- Pärnu kultuurikorralduse tegevuskava (2014-2016)
- 2.4.2013 kell 15–18 Pärnu Hansagümnaasium
- Töörühma esimene kokkusaamine
Koosoleku kutse
- Tere kõigile! Alustame Pärnu kultuurikorralduse tegevuskava (2014-2016) koostamisega. Töörühma esimene kokkusaamine on teisipäeval, 2. aprillil k 15 – 18 Pärnu Hansagümnaasiumis. Loodan väga, et kõik töörühma liikmed saavad sel päeval need tunnid meie ühise asja ajamisele pühendada. 2. aprillil lepime kokku ka edasise tegutsemise ajakava. Palun teilt esimesel korral tagasisidet, kinnitust, et saate tulla. Kohtumiseni ja ilusat kevadet! Ela Tomson töörühma juht
Tegevuskava[]
Pärnu linna kultuuri tegevuskava 2014-2016
Lähteülesanne
Pärnu linna arengukavas aastani 2025 püstitatud arengusuundade ja arengueesmärkide ning tegevuskava analüüs kultuuri puudutavate punktide lõikes.
ARENGUSUUND „ELAME PÄRNUS“[]
Eesmärk: Pärnus on mitmekesine kultuurielu - kultuuriruum on loojate, kultuurikorraldajate, elanike ja külastajate jaoks atraktiivne.
AK-s püstitatud tegevussuunad:
- Säilitada kultuuripärand ja arendada kultuuritraditsioone.
- Tagada linna kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlik areng, nende tegevuse vastavus kohalike elanike ja linna külaliste ootustele.
- Soodustada kultuurivaldkondade koostööd, ka piiriüleselt.
- Soodustada erinevate kultuurivaldkondadega kokkupuutumist lastele ja noortele.
- Arvestada erinevate ea- ja rahvusgruppide vajadusi kultuurielu korraldamisel.
- Tõhustada kultuurivaldkondade turundamist ja koostada sellealane strateegia.
Aruteludel tõstatatud probleemid/küsimused/ettepanekud:
- Arendada linna kultuurielu nii, et toimiks printsiip – „suvel metropol, talvel toimiv väikelinn!“?
- Tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkus ja soodsa pinnase loomine uute algatuste tekkeks ning uute organisatsioonide tekkeks;
- Muuta olemasolevad kultuuriinstitutsioonid senisest enam loomingulisemaks?
- Senisest enam väärtustada kohalikke loovisikuid, loomingulisi kollektiive ja kultuurikorraldajaid – stipendiumid, preemiad jms. Motiveerida neid jätkuvalt panustama kultuurielu arendamisse.
- Taastada linna kultuuripreemiad preemiaväärilisteks;
- Luua noore spetsialisti stipendium;
- Muuta kultuuripreemia nt kultuurikorraldaja preemiaks;
- Luua noore kultuuritegelase preemia;
- Luua kirjanduspreemia;
- Luua loovisiku stipendium (-id) („Ela ja sära“ näitel);
- Jagada preemia – sündmuse preemia ja loomingu preemia;
- Lisada teema-aasta preemia (nt 2012 on pärandiaasta – „pärandiaasta preemia“)
- Taastada maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon, välja ehitada nende toimumise võimalikud toimumispaigad Pärnu linnas - Vallikäär, Staadion;
- Välja töötada munitsipaalsetele loomingulistele kollektiividele töökohtade selge vahetumise printsiip;
- Tagada ka eraõiguslikele professionaalsetele kollektiividele linnapoolne tegevustoetus;
ARENGUSUUND „ÕPIME PÄRNUS“[]
Tuua Pärnusse kõrgem kunstiharidus (läbi ülikooli)
Pärnus on mitmekesine huviharidus, huvitegevus ja noorsootöö. Pärnu on tuntud koht tööalaseks ja vabahariduslikuks enesetäiendamiseks.[]
AK-s püstitatud tegevussuunad:
- Noortele suunatud huvihariduse, huvitegevuse ja muu noorsootöö erinevate valikuvõimaluste tagamine ja arendamine.
- Huvikoolide ja huvitegevust pakkuvate institutsioonide tegevuse korrastamine ja arendamine.
- Noorte pärimuskultuuri arendamine.
Aruteludel tõstatatud probleemid/küsimused/ettepanekud:
- Tagada eelarveliste asutuste ja eraõiguslike tegijate võrdne kohtlemine linna poolt. (Nt huvihariduse õppekoha maksumuses kõikidele võrdne). Spordis on toetused võrdsed sõltumata omandivormist.
