Pärnu Wiki

Siin lehel toimub Pärnu kolmanda silla teemalise poliitikaanalüüsi koostamine.


Arutelud:


Probleemi kirjeldus[]

  • Pärnu vajab jõest ülepääsemiseks uusi lahendusi, kuna Kesklinna sild ei pea tehniliselt vastu kasvavale liikluskoormusele;
  • Uut silda ehitamata jättes suurenevad liiklusummikud ja Pärnu keskmine ühenduskiirus väheneb 2030. aastaks 2010. aastaga võrreldes ligikaudu kümne kilomeetri võrra tunnis.
  • Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik on ülekoormatud, kesklinna ühendus Rääma ja Vana-Pärnuga on halb.
  • Pärnu linnaliikluse pudelikaelaks on Pika ja Vee tänava ristmik.
  • Otsus silla küsimuse lahendamiseks on vaja teha kiiresti, kuna see peab kajastuma Pärnu uues üldplaneeringus, et oleks võimalik taotleda uuel EL finantsperioodil Euroopa Liidu rahasid. Ainult linna rahadega silda ei ehita, ka riik ei finantseeriks silla ehitust täielikult.

Huvirühmad[]

  • Rääma linnaosa elanikud

Alternatiivid[]

Uut silda ei ehitata. Praegune Kesklinna sild rekonstrueeritakse[]

Selle tulemusel:

  1. Hoitakse kokku ca 1/3 rahast, mida on vaja uue silla ehitamiseks;
  2. Võidakse rikkuda Kesklinna silla senine väljanägemine

Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:

Uus sild ehitatakse Raba tänava joonele[]

Silla maksumused (projekteerimine + ehitamine) on saadud järgmise arvestuse alusel:

  1. sild on 16 meetrit lai, kaks sõidurada ja kahel pool kergliiklusteed, ühe ruutmeetri maksumus on 2500 eurot.
  2. sild on 19,5 meetrit lai, kolm sõidurada ja kahel pool kergliiklusteed, ühe ruutmeetri maksumus on 2500 eurot.

Selle tulemusel:

  1. ühistransport viiakse Kesklinna sillalt ära uuele sillale. Kesklinna sillale jääksid ainult väikesõidukid, jalgrattad ja jalakäijad. Kesklinna sild on otseühenduseks rannarajooniga. Suveperioodil võivad Tallinna maanteelt ranna suunas liikuda väikebussid;
  2. Pikk tänav teatrist kuni bussijaamani jääb avatud ruumiks - ühtseks kesklinna alaks jalakäijatele ja ratturitele. Autoliiklus hakkab toimuma mööda Laia tänavat.
  3. Laheneks Vee tänava liiklusskeem, praegusel ümberistumispeatusel kaob mõte.
  4. Silla ehitamine suurendaks keskmist ühenduskiirust Pärnus kolme kilomeetri võrra tunnis.

Sillakoridoride variandid:

Raba-Aia variant 1[]

(Osaühing Hendrikson & Ko ja inseneribüroo Stratum ekspertide soovitus). Selle tulemusel:

  1. Silla pikkus 616 meetrit, sellest 341 m veepealne osa ning 275 m mahasõidud.
  2. Sillakoridor ei lõhuks linna struktuuri ja oleks liiklejatele arusaadav.
  3. Võõrandada tuleb osa Port Artur Grupile kuuluvast Lai 11 kinnistust ja lammutada kaks seal asuvat laohoonet.
  4. Wendrele kuuluvast Rääma 38 kinnistust võõrandatakse 4000 ruutmeetrit
  5. Võrreldes varem Raba-Aia variandiga 2 on 1. variandi veepealne osa lühem ja maapealne pikem. Sild oleks odavam kui varinat 2, samal ajal säiliksid kõik Raba–Aia sillakoridori üldised eelised.
  6. Ehitada tuleb kaks ringristmikku ja üks liiklussõlm.
  7. Teisel kohal silla koormus hommikusel tipptunnil.

Maksumus:

  1. 13,64 miljonit eurot
  2. 16,62 miljonit eurot

Raba-Aia variant 2[]

(Viisitamme linnavalitsuse idee):

  1. Silla pikkus 460 meetrit, sellest 359 m veepealne osa ja 101 m mahasõidud.
  2. Sillakoridor ei lõhuks linna struktuuri ja oleks liiklejatele arusaadav.
  3. Võõrandada tuleb osa Port Artur Grupile kuuluvast Lai 11 kinnistust ja lammutada kaks seal asuvat laohoonet.
  4. Ehitada tuleb kaks ringristmikku ja üks liiklussõlm.
  5. Teisel kohal silla koormus hommikusel tipptunnil.

Maksumus:

  1. 14,36 miljonit eurot
  2. 17,5 miljonit eurot

Raba–Pargi[]

  1. Silla pikkus 495 meetrit, sellest veepealne osa 320 ja mahasõidud 175 meetrit.
  2. Sillakoridor lõhuks linna struktuuri ja tekitaks Laiale tänavale, politseimaja ette ja Pargi–Rüütli–Vanapargi ristmikule lisaliiklussõlmed. Selline liiklusskeem oleks autojuhtidele arusaamatu.
  3. Silla teele jäävad politseimaja ja kaks eluhoonet.
  4. Ehitada tuleb neli ristmikku.
  5. Kõige suurem silla koormus hommikusel tipptunnil.

Maksumus:

  1. 12,8 miljonit eurot
  2. 15,6 miljonit eurot

Raba–Vingi[]

(ette nähtud kehtivas üldplaneeringus):

  1. Silla pikkus 685 meetrit, sellest veepealne osa 348 ja mahasõidud 337 m.
  2. Vingi, Suur-Jõe ja Laia tänava ristumise kanti ehitataks ringristmik, Riia maantee, Vingi, Pika ja Vanapargi tänava ristumine jääks enam-vähem endiseks. Sillakoridori tõttu võib linnakeskus nihkuda, selle ühendus kesklinna praeguse teedevõrguga on halb. Kuna liikluskoridor teeb Pika tänava ja Riia maantee ristmiku piirkonnas olulisi suunamuutusi, oleks see liiklejatele ebaselge.
  3. Häviks pool Rääma pargist, Männipargi lasteaed, kuus 14 korteriga eluhoonet ja neli eramut, võõrandatava vara hulk on teiste variantidega võrreldes kõige suurem.
  4. Kolmandal kohal silla koormus hommikusel tipptunnil.
  5. Kõige suurem müraprobleem olemasolevatele elamutele.

Maksumus:

  1. 13,92 miljonit eurot
  2. 16,96 miljonit eurot


Uus sild ehitatakse Niidu-Liiva tänava joonele[]

Autoliiklussild[]

Selle tulemusel:

Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:

Kergliiklussild[]

Niidu-Liiva tänava joonele võiks ehitada silla kergliiklusele. Ajalooliselt on Liiva ja Niidu tänava vahel käinud paat, millega sai väikese raha eest teisele kaldale sõita. Teiseks on tegemist kahe praeguse silla vahel jõe kõige kitsama kohaga. Kolmandaks looks sild hea ühenduse maakonna suurima kooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (1329 õpilast ja 182 töötajat) ning kesklinna vahel. Neljandaks asuks Niidu-Liiva sild täpselt kahe praeguse silla vahel.

