Pärnu Muusikakooli õppenõukogu protokoll nr. 08.04.2010
Algus kell 11.00 Lõpp 12.15
VÄLJAVÕTE PROTOKOLLIST
Juhatas: Karin Veissmann Protokollisid: Kairit Liiv, Marge Lumisalu Koosolekust võtsid osa: ...
Külalisena: Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Andrus Haugas ja Pärnu Kunstikooli direktor Kristel Kallau.
Päevakord[]
1. Pärnu LV haridusosakonna juhataja Andrus Haugas kommenteerib linna hariduse arengukavas olnud punkti kolme huvikooli – Pärnu Muusikakooli, Pärnu Kunstikooli ja Kunstide Maja – reorganiseerimisest
[]
1. Andrus Haugas (edaspidi AH): Volikokku on saadetud Pärnu linna haridussüsteemi arengukava muutmise eelnõu. Küsimus on Pärnus tegutsevate munitsipaalhuvikoolide – Pärnu Muusikakool, Pärnu Kunstikool ja Kunstide Maja - töö ümberkorraldamises. Mida see tähendab? See tähendab kolme kooli liitmist. See ei ole veel tehtud, aga sinna suunas liigume.
Kuidas see võiks realiseeruda? LV har.osakonnal on kohustus vaadata tulevikku ja sellest tulenevalt on mõte liita kolme kaunite kunstidega tegeleva huvikooli sünergiad. Konkreetne kuvand on, et teha liitmist võimalikult valutult, et saada tulemus, kus olemasolevatele asutustele tuleb juurde lisaväärtusi ja toimivad harud ei kaoks.
Idee koolide liitmiseks saadi Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist (TVHK), mille eesmärgiks on kultuuri ja hariduse liitmine kristlikust maailmapildist lähtuvalt jm. TVHK on asutuste kogum, kuigi ta on üks munitsipaalüksus. Seal on osakonnad – lasteaed, põhikool, gümnaasium, muusikakool, kunstikool jm. Laps saab ühes asutuses tegeleda kõigi omale huvi pakkuvate tegevustega.
Idee Pärnus – teha samalaadne üksus nagu on TVHK, mille all tegutseksid allüksused nagu Pärnu Muusikakool, Pärnu Kunstikool, Kunstide Maja. Nii et midagi dramaatilist pole, ükski kool sisuliselt ei kao.
TVHK-s juhtimisorganid on: direktor – > konsiilium (osakondade ehk alloolide juhid) – > õppenõukogud – > hoolekogud. Üheskoos otsustatakse, kuidas on parem.
Miks seda muutust vaja on? Põhjusi on mitu:
- a) raha, st efektiivsem eelarveliste vahendite kasutamine. Iga ruutmeeter, mis Pärnu LV kinni maksab, peab olema maksimaalselt ära kasutatud. Kui huvikoolides ained kattuvad, siis on vaja vaadata, kas oleks võimalik kuidagi efektiivsemalt asju korraldada. Poole LV eelarvest moodustavad hariduskulud, mida on kõvasti sel aastal kärbitud ja võib juhtuda, et kärbitakse lähiaastatel veelgi;
- b) koostöö ja koordineerituse parandamine, dubleerimise vähendamine ja/või vältimine. Selleks on juba liidetud Tehnika- ja Tööõpetusmaja ning Pärnu Loodusmaja, kuna ained paljuski dubleerisid;
- c) tänased ootused (nt õppekavade osas) ei ole samad, mis 10 või 20 aastat tagasi. Peaksime pakkuma laiemat valikut õppekavadest, osasid muutma või liitma. Et oleks võimalikult palju erinevaid õppekavu, et saaks üht, teist ja kolmandat ning huvi süvenedes saaks laps hiljem aineid juurde võtta. Pärnu lapsed saavad seda teha, minnes erinevatesse huvikoolidesse. Samas maakonna lapsed saavad käia ainult ühes huvikoolis (vald toetab vaid ühes huvikoolis käimist), aga see võib pidurdada lapse arengut. Et lapsel (lapsevanemal) oleks võimalik valida rohkemate õppekavade vahel, et ta saaks kõiki neid aineid, mida ta arenguks vaja on ühest kohast, mitte ei peaks käima mitme kooli vahet.