- Kunstide Maja tegevuse jätkamine, kuid maja võiks olla rohkem avatud erinevatele loomingulistele gruppidele;
- Kaunite kunstide huvihariduses linnapoolne toetus muuta lapsepõhiseks, mitte toetada seda õppekohapõhiselt. Praegu näidatakse ühes koolis mitmel erialal õppivaid lapsi kui erinevaid. Ettepanek - linn toetab võrdselt ühe lapse õppimist maksimaalselt kahes huvikoolis sõltumata huvikooli omandivormist.
- Motiveerida noori tegelema pärimuskultuuriga? Mis institutsioonid peaks (võiks) sellega tegelema? Võiks toimuda vähemalt 1 noorte huvidele vastav ja noortele suunatud kvaliteetset ning professionaalset pärimuskultuuri tutvustav sündmus linna kultuuripilti, millele on tagatud stabiilne linnapoolne toetus (PäPäPä – Pärnu Pärimusmuusika päevad nt?)
Pärnus on head võimalused kultuurialaseks professionaalseks enesetäiendamiseks nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil.[]
AK-s püstitatud tegevussuunad:
- Arendatakse erinevate kunsti-, muusika-, teatri- ja teiste kursuste ning meistriklasside korraldamist Pärnus. Mis vahenditest on tegevuskavas planeeritud arendada erinevate kunsti-, muusika-, teatri- ja teiste kursuste ning meistriklasside korraldamist Pärnus?
- „E2.5.1. Arendatakse erinevate kunsti-, muusika-, teatri- ja teiste kursuste ning meistriklasside korraldamist Pärnus“. Kas see ressurss, mis on tegevuskavas sinna planeeritud tuleb tegelikult „Festivalid, kultuuriürituste sarjad, kunsti-, tantsu-, kirjandus-, filmi- ja teatriprojektide jätkusuutlikkuse arendamine“ ressursi hulgast? Kehtiva AK tegevuskavast võib välja lugeda, et E2.5.1. on eraldi toetus punktis nimetatud meistrikursustele ja –klassidele, kuid tegelikkuses see niimoodi ei toimi. Kust see punkt tegevuskavasse üldse tekkis? Siin võib tekkida ekslik arvamus, et on ka teatud hulk kursuseid, mis on eraldi toetatud eelarvest kindla summaga;
Ettepanek – tekitada kultuurile oluliste kursuste ja meistriklasside eelarvest toetamine samadel alustel, kui on toetatud suured festivalid.
ARENGUSUUND - E 3 - TÖÖTAME PÄRNUS – Pärnu on ettevõtlik linn[]
Pärnus on kõrget lisandväärtust loovad, ekspordipotentsiaali suurendavad ja elanike rahulolu tagavad, keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohad.
AK-s püstitatud tegevussuunad:
- 3) Sektoriüleste klastrite väljaarendamise toetamine (puidu- metalli-, puhkemajanduse-, tehnika, infotehnoloogia- ja loomemajanduse valdkonnas).
- 6) Tagada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise loomemajanduse, ravi- ja sotsiaalteenuste ning tehnoloogia ettevõtete areng Pärnus.
Kõikide töögruppide poolt oli suhtumine loomeinkubaatorisse skeptiline ning selles ei nähtud erilist võimalust.
- Loomeinkubaatoriks planeeritav ressurss kanaliseerida loojatesse muul moel – nt. loomestipendiumide näol;
- Lisada investeeringutesse „Loomemajanduskeskus“
MIS MOTIVEERIKS INIMESI TÖÖTAMA s.h. ka KULTUURIVALDKONNAS PÄRNU LNNAS??? KUIDAS SIIA TULEKS TÖÖLE NOOR LOOMINGULINE INIMENE VÕI KA NOOR KULTUURIKORRALDAJA???
ARENGUSUUND - E 4 - PUHKAME PÄRNUS – Pärnu on Läänemere äärne atraktiivne puhkuse linn.[]
Pärnu on aastaringi toimiv rahvusvaheliselt tunnustatud, eripärane, mitekülgset ja kvaliteetset turismiteenust pakkuv elamuskuurort Läänemere ääres. (Pärnus on osaluselamus; kultuurielamus; loodus- ja miljööelamus; maitseelamus).[]
AK-s püstitatud tegevussuunad:
- 1) Eristuval kontseptsioonil ning väärtustel põhinev aastaringi atraktiivse elamuskuurordi arendamine kolmele põlvkonnale.