Selle tulemusel:

  1. hoitakse kokku suur summa, võrreldes autodele mõeldud silla ehitamisega
  2. kesklinn muutub autovabamaks, paraneb elanike tervis ja elukeskkond

Maksumus:


Uus sild ehitatakse Tammsaare tänava joonele[]

Autoliiklussild[]

Selle tulemusel:

  1. tekitatakse korvamatut kahju looduskaitse all olevale Niidu pargile;
  2. sild avaneb Niidu pargi pool nö tühjusesse, sest seal puudub olemasolev tänavatevõrk;

Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:


Kergliiklussild[]

Selle tulemusel:


Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:

Arvamused[]

Osaühing Hendrikson & Ko ja inseneribüroo Stratum[]

Osaühing Hendrikson & Ko ja inseneribüroo Stratum eksperdid soovitavad Pärnu uue silla variantidest valida Raba–Aia, kuid nihutada selle Ülejõe-poolset otsa endise linavabriku poole.

Astrid Hindriks[]

Astrid Hindriks leiab, et uus sild tuleb rajada Raba tänava joonele.

Väino Hallikmägi[]

Väino Hallikmägi leiab, et uus sild tuleks rajada Tammsaare tänava pikendusele ning ehitada Kesklinna sillale juurde lisarada.

(27.09.2018 ) Tuleks teha uus liikluse uuring. Viimane liikluse loendus ja uuring koos järeldustega on tehtud enne, kui on kasutusele võetud Loode-Pärnu ümbersõit Ehitajate tee-Tallinna mnt ristmikust üle uue Sauga jõe silla Haapsalu maanteele ning Loode-Pärnut läbivad magistraalid. On ilmselge, et nende uute teede kasutuselevõtuga on oluliselt vähenenud Jannseni-Tallinna mnt ristmiku koormus.

Omaette küsimus on, kas kesklinn vajaks teist silda liikluse toomiseks linna keskusesse? Olemasolev Kesklinna sild jääb iga uue (ülesvoolu) rajatava silla puhul kasutusse. Seega Kesklinna sild jääb nii ehk naa käiku ja arvestades silla seisukorda ning asjaolu, et viimasest suuremast remndist on mõõdas juba ca 23 aastat, tuleb esmajärjekorras ette võtta oleva taristu remont. Remondiprojekti koostamisel tuleks üle kalkuleerida ühe variandina võimalus silda laiendada ühe raja võrra ning parandada (laiendada) jalakäijate liiklustingimusi.

Mark Soosaar[]

Mark Soosaar leiab, et uut silda ei ole vaja ehitada, tuleb rekonstrueerida olemasolev Kesklinna sild ning muuta see kolme- kuni neljarealiseks.

Toomas Kivimägi[]

Toomas Kivimägi, linnapea (8.2.2013): “Tammsaare puiestee pikenduselt silla ehitamine pole lahendus. /.../ Kesklinna silla liikluskoormust mõjutab see lahendus kõige vähem. /.../ Jõe paremkaldal on võimaliku sillakoridori alal Niidu maastikukaitseala, mille osas on keskkonnaametnikud väljendanud resoluutset vastuseisu sinna sillale pealesõitude rajamiseks. Pealegi on sealt pääs Ehitajate teele mõneti ebaloogiline ja tähendaks olulisel määral äsja valminud ristmike ümberehitusi. Mark Soosaare Kesklinna silla laiendamise idee on /.../ tehniliselt keerukas. /.../ selle idee realiseerimise maksumus ei tule uue silla rajamisest sugugi madalam. /.../ Peale selle ei lahenda Kesklinna silla laiendamine Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmiku kitsikust ega muuda laiemaks Tallinna maanteed linnast väljasõidul (osalt jätkuvalt mahub sinna vaid kaks rada, kuigi silla laiendamisel oleks vaja minimaalselt kolme). Lauale on jäänud kolm asukohta: need on Raba–Aia, Raba–Pargi ja Raba–Vingi. Kusjuures oluline on see, et sillaehituslikes maksumustes ei ole nende kolme variandi vahel märkimisväärseid erisusi (kõik jäävad 13–15 miljoni euro kanti). /.../ Raba–Vingi võib järgmisena prügikasti visata, sest see tähendaks ülekaalukalt enim sundvõõrandamisi. Valikusse jääb kaks varianti: need on Raba–Aia ja Raba–Pargi. Raba–Aia: enim kaalutud, enim räägitud. /.../ Pärnu linnavolikogu 20. septembri 2007. aasta otsus on tehtud selles valguses /.../. Töötab enim kesklinna toetavalt /.../. Ei lõhu linnastruktuuri. Miinus: seesama volikogu otsus, mis käsib selle valiku puhul maksta sillakoridori rajamiseks vajaliku linnale kuuluva /.../ hoonestusõigusega koormatud 4135 ruutmeetri ”omandamise“ eest 13 miljonit krooni. /.../ Peale selle läheb vastavalt nimetatud volikogu otsusele /.../ suur tükk linnamaad, mida kasutatakse hoonestusõiguse alusel, praeguse hoonestaja /.../ Rumer Arendus OÜ omandisse. Teine põhjus /.../ on see, et ta lõikab kesklinna Rüütli platsi ja hotell Pärnu vahel tükkideks. Kasvav liiklusvoog komplitseerib muuhulgas /.../ tulevikus Rüütli platsil ürituste korraldamist. Kuigi uue silla kogu liiklusvoog sinnamaani ei jõua, sest põhiidee on enamik autosid juba Laial ja Pikal tänaval ”maha juhtida“. /.../ Raba–Pargi: /.../ põhjendamatult vähe tähelepanu saanud variant. Plussid: töötab samuti kesklinna toetavalt (ehk küll veidi vähem kui Raba–Aia), volikogu 2007. aasta otsusega pandud kohustused langevad suures osas ära. Ei lõika kesklinna /.../ Rüütli platsi ja Pärnu hotelli vahelt. Miinus: koridor läbib praegust politseimaja (on vaja riigiga kaupa teha, ei saa olla kindel, et riik meile selle tüki tasuta annab), samuti on komplitseeritum mahasõit ja ristmiku lahendus Vanapargi tänavale (uhket suurt maja me kindlasti maha võtta ei söanda), liiklusskeem keerukam, lõhub linnastruktuuri rohkem. /.../ Olen valmis esitama nii oma valimisliidule, koalitsioonipartneritele kui volikogule oma seisukohana sillakoridori asukohaks Raba–Aia, ent eeldusel, et linn saab sillakoridori rajamiseks vajaliku maa /.../ tasuta ehk Rumer Arendus OÜ-le 13 miljonit krooni maksmata /.../ ja nende poolt täiendavaid tingimusi esitamata. Ehk linnavolikogu otsus 20. septembrist 2007 tuleb muuta linnale soodsamaks. Niisuguse ettepaneku olen ettevõtjatele juba korduvalt teinud. Kui vahepeal tundus, et saame kaubale, siis praegu ma päris kindel pole. /.../ Kui arendaja selle ettepanekuga lähema paari-kolme nädala jooksul ei nõustu, on minu seisukoht ja ettepanek algatada detailplaneering silla rajamiseks Raba–Pargi koridoril.”