Õppekavade valiku avardmine ja paindlikumaks muutmine on üks olulisemaid põhjusi koolide ühendamisel.
Pärnu kaubamärgid – Pärnu Muusikakool, Pärnu Kunstikool, Kunstide maja jääksid alles oma nimedega, lihtsalt ühe suure katusorganisatsiooni osakondadena.
Kommentaarid ja küsimused[]
Karin Veissmann: TVHK pole mitut erinevat kooli, vaid lapsevanemate poolt tugevatel kristlikel alustel loodud kool oma lastele, millele on ajapikku juurde kasvanud lisad – muusikakool jm. Ei saa võrrelda VHK kujunemist ja Pärnu LV praegust plaani liita jõuga kolm täiesti iseseisvat ja toimivat asutust.
AH: Pärnu LV soov ei ole kopeerida VHK kujunemislugu, vaid kasutada nende mudelit, mille läbi me saaksime säilitada olemasolevat, aga teha seda laiemalt.
Küsimus saalist (edaspidi K): Kus on kokkuhoid?
AH: Õppemaksude pool on vaja üle vaadata. Samas on üle vaja vaadata õpetajate koormused. Ei taha sellele küsimusele otseselt vastata. Üldiselt vastates peaks olema katusorganisatsioonil üks tehniline kanselei. Ei saa välistada ka ruumide ülevaatamist. Variant B: kõik jääb hoonete suhtes samaks, aga staap on kuskil mujal.
K: Kui staap on mujal, siis kas ei hakka koostöö hoopis mitte nõrgenema, kui staapi on vaja mujale majja minna?
AH: See ei tohiks olla probleem.
K: Kas hoolekogu on kursis ja on koolide liitmise heaks kiitnud?
A.H: Seda tehakse. Tehti ka Tehnikamaja ja Loodusmajaga nii.Hetkel veel vastav töögrupp puudub, aga see moodustatakse.
K: Kas me süvendame lapses seda, et teeb igat asja natuke? Nii kaob ära professionaalsus ja muusikas pole nii võimalik saavutada korralikku taset!
AH: Teil on ju praegugi mitu taset – süva- ja tavaõpe. Ülemini ots ei kao ära, lihtsalt allotsa pakuks aineid juurde.
K: Kes ei viitsi muusikat süvitsi õppida, mingu huviringi.
AH: Miks ei võiks see võimalus olla muusikakooli juures?
Karin Veissmann: Kas me oleme riikide liit või liitriik? Sisu on ju täiesti erinev!
AH: Ametnikud peavad nägema läbi politikute samme, et hoida oma valdkonda tasakaalus hoolimata poliitilistest tormituultest. 880 miljonilt langes eelarve alla 600 miljoni. Lihtsam on jätta ära asju, mida on seadusega vähem kaitstud. Üldharidus on hästi seadustega kaitstud, huviharidus aga mitte. Kuna kuskilt on vaja kokku hoida, siis puudutab see ka haridust. Lähiaastatel võib eelarve maht veel oluliselt väheneda. Kuna huviharidus pole seadustega eriti kaitstud, siis on selle kallale lihtsam minna. Selleks, et mõni huvikool üldse ei kaoks, ongi vaja koole ühendada, et asutused oleksid suuremad, tänu millele on siis ka nende sulgemise oht väiksem. Pärnus on huviharidus väga heal järjel Eesti mastaabis.
K: Selleks, et meil tuleks professionaalseid muusikuid, peab Pärnu MK jätkama ranget muusikaharidust, mis on võimalik läbi järjepideva töö ja harjutamise. Kui me läheme Kunstide maja moodi, siis on tegu huviringiga ja ka tase on vastav. See on suur oht!
