Löö kaasa 2013. aasta Pärnu teravaima probleemi väljaselgitamisel!
26.11.2013 toimunud ajurünnakul fokusseerisid Reformierakonna Pärnu piirkonna liikmed oma tähelepanud Pärnu teravaima probleemi väljaselgitamisele. Esile toodud probleemid olid järgmised (nimekiri on avatud täiendustele ja täpsustustele):
- Soov elada suure linna reeglite järgi üle oma võimete.
- Ei ole suudetud leida maailmas oma nišši.
- Vähene koostöövõime, vaenlase otsimine, selle asemel et keskenduda probleemile. See pärsib ideid ja nende elluviimist.
- Noorte lahkumine, kuna puuduvad erialased töökohad.
- Munitsipaalse ja erahuvihariduse toetamine on ebavõrdsetel alustel.
- Usalduse puudumine.
- Koolide eristumine eliit- ja tavakoolideks.
- Poliitikakujunduses lähtutakse liialt päevapoliitikast: ei suudeta järgida kokkulepitud joont (näide: soov rajada Ehitajate tee tagusele tootmismaale kaubanduskeskusi).
- Teenindussektori liigne juurdekasv, kui peaks arendama tootmist.
- Kõrgepalgaliste töökohtade vähene arv.
- Pärnus on ettevõtetel väga keeruline leida tehilistel aladel kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.
- Pärnu kui kuurortlinna maine on alla käinud. (Terve suve mürisesid hävituslennukid üle katuste nii, et eterniiti lendas. Pärnu randadesse paigutati elama lehmad selle asemel, et turistidele ruumi teha. Vaid kesklinnas on viidad, mis juhataks turistid randa- Raekülas, Vana-pärnus ja Mai rajoonis need puuduvad. Vana-Pärnu haises terve suve iga meretuule korral. Linn ei lase ettevõtjatel suveperioodil kasutada pindasid, mis oleksid ideaalsed äritegevuseks, kuid mis hetkel on paraku ehitussodi ja pudelikuhjade all.Peab propageerima kodumajutust. Pärnus on palju eramaju, mille omanikud saaksid terve suve vältel kasumit teenida. Paljude majaomanike jaoks aga on selline asi liiga keeruline või ei tea nad sellest midagi. Pärnu kesklinna rannapiirkond peaks olema autovaba ning suunatud just turistile kui potensiaalsele raha linna jätjaks.)
- Hooajalisus
- Sotsiaalsete probleemide lisandumine.
- Ei suudeta aru saada, et Pärnus on kaks hooaega: suvi ja muu aasta. Neisse peaks olema selgelt erinev suhtumine.
- Töökohtade puudus.
- Perspektiivitud ja häirivad vaidlused, mistõttu ei suudeta asjades õigel ajal kokku leppida.
- Pärnu rannas ei ole piisavalt melu.
- Pärnu koolides on liiga kitsas erialade valik.
- Pärnu koolide vähene koostöö.
- Ebapädevad ametnikud: linnavalitsus jooksutab inimesi, antakse vastukäivat infot.
- Ei suudeta luua toimivaid koostöövõrgustikke.
- Riigi vähene kohalolu Pärnus.
- Ei suudeta säilitada kord saavutatud positsioone (näiteks positsioon bowlingupealinnana).
- Pärnus ei looda piisavalt kohta elmiseks, seetõttu inimesed kolivad elama naaberomavalitsustesse.
- Kesklinna liikluskorraldus on segane, puuduvad teeviidad.
- Kodanike vähene kaasamine poliitikakujundusse. (Igas valimispiirkonnas võiks olla inimene, kelle poole saab rahvas oma konkreetsete muredega pöörduda. Tema siis edastab mured õigete inimesteni omavalitsuses.)
- Lagunevad hooned linnapildis (Näiteks varisemisohtlik teraviljaait Pärnu muuseumi taga).
- Pärnu Vesi ja tänavate (teede) parandamine ei toimu koordineeritult. Trasse hakatakse parandama siis, kui just uus tee on äsja katte saanud (näit Rääma tänav). Ja kui teede parandus tehakse, siis ei osata teed tasaseks teha (professionaalsuse puudumine).
- Nõrk järelvalve teede kvaliteedi üle: teed vajuvad ühe aastaga roopaliseks.
- Pärnu halb maine "peksupealinnana" (pimedus kui turvatunde vähendaja, reostamine ning lõhkumine bussipeatustes). Lahendused: linn võiks anda abikäe politseile ja eraldada linna eelarves videokaamerate ostmiseks ressursse, et neid saaks paigutada üle linna. Küll politsei leiab inimressursse, kes kaamerate taga jälgivad. Nii saaks ennetada suuri kuritegusid ja hoida ära ning karistada huligaane, kes lõhuvad linna vara, mis on ühtlasi ju ka meie kõigi vara. Kui linn muutub turvalisemaks, küll siis külastab rohkem inimesi ka Pärnut ja kohalik julgeb võib-olla kauem mõnes baaris tantsu lüüa.