Meelis Kukk[]

Meelis Kukk, Pärnu aselinnapea, IRL kandidaat (11.10.2013)[1]: Pärnu jõele Pärnu linna piires kolmanda silla ehitamise küsimuse lahendamine võib anda negatiivse lahendi, kui klammerduda aastaid tagasi sõlmitud omakasupüüdlike, linnale kahjulike lepete võrku. Pärnu linnale positiivseks lahendiks on vaja informatsiooni, teadmisi, visiooni ja vabadusastet. Ja kindlasti ressursivõimekust. 643 600 elanikuga Riias on neli silda kümne ühesuunalise sõidurajaga. 98 480 elanikuga Tartus on neli silda seitsme ühesuunalise sõidurajaga. 39 728 elanikuga Pärnus on kaks silda kolme ühesuunalise rajaga. Elanikkonna paiknemine jõe kahel kaldal on küllalt võrdne: Riias jaotusega 39/61 protsenti, Tartus ja Pärnus veel võrdsem. Praegu on Pärnus üks sõidurada 13 057 elanikule, Tartus 14 068 elanikule ja Riias 64 360 elanikule. Ehk soovides elanike teenindamiseks samaväärselt sõiduradasid kui Pärnus, peaks Riias olema viis korda rohkem sildasid!?

Sild on osa tervikust koos peale- ja mahasõitude ning linnaruumiga. Sõjajärgne linnaplaneering pole Kesklinna silla puhul olnud küllalt tulevikku vaatav. Sõiduradasid sildadel meil rohkem kui vaadeldud jõelinnades, aga need viivad liikluse tippminutitel nn ummikoludesse ja tekitavad liiklusseisakuid. Probleemi lahendamist on raskendatud selle sajandi alguse planeeringutega Jannseni tänava ja Tallinna maantee loodenurgal, tehes ruumipuudusest tingituna problemaatiliseks dünaamilisemate liikluskorralduste rakendamise. Ikkagi, kui jätta liikluse tippminutid välja, siis kõik toimib.

Küsimus on, kas investeerida paarkümmend miljonit eurot liiklussujuvuse parandamiseks hommikuti ja õhtuti. Üldse, milline väärt ettevõtmine jääb Pärnus praegu tegemata ülejõeliste ajuti kehvade ühenduste pärast? Pole ju väga vahet, kas sõita kesklinnast Raekülla või Räämale. Argumendiks on vahest avariijuhtumiteks sildadel varuvariandi loomine. Peaks kiirustama, kui uus sild eemaldaks olulise takistuse kallaste vahelises suhtluses. Midagi sellist aga pole. Uus sild ei tõsta oluliselt pärnakate elukvaliteeti ega loo töö- või lastekohti. Tegu on pigem mugavusinvesteeringuga, mida realiseeritakse headel aegadel, kui põletavamad rahastamisvajadused puuduvad. Pärnu sillaküsimuse puhul tegemist pikaajalise planeerimise, võib öelda – visiooni teemaga. Arvestades sillainvesteeringu olulisust eeldab otsuse langetamine väga-väga suurt põhjendatust ja kõigi arutlusel olnud variantide veel kord läbitöötamise vajadust.

Silla ehitamisega pole vajadust kiirustada ega ummisjalu tormata. Kui ehitada sild, lähtudes praegustest valikutest ja kiirustades, siis Raba-Pargi teljele kaherealisena ja korraliku kergliiklusvõimekusega. Sellega langevad ära eelnevate lepete sidusused, sild hakkab paiknema linna maadel ja tegu on hinnalt soodsaima valikuga, mis on integreeritav praegusesse liiklusskeemi ning hoiab autoliikluse linnakeskusest mõnevõrra eemal. Suure liiklusläbilaskega (neli või enam sõidurada) silla ehitamiseks pole vajadust ja pealegi on see vastuolus euroopaliku mõtteviisiga. On ju kujuteldamatu, et suuremahuline liiklusvoog lõikab kesklinna pooleks. Oluline on kavandada, et sillaprojekt mahuks säästva linnalise liikluse projekti raamidesse ja projekt vähendaks autokasutust. Ainult see tagab tõukefondide kaasrahastuse.

Kesklinna sild on renoveeritav algava 2014–2020 ELi rahastusperioodi jooksul. Maksumust ennustada ei taha, aga see tuleb kordades odavam, võrreldes uue silla maksumusega. Nii uue silla ehitus kui vana silla renoveerimine vajavad kaasrahastuseks linnavalitsuse suurepärast koostööd vabariigi valitsuse ja riigikogu juhtpoliitikutega. Soovin edu kõigile, kes tahavad uskuda, et praeguse langeva rahvaarvuga Pärnus jääb raha üle jõe kahe kalda täiendavaks ühendamiseks, rajades suursilla oma vahenditega iga hinna eest.


Romek Kosenkranius[]

Romek Kosenkranius, Pärnu aselinnapea, Toomas Kivimägi valimisliidu kandidaat (10.10.2013)[2]: Uut silda on Pärnu kesklinna vaja eelkõige kahel põhjusel. Esiteks on juba praegu Kesklinna sild ja silla ümbruskonna tänavad tipptundidel praktiliselt umbes ja see protsess aina süveneb, kulmineerudes 2030. aastaks. Probleemide süvenemisele viitavad uuringud: 2009. aastal tehtud liiklusuuringute firma Stratum loendused ja 2011.–2012. aastal koostatud OÜ Hendrikson & Co eksperthinnang, samuti konsultatsioonid Hollandist pärit sildade insenerettevõttega Wittevven+Bos. Väide, et liiklustihedus kesklinnas ei suurenegi, sest elanike arv väheneb, ei kannata kriitikat, väite esitajad lubavad ju oma valimisprogrammides linna rahvaarvu kasvama panna ja „inimesed linna tagasi tuua“. Aastakümneid toimub meist sõltumatult elanikkonna autostumine. Tõmbekeskusena toimiv Pärnu linn suurendab autoga maakonnast linna tööle-kooli liikuvate elanike arvu veelgi. Lähema viie aasta perspektiivis on olukord talutav, kuid kuidas tuleme toime 20 aasta pärast? Ekspertide arvates peaks uus sild paiknema võimalikult praeguse Kesklinna silla lähedal, et liiklejatel oleks kesklinna ja linnast välja liikumiseks mõistlik alternatiiv. Praegugi oleks ju võimalus kasutada Kesklinna silla ummikute ajal viis kilomeetrit ülesvoolu asuvat Papiniidu silda, kuid vähesed on valmis minema kümnekilomeetrisele lisaringile ja üritavad endiselt tipptunni ajal ületada Kesklinna silda. Samal ajal peab uus sild Kesklinna sillast olema nii kaugel, et vabastada linnasüda praegusest liiklusmahust. Kodu- ja välismaiste linnaplaneerijate arvates peaks uue silla rajama südalinna piirile. Nii oleks see justkui uueks liikluse jaotuskanaliks lõuna suunas randa, lääne suunas kesklinna ja ida suunas Liiva-Karja tänava piirkonda. Uus sild, mis asub võimalikult Kesklinna silla läheduses, mõjuks hästi kesklinna arengule. Sild lahtise vee kohal on vahva rajatis, kuid sild seda ühendavate tänavateta on niisama mõttetu kui toanurgas ahi ilma korstnata. Me tahame, et Pärnu kesklinn oleks atraktiivne ja mugav jalakäijatelegi. Praegu lõikab Lõuna tänava ja jõe vahel asetseva ajaloolise südalinna pooleks Akadeemia-Vee-Pika tänava võrgustik kogu kesklinna läbiva liiklusega. Sild Raba tänava joonel võimaldaks Kesklinna silla koormust vähendada, jättes sellele vaid ühistranspordi ja kergliikluse. Kaotades Pika tänava liiklussoone, saaks seeläbi ühendada linnasüdame ühtseks tervikuks. Ülejõelgi pole olukord roosiline. Linna peamise sissesõidu muutmine 2+2rajaliseks tähendab miljoneid eurosid linnakassast Tallinna maantee äärse kinnisvara (sund)võõrandmiseks. Rääkimata Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmikust, mille ümberehitamiseks (olgu siis kahetasandiliseks või ringristmikuks) on samuti vaja võõrandada mitu elamut ristmiku ääres. Samal ajal on meil täiesti vaba lai tänavakoridor 300 meetrit eemal. See on Raba tänava koridor, kuhu riik on nagunii rajanud juba poole juurdepääsuteest, kiire Ehitajate tee lõigu Raba tänavani.

