgid peavad seal seisma, kus nad on. Linnavalitsus pooldab Raba-Aia suunda.
8. Riigimaja ja bussijaama vahel on pealtnäha kehvas seisus olevad puud.
Küsimus: Mis on nende puude saatus ja kas poleks viimane aeg selle teemaline diskusioon alustada, et vahetult enne pidustusi olukord pingeliseks ei läheks?
Vastust ei tulnud, räägiti Vanapargi allee puudest.
9. Parkimismaja on ammu valmis, kuid kasutuses olnud vaid korra eelmisel suvel.
Küsimus: Kas linn ei saaks survestada omanikku, et parkimismaja kasutusse võetaks ja sellega kesklinna parkimiskoormus väheneks?
Romek Kosenkranius: Ei oska öelda kuidas linn seda survestaks.
Viljo Vetik: Kehtivad planeeringuid, mille alusel me ostsime, neid muudeti, oleme oma asjadega kohtus.
10. Politsei pidi kolima Tammsaarde. Krunt kuulub riigile.
Küsimus: Kas on võimalik, et Politseimaja praegusel territooriumil hoone lammutatakse, silutakse ja sinna saab pidustuste ajaks ala, kuhu sõjatehnika pargitakse?
Politseil on plaanid veninud, pidid hakkama sellel aastal ehitama. Mul seisab ees kohtumine, et teada saada, kas nad hakkavad järgmisel aastal ehitama. Vana politseimaja krunt on RKAS-e käes ja on info, et nad soovivad selle kinnistu müüki.
11. Pikal tänaval on planeeritud Rimi kesklinna hoone.
Küsimus: Kas linn saab kuidagi hoida kontrolli all, et EV 100 pidustuste ajal poleks kesklinnas pooleliolevaid ehitisi?
Rimi on planeerinud hoone ehitamist suvel ja hoone peaks 2018 valmis olema.
12. 1.07. 2015 jõustus uus ehitusseadus, mis annab õiguse avada üle 5 aasta tagasi kinnitatud planeeringud, mis on ajale jalgu jäänud. Kesklinnas jäe ääres on mitu detailplaneeringut, mis kinnitatud sajandi algaastatel ja mida pole teostama hakatud. Nende volikogusse tagasi saatmine annaks kesklinna planeeringule paindlikkuse, lahendaks vaated jõele, annaks võimaluse nõuda kaasaegseid lahendusi koos parkimise, rohealadega. Kui seda mitte kasutada, toimub omanikevahetus ja heauskne uus omanik saab vaidlustada kohtus planeeringu muutmise nõude.
Küsimus: Kas linnavalitsus on kasutanud seda seaduse pügalat ja mõne vana planeeringu volikokku tagasi saatnud?
Kui tuleb kokku uus volikogu, siis esimese poolaasta jooksu saab ta planeeringud läbi vaadata ja tühistada. Kui volikogu tühistab, siis KOV peab kompenseerima omanikule selle, et ta ei saa seal ehitada.
13. Küsimus: Mis on saanud meie ettepanekust kasutada lausungit „Pärnu on EV sünnilinn“ linna tunnuslausena?
Arvan, et see on hea lause ja seda kasutame üritustel, trükistel.
14. 2017. aasta 15. oktoobril toimuvad kohalike KOV-i valimised, juubel jääb järgmise volikogu ja linnavalitsuse vastutada. Nii Rüütli platsi ja sellega seotud avaliku ruumi kujundamine võtab seadusest tulenevate nõuetega pikka aega. Seda näitab Siinmaa monumendi näide, mis pole siiani valmis.
Küsimus: Kas on reaalne, et 24.02.2018 on linn EV100 juubeliürituseks valmis?
Kindlasti praegune linnavalitsus ei viska pooleliolevaid asju uue linnavalitsuse kaela.
15. Kodanik: Keresel on puudu malelaud?
Romek Kosenkranius: See on linnalegend, skulptor ei ole kunagi sinna malelauda planeerinud.
16. Kodanik: Tänavanimed?
Romek Kosenkranius: Nimenõukogu on vastu võtnud sellise otsuse, et nad ei soovita panna tänavatele isikute nimesid.
PÄEVAKORRAPUNKT 2[]
Ülevaate volikogule esitaud eelnõudest teeb volikogu esimees Andrei Korobeinik.
Eelnõud on nähtavad: http://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1307003
1. Pärnu linna teenetemärkide andmine
2. Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 2007 määruse nr 20 „Pärnu linna eelarvest kultuuriprojektidele toetuse andmise kord“ muutmine (II lugemine)
3. Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine (I lugemine)
4. Pärnu Linnavolikogu määruste muutmine seoses sotsiaalhoolekande seaduse jõustumisega
5. Pärnu Linnavolikogu 19. septembri 2013 määruse nr 21 „Sotsiaaltoetuste kord“ muutmine
6. Tugiisikuteenuse osutamise kord lastega peredele
7. Sotsiaalhoolekande seaduse ja lastekaitseseadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise delegeerimine
8. Pärnu Linnavolikogu 19.02.2009 otsuse nr 9 „Volituse andmine sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud otsuste tegemiseks“ kehtetuks tunnistamine
9. Läbirääkimiste pidamiseks volituste andmine
- 10. Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks (arvutid)
- 11. Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks seoses projektiga „Pärnu noored vanemad tööturule ja kooli“
12. Pärnu Õppenõustamiskeskuse põhimäärus
13. Pärnu Linnavolikogu 17.10.2013 määruse nr 24 "Pärnu Keskraamatukogule mittevajalike teavikute võõrandamise kord" muutmine
14. Pärnu Linnavolikogu 17.02.2011 määruse nr 3 "Pärnu Keskraamatukogu põhimäärus" muutmine
15. Rääma tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja detailplaneeringu vastuvõtmine
16. Kinnitus projekti eesmärkide saavutamise, valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse ning kestvuse nõude tagamise kohta (Loode-Pärnu tööstusala II)
17. Kinnitus Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavas kinnitatud projektide omandi- ja kasutusõiguse ning kestvuse nõude tagamise kohta
18. Roheline tn 19a kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
19. Ringi tn 11 ja Kuninga tn 40 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
20. Suur-Jõe tn 25 ja Sillutise tn 1 kinnistute vahelise maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine
21. Maa munitsipaalomandisse taotlemine
22. Kohanime määramisest keeldumine
Koosolek helisalvestati ning seda on võimalik kuulata Pärnu Linnavalitsuse kantseleis, kontakt Merike Lille, 444 8103.
Protokollis Merike Lille