AH: Tuleb sõnastada võimalikud ohud ja leida moodused, kuidas kitsaskohti näha ja lahendada. MK õpetajad võiks need kitsaskohad välja tuua ja siis LV-le esitada.
K: Muusikakooli õpetajad pole kursis konkreetse visiooni või tegevusplaaniga, mida see liitmine endaga detailselt kaasa toob. Selleks, et oma arvamust avaldada, peab olema kõigi nende nüanssidega kursis.
Kui liitasutus kujuneb välja nagu TVHK, siis ei saa sama mudelit kasutada vägivaldse liitmise elluviimiseks asutuste vahel, kes on aastakümneid omaette edukalt tegutsenud. Mis kasu see liitmine rahaliselt või inimlikult tooks?
Õpetajatel võiks olla enne järgmist kokkusaamist võimalus tutvuda konkreetsete kirjalike tegevusplaanidega, mida see ühendamine kaasa toob, et selle põhjalt oma arvamus kujundada.
AH: Nõus. Kirjalik nägemus saab tekkida eelnevatest teesidest lähtuvalt, sellega hakatakse tegelema.
KV: Tuleb uus kombinaatasutus. Oletame, et poliitvõim muutub või tuleb finantskrahh, mis siis saab, kas vana süsteem võetakse tagasi kasutusele?
AH: Ei. Liitmise eesmärk on ka see, et ennetada mõne huvikooli sulgemist ja seega üldse tegevuse lõpetamist. Pigem ikka liita väiksed kokku, siis ei saa neid ka nii lihtsalt sulgeda.
K: Kas kõik endised töökohad säilivad?
AH: Mina ei ole tööandja, aga ametikohad ja sisu peavad säilima, inimeste suhtes on muudatused aga võimalikud, kuna räägime ametikohtadest, mitte konkreetsetest inimestest.
K: Kes seda ühinemist edasi arutama hakkavad?
AH: Kolme kooli direktorid, õppealajuhatajad ja haridusosakonna ametnikud, võib-olla veel keegi. Töörühma kui sellist veel pole.
K. Kui palju see rahaline kokkuhoid siis reaalselt oleks? Kus näeks, mis summa me kokku hoiame, kui me need koolid liidame. Arvatakse, et on kokkuhoid, aga pärast selgub, et mingit kokkuhoidu pole, aga kolm toimivat institutsiooni on lõhutud. AH. Kalkulatsioone on tehtud, aga sisuliselt käib asi nii, et har.osakonnale pannakse ette, et tuleb kokku hoida näiteks 2 miljonit krooni ja siis osakond peab leidma selle koha, kust kokku hoida. Et mitte kaotada mingit kooli täielikult, siis pakumegi välja ühendamise.
K: Mis oleks kooli üldnimetus?
AH: Ei tea.
K: Mis aastast seda ühinemist plaanitakse?
AH: Mitte veel järgmisest õ/a-st.
Kokkuvõte[]
Karin Veissmann: Peaksime tegema ajurünnakuid, et teada saada kõigi õpetajate nägemusi tänase koosoleku 1. punktist ehk koolide ühendamisest. Peaksime võitlema selle eest, et muusikaool jääks ikkagi eraldi, sest koolide vahel, eelkõige eesmärkide osas on põhimõtteline erinevus. Peame võitlema selle eest, et huviharidus oleks seadusega kaitstud. Peame kasutama vilistlaskonda! Meie kool on hea näide sellest, et oma õpilased tulevad meie kooli tagasi õpetajateks. Saalist: Jääb mulje, et tegu on uendamisega uuendamise pärast. Me ei näe kuskil rahalist kokkuhoidu. Koostööd võiks muidugi teha kolme kooli vahel, aga see ei eelda koolide liitmist.
Juhatas Karin Veissmann
Protokollisid: Marge Lumisalu ja Kairit Liiv