Raba sillakoridori suurimaks probleemiks peetakse formaalselt linnavolikogu 2007. aasta otsust hüvitiste maksmise kohta Lai 10 hoonestusõiguse omanikule. Lahkuv linnavalitsus on volikogule esitanud eelnõu, mis muudaks nimetatud otsuse linna jaoks soodsamaks ja hoiaks ära aastatepikkused kohtuvaidlused. Tegelik probleem on võimu juures olevate või sinna pürgivate isikute vahelise üksmeele puudumine ja eestlasele omane kadedus. Kui sellest üle ei saada, jäädaksegi vaidlema ja käest libiseb võimalus ehitada Pärnusse uus sild järgmisel rahastusperioodil riigi ja ELi rahaga.

Raba-Aia silla ruutmeetri maksumuseks pakuti 2012. aastal 2500–2800 eurot, lisanduvad maapealsed ühendusteed, ehk kokku võib sild Raba tänava joonel maksta 20–22 miljonit eurot. Kesklinna silla veepealse osa ümberehituse maksumuseks pakuti 1996. aastal 42,6 miljonit krooni ehk tänapäeva hindades umbes 12 miljonit eurot. Sellele lisanduks Tallinna maantee laiendus ja ristmike ehitus, mis võib maksta veel umbes 10 miljonit eurot.

Kesklinna silla ümberehitus jõevee kohal näib küll mõni miljon odavam, kuid Kesklinna sillale normaalsete pääsude tekitamine viib selle maksumuse samasse klassi Raba tänava silla maksumusega. Ühtlasi jätkuks kesklinna terviklikkuse lõhkumine ehk tegu oleks koonerdamisest tuleneva järjekordse ummikuga, kus kannatajaks jääb linnakodanik. Pärnu linna huvides oleks täiesti uue silla ehitamine hiljemalt järgneva kümne aasta jooksul.

Einar Kelder[]

Einar Kelder, ekslinnapea, Keskerakonna kandidaat (12.10.2013)[3]: Uus sild ei ole Pärnu arengu seisukohast tähtsaim küsimus. Pärnut ja linna juhtimist peab vaatlema märksa laiemalt. Sild ei saa olla vabanduseks, et korrastamata jääksid linnatänavad ja kõnniteed, kannataks linna puhtus, heakord ja inimestele eluväärse keskkonna loomine. Nii ühel kui teisel pool Pärnu jõge saab nii mõndagi senisest paremini teha. Pärnu ei ole pelgalt linn jõe ja mere vahel, Pärnu on linn kahel pool jõge. Viimased Pärnu liiklusloenduse andmed pärinevad aastast 2006. Pärnus on liiklussituatsiooni monitooritud ebajärjekindlalt, ei ole loodud liiklusloenduse regulaarset süsteemi. Olukord on muutunud seoses Ehitajate tee ja Tallinna maantee - Haapsalu maantee ümbersõidu valmimisega, oluliselt on vähenenud liikluskoormus Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmikul. Riia maantee äärde ehitatud kaubakeskustega on vähenenud nii Mai kui eeslinna inimeste vajadus külastada linna keskust. Pigem on probleemiks jalakäijate ja jalgratturite liiklemine üle Kesklinna silla. Seega tuleb rekonstrueerida Kesklinna sild, millega paraneksid jalakäijate-jalgratturite liiklusolud ja laiendada saab sõidukitele mõeldud osa. Kesklinna suure liikluskoormuse, sellest tingitud kõrge heitgaaside ja mürataseme vähendamise eelduseks on transiitse autoliikluse väljaviimine kesklinnast. Kesklinnas on rajatud jalakäijate alad ja plaanid on selle laiendamiseks. Kahjuks pole arvult väiksem, kuid oluline kergliiklejate grupp – jalgratturid – pälvinud niisama suurt tähelepanu. Seda, kuidas jalgsi liiklejad oma igapäevast teed eelistaksid lühendada, saab näha talviti, kui jäätunud jõge ületatakse. Sellest saab järeldada, et Pärnu kesklinna on eelkõige vaja kergliiklussilda jalakäijatele ja jalgratturitele jõe paremalt kaldalt Raba tänavalt suunaga Pargi tänavale. Seega Ülejõel Ehitajate teest kuni Rääma tänavani Niidu tänava ja Rohelise tänava vahelise ala suurel hulgal inimestel on võimalus jalgsi ja jalgrattaga pääseda otse kesklinna. Tuleb likvideerida Laia-Vingi nurgal asuv “pudelikael” ja muuta Lai tänav ja Riia maantee ühendus kahesuunaliseks. Seni on räägitud ja kirjutatud Raba-Aia sillast kui ainuvõimalikust. Ei ole toodud reaalseid, objektiivseid, teiste variantidega võrdlevaid arvutusi ja maksumust. On väidetud, et politseimaja kinnistu tuleb riigilt osta. Riigivaraseadus ütleb, et riigivara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Seega on seaduslik alus saada politseimaja kinnistu riigilt tasuta. Riik on planeerinud järgmise aasta riigieelarvesse investeeringud pääste- ja politseihoonete rajamiseks Pärnusse. Kulgeme nüüd edasi Raba-Pargi võimaliku sillakoridoriga üle Laia tänava jõe poole. Sinna vahele jääb vaid kaks linnale kuuluvat kinnistut, nn jäähalli parkla kinnistu ja “jäähalli” kinnistu, ning olemegi sillakoridoriga tasuta Pikalt tänavalt jõeni jõudnud. Raba-Pargi sild on lühem, jäävad ära kinnistute väljaostmised, tasuta võõrandamised jne. Järelikult on Raba-Pargi sild odavam. Tingimata on vaja teha täpsed arvutused ja võrdlused. Tuleb kaaluda Raba-Pargi suunale kergliiklussilla rajamist. Uus, sõidukitele mõeldud sild on vajadusel võimalik ehitada vastavalt kehtivale üldplaneeringule Tammsaare puiestee pikendusele. Ajakava ja maksumuste väljaselgitamine on juba järgmise linnavalitsuse korraldada.