- 2) Aastaringset elamuskogemust pakkuvate külastusobjektide, puhkealade ja teenuste arendamine (Talispordikeskuse välja arendamine, Pärnu kino, 20.-30.ndate stiilis elu- ja puhkerajoon, Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus, Mudaravila jt objektid).
- 3) Pärnu väärtusliku ajaloo eksponeerimine (kuurordiajaloo ekspositsioon, Pärnu Eesti Vabariigi sünnilinn jne).
- 4) Turismitoodete ja teeninduskultuuri kvaliteedi tunnustamine ja arendamine (koolitused, tunnustussüsteemid).
- 5) Linnasiseste jalatuskäigumarsruutide koostamine, viidasüsteemide täiustamine ja viitade korrastamine.
- 6) Ühisturunduse ja mainekujunduse tõhus ja koordineeritud korraldamine.
Ettepanek:
- Koostada kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamise konkreetne plaan
Pärnu on Läänemere ääres arvestatava tähtsusega kultuurikeskus.[]
AK-s püstitatud tegevussuunad:
- 1)Pärnus toimuvate erinevate huvigruppide ootustele vastavate ja jätkusuutlike kultuuriürituste arendamine.
Ettepanekud:
- Kas Pärnule on vaja üht (mitut) märgilist sündmust?
- Pärnule on oluline festivalide palett, positiivne on, et suurfestivalidel on lepinguline püsitoetus, kuid:Proportsioonid ei ole paigas (ei ole õiglased ning loogilised);
- Jälgida, et toetust saaks kvaliteetsündmused võimalikult erinevatest valdkondadest (süvamuusika, teater, muu muusika, pärimuskultuur, tants, meelelahutus) – professionaalsus, kvaliteet ja kultuur eelkõige!
- Mis printsiibil toimus toetust saavate festivalide määramine (valimine)? Kuidas saab sinna nimekirja kandideerida? On selgusetu, mis saab siis, kui lepinguline toetusperiood 2 aastat läbi saab – kas nimekiri jääb samaks, või on võimalik kandideerida ka uutel tegijatel;
- 2) Eesti ja Pärnu kultuuritraditsioonide tutvustamine.
- 3) Kultuurikorraldajate tulemuslikum koostöö turismiasjalistega.
- 4) Hooajaväliste sündmuste, festivalide, meistrikursuste ja teiste sündmuste toimumise soodustamine ja arendamine.
- Leida Pärnule oma talvehooaja tipp- (nimi-) sündmus;
- Tekitada kultuurile oluliste kursuste ja meistriklasside eelarvest toetamine samadel alustel, kui on toetatud suured festivalid sh hooajaväliste meistriklasside toetus;
- 5) Olemasolevate kultuuritaristute parendamine ja uute rajamine:
2014-2016:
- Nooruse maja renoveerimise toetamine – miks iga kord ikka jälle edasi lükkub?
- Kultuurikorraldajate kaasamine Vallikääru ja Munamäe väljaehitamise II etapi ettevalmistusse juba varakult;
- Vallikäärule vajalik teha hoone vajalike abiruumide jaoks (garaažide asemele), statsionaarset lava ei oleks vaja, kuna see rikub võimaliku polüfunktsionaalsuse;
- Toetada Lottemaa ehitamist;
- Korrastada Vana-Pärnu keskuse suveaed;
2017-2025:
- Mohri aida renoveerimine- mitte linna omavahenditest
- Atraktsioonide pargi väljaehitamist järgmise 3 aasta jooksul ei toeta, pole vajadust konkureerida Lottemaaga
- Loode - Pärnu ala väljaarendamisesse on suhtumine neutraalne – tulevikus – miks mitte?!
- Uue kunsti muuseum- Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus- võiks arutada edasi, kui on paigas koht ja finantsallikad
- Lisada investeeringutesse - Raehoovi kontserdipaiga arendamine;
- Vanalinna kooli hoovi arendamine
- Tantsumaja arendamine
- 6) Kultuurialase koostöö arendamine sõpruslinnadega ja UBC kultuurikomisjoni töös osalemine.
- Pärnu kultuurielu senisest ulatuslikum rahvusvahelistumine;
- Jätkub sõpruslinnadega suhtlemine ja kultuurivahetus;