Karri Tiigisoon[]

Karri Tiigisoon, Pärnu linnaarhitekt 19.10.2013[4]: Enne valimisi tõusis üheks oluliseks teemaks uus sild üle Pärnu jõe, selle asukoht, vajalikkus ja alternatiivid. Leian, et nii mõnigi oluline argument uue silla kasuks on tähelepanu alt välja jäänud. Võime lugeda autosid ja võrrelda ennast teistega, aga Pärnu on Pärnu. Meie linna geograafiline asend, asukoht Via Baltica ääres ja linna jagavad jõed eristavad meid teistest väga selgelt. Uue silla vajalikkuse põhjendused:

  • Kesklinna füüsilise ja funktsionaalse asendiga seotud probleemide lahendamine. Arenguprotsessid ja linnakeskuse asend näitavad, et Pärnu südalinn ei ole praegu heas strateegilises positsioonis. Uus sild lühendaks oluliselt Ülejõe ja Rääma elanike teekonda kesklinna ja aitaks vältida nende piirkondade pöördumist näoga äärelinna teenuste poole. Uus pääs üle jõe vähendab paljude inimeste vajadust autokasutuse järele. Lisaks ei ole autodega seotud argumendid enam väga tugevad. Euroopa tõukefondidest eraldatakse raha projektide jaoks, mis panustavad jalgsi, jalgratta ja ühissõidukiga liikumise suurendamisse ning autosõltuvuse vähendamisse. Säästev liikuvus on linnade prioriteet üle maailma, usun, et aina jõulisemalt Pärnuski. Kesklinna olulisemad asendiga seotud probleemid kokkuvõtvalt on:
    • Füüsiline asend: Kesklinn on füüsiliselt kõige paremini seotud ranna piirkonna, eeslinna ja Mai asumiga. Ülejõed ja Räämat eraldab kesklinnast jõgi. Vana-Pärnut koguni kaks jõge. Need on looduslikud tõkked, mis seavad linnakeskuse ja ülejäänud linna vahele selge piiri, ahendades juurdepääsuvõimalusi.
    • Konkurents Mai ja Papiniidu kaubanduspiirkondadega: Papiniitu ja Mai piirkonda koondunud kaubanduse tõttu on nende piirkondade inimestel üks põhjus vähem külastada kesklinna. Keskusest on viimaste aastatega lahkunud mitu funktsiooni. Nii funktsionaalse kui füüsilise eraldatuse tõttu on kesklinnal oht „kuivale“ jääda, kui lastakse linnaserva jätkuvalt kaubandust arendada ilma linnakeskust jõuliselt toetamata. Võib öelda, et pole hullu, kesklinna tuleb kino ja kaubandust juurdegi. Rõhutan, et linna keskuse kompaktsus, ruumiline kvaliteet, elavus ja juurdepääsetavus ei saa kunagi olla piisavad. Kesklinna funktsionaalseks mitmekesisuseks on vaja siin hoida elavust aasta läbi ja parem juurdepääs on võtmetegur. Alati on võimalus seda parandada ja vastutajaks on kohalik omavalitsus, mitte eraettevõtjad.
  • Kesklinna normaalne väljaehitamine. Lõpusirgel on detailplaneering, mis hõlmab üsna olulist osa kesklinnast. Politsei- ja päästeamet on kesklinnast ära kolimas. Kutsehariduskeskuse hooned on tühjad. Jõe ääres on mitu tühja krunti, samuti Põhja tänava ääres ja mujal. Teisisõnu, kesklinnas on väga palju arendusruumi. Et see ruum oleks arendamiseks atraktiivne, on vaja potentsiaali. Eriti väheneva elanikkonnaga linnas peab potentsiaal olema maksimaalne linna keskuses, mitte seal, kus maa odav ja puudub muinsuskaitse. Äsja kehtestas Pärnu linnavolikogu detailplaneeringu, mis lubab Rääma kooli juurde kavandada lasteaia. Heites pilgu taas linna kaardile, näeme selgelt, et ühendades sillaga Raba ja Aia tänava, loome kesklinnast olulise ja loogilise otsetee. Väga lühike maa Via Baltica, kesklinna töökohtade, kaubanduse, kooli, lasteaia, roheala ja elamute vahel tõstab arendamist vajavate piirkondade potentsiaali oluliselt.
  • Liikluskoormuse mõistlik jaotamine. Hea ruumikasutus eeldab liikluskoormuse mõistlikku jaotamist. Ebaotstarbekas on suunata liiklusvoog läbi linnakeskuse, nagu see on praegu. Linnakeskus peab olema magnet, mitte transpordikanal. Praegune situatsioon takistab kesklinna mitme olulise piirkonna muutmist inimsõbralikuks ja meeldivaks linnaruumiks. Näiteks Pika tänava avar ruum ja Keskväljak on suured alad linna südames, mis on praktiliselt kasutuseta. Linnaruumi suurem meeldivus on samuti üks märksõna, mille alusel euroliidust raha eraldatakse. Meeldivat linnaruumi peaks Pärnus olema palju rohkem. Uus sild mõjutab linna arengut mõlemal kaldal, kuid eelkõige kesklinnas. Andes nendeks arenguteks võimaluse, saame anda linnale uue näo ja hingamise.
  • Arhitektuurne võimalus: sild kui linna märk. Me ei ole nii rikkad, et osta odavaid asju. Pärnu jõgi on üle kahesaja meetri lai ja iga sild on väga kallis. Kui on võimalik valida, eelistan silda, millest saab linna märk. Sillad on väga paljude linnade sümbolid. Ja kui Pärnu vajab maamärki, sobivad selleks saledad sillakonstruktsioonid, mitte üksiku maaomaniku huve teeniv kandiline kõrghoone. Iga sild on ühenduse ja koostöö sümbol. Maailmas on väga palju objekte, mida ei ole ehitatud ainult praktilistel kaalutlustel. Meile ja meie ajale on jõukohane ehitada kaunis sild üle jõe, kui selle nimel koos pingutada. Minu ettepanek tulevastele linnajuhtidele on asutada uue silla fond ja võimaldada nii inimestel kui organisatsioonidel kas või sümboolselt toetada uue silla ehitust. Toetajate nimedega kaunistatud sild oleks päriselt MEIE sild.

Olev Udras[]

Olev Udras, insener 30.10.2013[5]: Pärnu kolmas sild passib kõige paremini Tammsaare puiestee pikendusele. Vanalinna koormamine täiendava transpordivooga ei ole õigustatud.

Vanalinnas pole lähemas ega kaugemas tulevikus ette näha töökohtade lisandumist – lihtsalt ei ole ruumi. Kultuuriasutused – teater, kontserdimaja, raamatukogu, uus kino – ei haara nimetamisväärset hulka inimesi ja tööstus siia ei mahu. Liikluse tihendamine kujuneks vanalinnale suureks nuhtluseks. Kitsaste tänavate autodega täis tuupimine, kui ei ole nimetamisväärseid parklaid, on mõttetu. Ilmselt on Tallinna supelsakste siht sõita ranna piirkonda, kuid see kulgeb läbi kitsaste tänavate Rannapargi suunas. Sealgi ei ole parklaid. Tallinna poolt saabuvad supelsaksad liiguvad otseteed randa. Ei ole vaja seigelda vanalinna kitsaste tänavate rägastikus. On ju selge, et tuleviku rannaelu saab toimuda vaid Tervise Paradiisist Raeküla poole jääval alal. Sinna saab ehitada hotelle, teenindusasutusi ja laialdasi parklaid. Ähvardab tekkida kümnete valgusfooridega ristmik Laia, Pika, Aia, Vingi ja veel mitme teise tänava ristumisel. Ristikheinalehtedeks kutsutavaid sillale pealesõiduteid ei ole ruumi välja ehitada. Aga kuidas ei püütaks nendesse kitsastesse tingimustesse ära mahutada kõiki suundi rahuldavat ristteed, see ei õnnestu. Transpordi kontsentreerimine põhjustab alati ummikuid liikluses. Üks näide on vastavatud Ülemiste liiklussõlm Tallinnas, kus ummikud jätkuvad. Silla ehitamiseks on vaja laialdast ehitusplatsi mõlemal pool jõge. Soojakud, materjalide virnad, mehhanismide liikumine – need nõuavad ruumi, mida kesklinnas ei ole.

On näha, et kaubanduse maht kesklinnas väheneb seoses uute kaubanduskeskuste tekkega Papiniidu silla ümbruses. Seega ei ole vaja planeerida veoautode suurenevat voolu. Meie linna magalarajoonid on Mai, Tammsaare, Riia maantee ja perspektiivselt endise kalakombinaadi alal. Töökohad asuvad nüüd ja tulevikus Ehitajate teest põhja pool. Magalarajoonidest saaks kõige otsemat teed töökohtadele üle Tammsaare puiestee pikendusele rajatava silla. See ongi kõige olulisem argument rajada kolmas sild just Tammsaare puiestee pikendusele. Sillakoridori ei jää kallihinnalisi kinnistuid, mida ulmehindadega kinni maksta tuleks. Seda vaid niikaua, kui on viivitatud silla ehitamisega ja nad sinna tekivad.

Peeter Multram[]

Peeter Multram 31.10.2013[6]: Parim variant on ikkagi Raba-Aia sild. Kuigi Pärnu elanike arv on vähenenud, kasvab see ümbruskonna asumites ja liikluse intensiivsus suureneb. Raba-Aia sild leevendaks räämakate liiklemisprobleeme, saaks otse südalinna. Raba-Aia sild viiks osa Tallinna suunas liiklusest (linnadevahelised bussid, turistid) vanast sillast eemale, kuid tooks lõpuks ikkagi südalinna, kus kolm-neli võimalust edasi liikuda: Riia maantee, Karja tänava, ranna suund. Pärnut pole mõtet võrrelda Tartuga, mastaabid on teised. Varem või hiljem tuleb uus Raba-Aia sild paika panna.

Raba-Vingi suunal oleksid vajalikud lammutustööd, sundvõõrandamised, tuleks likvideerida AS Pärnu Vee kontorihoone. Tekiks suur ringliikluse ristmik (Vingi – Lai – Suur-Jõe) ja 50–60 meetri järel taas suur ristmik Vingi – Vanapargi – Pikk – Riia maantee.

Parem ei ole ka Raba-Pargi. Sild Raba tänavalt, ja edasi? Pargi tänavat nagu polegi, see on rohkem ettevõtte lao territoorium – mõtlen politsei ja päästeameti ala. Pole väljanägemist. Osaliselt tuleks lammutada, et tänaval oleks laiust-avarust, et liiklejad ei peaks nägema ainult garaažibokside uksi. Üle Pika tänava rikutakse park endise kutsekooli ees. Ja edasi Rüütli tänavale?

Tammsaare puiestee pikendusele silda ehitada oleks mõttetu. Sild üle jõe, aga edasi? Niidu metsa! Jääb võimalus paremale Ehitajate teele või vasakule Rääma-Niidu tänava risti. Samas kõrval on Papiniidu sild.

Vanale sillale on pakutud renoveerimist ja isegi 2+2 sõiduraja ehitamist. Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik on soovitatud ehitada kahetasapinnaliseks. Pakutud on suurt ringristmikku jne. Aga meie tänavavõrk? Tallinna maantee (Noorte väljakust Rohu tänavani) on nagu alevi tänav ega vasta praegugi liikluskoormusele. Kesklinna silla renoveerimine tuleks siis kõne alla, kui uus sild paigas, muidu peaksid vanapärnakad ja Ülejõe rahvas sõitma südalinna suure ringiga üle Papiniidu silla.

Jalakäijate- või kergliiklussild on samuti mõttetu.


Andrei Korobeinik[]

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3142527/andrei-korobeinik-silla-ehitamiseks-jaab-puudu-heast-tahtmisest

Pärnu uue silla ehitamine on volikogu päevakorras olnud sajandi algusest saadik. Eri variante on põhjalikult analüüsinud eksperdid, kõik plussid ja miinused on kirja pandud, kuid silda ei paista endiselt.

Eelmisel volikogu istungil tegime esimese sammu Tammsaare puiestee silla projekti käivitamiseks. Suure tõenäosusega ehitatakse see Selveri taha alles 15–20 aasta pärast ja see võib jääda jalakäijate sillaks, kuid tegemist on märgilise otsusega: Tammsaare sild valmib ilmselt enne, kui kesklinnas hakkavad asjad liikuma.

Eelmisel aastal saatis linnavalitsus Port Arturi tütarfirmale pakkumise, mis võimaldaks kehtestada uue silla koridori planeeringu ja teeks silla ehitamise kesklinna tõenäoliseks.

Pakkumise tingimused võimaldaksid Port Arturil välja osta jõeäärse maatüki (mis kuulub linnale ja mille hoonestusõigus kuulub Port Arturi tütarfirmale Rumer Arendus aastani 2050), linn saaks aga silla ehitamiseks vajaliku maatüki endale.

Huvi peaks justkui mõlemapoolne olema. Linnale on sild oluline, Port Artur kavatses aga sinna maale 17korruselise maja ehitada, aastaid tagasi korraldati selle projekti arhitektuurikonkurss.

Linna ettepanekule vastamise tähtaeg oli selle aasta jaanuaris, käes on juba aprill, ent vastust ei ole ja ilmselt ei tulegi.

Juhtub, aga küsimus on pigem selles, mida me siis edasi teeme.

Tõsi ta on: nagu inimkonna ajalugu moodustab universumi ajaloost vaid hetke, nii ei tähenda see mõni kuu midagi võrreldes aastatega, mis on silla ”läbimõtlemise“ peale kulunud. Küsimus on tulevikustrateegias. Vastuse puudumine on omamoodi vastus ja sellest peab teatud järeldusi tegema. Nüüd on linnal jäänud üldjoontes kolm võimalust.

Üks variant on jätkata seda liini, mida linnavalitsus praegu harrastab. Kuna kokkulepet Port Arturiga ei paista, võib linn lihtsalt oodata.

Veel mõnikümmend aastat ja Port Arturi hoonestusõigus hakkab vaikselt lõppema. Siis saaks linn läbirääkimisi jätkata palju paremas ja jõulisemas positsioonis. Ja üleüldse, nagu räägib üks mulla Nasreddini lugudest, nii pika ajaga sureb kas eesel, sultan või Nasreddin ise. Teisisõnu, probleemide edasilükkamine on kõige lihtsam lahendus.

See ei kõla hea plaanina. Samasugust strateegiat oleme kasutanud Pärnu lennujaama puhul ja selle tulemusena jäime rahvusvahelisest lennujaamast ilma – Euroopa uues rahastamisperioodis pole lennujaamade toetamiseks enam ühtegi võimalust. See oli viga, mis läks Pärnu konkurentsivõimele kalliks maksma. Ei pea nüüd pikalt mõtlema, et ära arvata, kes täitis lennujaama kaasuses eesli rolli.

Teine variant oleks planeeringu algatamine alternatiivsel suunal: loobuda Aia tänava variandist ja otsustada Pargi tänava kasuks. Ehk siis: sild jääks nii Pärnu hotellist kui Port Arturist Riia poole. Pargi tänava sild tuleb arvutuste järgi kõikidest kesklinna silla variantidest soodsaim ja sellel on veel plusse, kuid ka miinuseid: liiklusskeem tuleb keerulisem ja kesklinna ala muutub justkui suuremaks, kui see praegu on (uus sild piirab kesklinna Riia suunast).

Praegu tundub suurema kesklinna mõte pigem halb, kuna kompaktsemas kesklinnas on lihtsam elu taaskäivitada, mõne aasta pärast võib üldpilt sootuks teine olla.

Kolmas variant oleks tühistada Mart Viisitamme ajal tehtud volikogu üsna omapärane otsus, mis kohustab linna tasuma Port Arturile silla planeeringu kehtestamise eest. See võimaldaks linnale rohkem mänguruumi ja läbirääkimisi saaks pidada turutingimustel.

See variant on seotud teatud riskidega: Port Artur Grupi tütarfirma võib kohtusse pöörduda ega pruugi kohtuvaidlust kaotada, kuid isegi negatiivse stsenaariumi puhul saaks linn edasi minna Pargi tänava koridoriga. Kaotada pole suurt midagi, üks sillakoridori variantidest jääks igal juhul lauale. Praegu ei ole meil ühtegi.

Kesklinna silla teemat arutab järgmine kodanikuühenduste ümarlaud 8. aprillil, sinna on oodatud Pärnus tegutsevate vabaühenduste esindajad ja volikogu liikmed.

Usun, et pärast seda on volikogu kord teha otsus. Oluline on, et nende kolme variandi vahel peame valiku tegema juba nüüd, mitte aastate pärast. Vastasel juhul magame järjekordse suure projekti maha.

Andrei Korobeinik, Pärnu linnavolikogu esimees (Reformierakond)

Arhitektuurivõistlus[]

Teet Roosaar. Pärnu uue autosilla arhitektuurivõistluse võitis ehitusfirma Fidele OÜ, 01.04.2020

Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla arhitektuurivõistluse võitsid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ, kelle võistlustöös „Luik“ on kujutatud kahe kaarega rippsilda.

Uus autosild ja tulevane sillakoridor hakkavad ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Lai tänavale jõuab sillakoridor praeguse politseimaja juures, tulevasel Pargi tänava pikendusel. Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmine Raba-Lai tänava sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala maastikuarhitektuursele ja linnaruumilisele lahendusele.

„Arhitektuurivõistlus Pärnu uue silla leidmiseks oli kõrgetasemeline, ideekavandid koostatud professionaalselt. Komisjonil oli päris raske esimese kolme vahel valikut teha. Tänan kõiki osalejaid, kes olid palju vaeva näinud, ja komisjoni liikmeid,“ ütles konkursikomisjoni esimees, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Kosenkraniuse sõnul viitab võidutöö ajaloolisele Pärnu sillale, olles samas tänapäevane, elegantse joone ja selge identiteediga. „Silla külgvaade on õhuline ega katkesta vaateid piki jõge. Märkimist väärib sümpaatne valguslahendus,“ rääkis ta.

Võidutöö näeb ette kahe kaarega rippsilla ehitamise, mille sildeavadeks on ligi 130 meetrit ja kaarte kõrguseks kuni 16 meetrit. Silda kannavad mõlemalt poolt umbes viiekraadise nurga all olevad teraskaared, millele on riputatud sõidu- ja kergliiklusteed, ainult üks silla tugipunkt on plaanitud jõkke. Kaarte vaheline kolmerealine sõidutee on kavandatud teras-raudbetooni komposiitplaadina, kõnni- ja rattateed terasest konsoolidena.

„Suurem osa silla elementidest valmistatakse tehases ja tarnitakse ehitusplatsile, kus sild monteeritakse ja keevitatakse ajutistel tugedel. Silla vundamendid ja kaldakonstruktsioonid on ehituses samaaegselt, säästes ehitusaega ja mõju Pärnu jõele,“ kirjutatakse võidutöös. Silla kumerjad vormid puudutavad maa- ja veepinda kolmes kohas, luues topeltkaarte kujundi. Maismaale toetuvad sillakaared jätkuvad abstraktsel moel jõekallastel, kus „lainetus“ kandub edasi maastikuelementidesse, milleks on näiteks kaldteed, trepid, eralduspiirded, pingid jne.

„Õhtuhämaruses mõjub sild kui hele lainetus. Selle joonistavad välja kaks eri kõrgusel olevat valgustite joont. Ülemine valgusrida järgib silla kaarte alumist äärt, valgustades nii ülesse kui alla. Alumine valgusrida jääb silla piirde käsipuu alla, valgustades kergliiklejate teed ja andes öisele dünaamilisele siluetile läbiva toetava joone,“ kirjeldavad Vunder, Vahi, Heine ja Soosalu. Jalakäijad ja ratturid pääsevad sillale treppidest ja piki silda kulgevatelt kaldteedelt. Silla keskel ja mõlemas otsas muutub kergliiklustee laiemaks ja loob võimaluse peatumiseks.

Sild on oluliseks ühenduseks Rääma ja Ülejõe elurajoonide ja linnakeskuse vahel. Kui autoliiklus suundub kiirelt Raba tänavale ja edasi erinevatesse kvartalitesse, siis sillalt maabuvad jalakäijate ja kergliiklusteed sulanduvad paremkalda radadevõrgustikku. „See jalakäigu- ja rattateede võrk on justkui inimvoolude jõedelta, kus kesklinnast tulijad suunatakse rahulikult kas erinevatele Rääma linnaosa väiketänavatele või siis paralleelselt jõega kulgevale tervisespordirajale,“ kirjutatakse võidutöös.

Linnavalitsus premeerib võidutööd 12 000, teise koha tööd 8000 ja kolmanda koha tööd 6000 euroga. Kahe ergutusauhinna suuruseks on 3000 eurot.

Teiseks tulid Andres Lember ja Andreas Papp osaühingust Male Maja, kelle võistlustöö kandis nime „Kawa“. Kolmas koht kuulus võistlustööle „Viiv“, mille esitasid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Heidi Urb ja Ivo Roolaht osaühingust Molumba.

Kaks ergutusauhinda said Madis Eek, Ander Roosipuu ja Juhan Teppart arhitektuuribüroost Eek&Mutso OÜ (võistlustöö „Sillaallee“) ning Rasa Gravite, Zane Kalnina, Viesturs Dille, Valdis Linde, Janis Lielmanis, Karlis Lauders, Rita Laudere, Girts Škupelis ja Tõnu Laanemäe äriühingutest SIA Lauder Architects ja Symptom Arhitekt OÜ (võistlustöö „Silmus“).

Töid hindas žürii eesotsas linnapea Romek Kosenkraniusega. Lisaks linnapeale kuulusid žüriisse abilinnapea Rainer Aavik, linnaarhitekt Henri Eessalu, arhitektid Outi Palosaari, Tiit Sild ja Urmas Muru ning sillaehituse professor Juhan Iidnurm. Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

Pärnu uue silla projekteerimistööd peaksid algama sel aastal, ehitamist loodetakse alustada järgmisel aastal.https://parnu.postimees.ee/7781521/3d-video-parnu-uus-sild-valmib-suures-osas-kalda-peal

Teet Roosaar Pärnu linnavalitsuse meedianõunik 444 8272, 510 3444 teet.roosaar[at]parnu.ee

Ehitus[]

Allikas: https://parnu.postimees.ee/7781521/3d-video-parnu-uus-sild-valmib-suures-osas-kalda-peal

Pärnu uus sild valmib suures osas kalda peal

Eno-Gerrit Link, Mailiis Ollino 24. mai 2023, 13:29

Pärnusse Raba ja Laia tänava vahele kavandatava autosilla ehitustööd algavad tänavu juulis ja 26,7 miljonit eurot maksev võrkkaarsild peaks valmima 2025. aasta märtsis.

Nii leppisid suurehituse ehituslepingu allkirjastamisel kokku Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Meelis Kukk ja Infortari kontserni kuuluvate osaühingu INF Infra juhatuse liige Robert Sinikas ja aktsiaseltsi EG Ehitus juhatuse liige Rein Rätsep.

Sinika sõnutsi on üle Pärnu jõe rajatav sild pikima avaga võrkkaarsild Baltikumis ja Soomes: 140 meetrit. Seda on 60 meetri võrra rohkem kui ühelgi teisel Eestis ehitatud sillal.

Ehitamisel plaanitakse kasutada siin kandis uudset tehnoloogiat. Sild rajatakse kolmele jõkke paigaldatavale sambale ja suur osa sillateki ja teraskaare ehitusest toimub kaldal vabaajakeskuse OKOK tagusel platsil. Umbes 1100 tonni kaaluv konstruktsioon “sõidutatakse” sammastele praeguste plaanide kohaselt järgmisel kevadel.

“Selline tehnoloogia võimaldab ehitada palju kiiremini, sest saame pealisehitust teha samal ajal sammaste rajamisega,” seletas Sinikas, kelle sõnutsi on niimoodi ajavõit ülejäänud pakkujatega umbes aasta ja veekeskkondagi häiritakse vähem kui “traditsioonilist” ehitustehnoloogiat kasutades, sest veepealset ehitustegevust on vähem.

Sillasammaste alla puuritakse paarikümnemeetrised vaiad. Sammaste ehitamiseks täidetakse osa jõest. Sinika jutu järgi tohivad sillaehitajad jões kaevata 500 kantmeetrit ja täita 2000 kantmeetrit.

“See seab meile tehnoloogia valikukul piiranguid, ent praegu oleme lubatud piirmäärade sees. Kui neid ületada, peaks tegema keskkonnamõju hinnangu, mis on pea kahe aasta pikkune protsess,” seletas Sinikas. Tema väitel on oluline, et vette ei satuks peenosi, mis mõjutaks jõe elukeskkonda. Seetõttu tehakse täitetööd jämedate kividega, mis pärast tööde lõppu jõest eemaldatakse.

Kõige põnevam on montaaž, mille käigus maal kokku monteeritud konstruktsioon transporditakse esmalt jõe äärde, kus see tõstetakse 90meetristele pontoonidele ja liigutatakse õigesse asukohta. Seal tõstetakse see tungimistornide abil oma kohale.

Sinika sõnade kohaselt peaks selleks kuluma 11 päeva. “See töö peab olema hästi kontrollitud ja väga vaikselt käima, et minimeerida ohud,” selgitas ta. Ligemale 40 silla projekteerimise ja ehitamise kogemusega projektijuhi jutu järgi sõidutatakse ühes tükis oma kohale kaar ja tekk koos raketisega ja pärast paikatõstmist valatakse tekiplaat.

“Alguses mõtlesime, et valame ka tekiplaadi kaldal, aga loobusime sellest ideest, sest kaal läinuks väga suureks ja operatsioon palju kulukamaks,” põhjendas Sinikas.

See töö plaanitakse ette võtta tuleva aasta aprilli teises pooles. “Oleme arvestanud kümnete aastate hüdroloogiliste andmetega, et tingimused oleks võimalikult soodasad. Veetaseme kõrgus on selle töö puhul väga tähtis ja oleme töögraafiku paikapanemisel seda arvestanud. Peale selle on jõeliiklus sel ajal veidi vaiksem kui suvel,” selgitas Sinikas nüansse, mida 1100tonnist konstruktsiooni liigutades arvesse võetakse.

Veepinnalt on silla madalaima punktini veidi üle seitsme meetri, kaarel on kõrgust ligemale 30 meetrit. 140meetrise sillaava alla jääb jõe kõige sügavam osa – kohati kuus meetrit, sammaste asukohas on vett umbes nelja meetri jagu.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140meetrise sildeavaga sild. Praegu on rekord Rannu-Jõesuu ja Ihaste silla käes, mõlema ava on 90 meetrit. Silla autorid on OÜ Stricto Projekti insenerid Andreas Papp ja Dmitri Gorbatjuk.

Sinikas märkis, et kaarel ei kasutata võrku ilu pärast, vaid sellel on märksa praktilisem eesmärk. “See võimaldab konstruktsioonis tekkivaid jõude paremini jagada,” selgitas ta. “Tänu sellele on võimalik teha konstruktsioon elegantselt sale.”

Tulevase silla laius on pea 20 meetrit. Mõlemas ääres on 3,5 meetri laiune kergliiklustee ja kolm sõidurada: sillale viib üks rada, mis keskel laieneb kaheks.

Silla otstesse rajatakse liftid, millega jalgratta või lapsevankriga pääseb Jaansoni rajalt silla tasandile.

Kosenkranius ütles, et uus sild näeb tema hinnangul kena välja ja kui ligemale kaheksa kuud kestnud hankekonkurss veel kestis, sai räägitud, et siia ei soovita lamedat tüüpi silda nagu Papiniidus: rajatis võiks olla saleda joone ja mõne aktsendiga. “Need jooned on selles projektis olemas,” ütles linnapea. “Minu arust tuleb uus sild väga elegantne, aga eks igaüks saa seda ise hinnata.”

Kosenkraniuse sõnade kohaselt erinesid kõik võistleva dialoogi vormis toimunud riigihankekonkursile esitatud viis pakkumist 2021. aasta arhitektuurikonkursil parimaks tunnistatud ideekavandist “Luik”.

“Ükski esitatud kavand, mis võistlevas dialoogis esitati, ei olnud konkreetselt “Luik”,” tõdes linnapea. “Igal olid oma detailid, mis tegid lahenduse huvitavaks: tavalist maanteesilda ilmestasid näiteks postid või valgustuselemendid, aga peale jäid need ideed, millel olid kaared või vandid. Need läksid lõppvooru.”

Pärnu linn on saanud riigilt silla ehitamiseks viis miljonit eurot ja riigieelarve strateegiasse lubaduse, et juurde antakse veel 15 miljonit. Nii jääks linna panuseks seitse miljonit eurot. Kokkulepitud 26,7miljoniline ehitushind võib kerkida ehitushinna indeksi võrra.

Kosenkraniuse sõnutsi on maksegraafiku järgi arvestatud silla ehitamise kuluks tänavu 12,5 miljonit eurot. “Finantsjuhtimise mõttes on suuremad summad järgmisel aastal ja väiksem summa ka 2025. aasta alguses,” lisas ta.

Linnapea jutu järgi on riigieelarve strateegia järgi Pärnu silla ehitamise miljonid 2025. aasta eelarvesse, ent koos riigikogu liikmete Andres Metsoja (Isamaa) ja Toomas Kivimägiga (Reformierakond) on uuritud, kas riigi panust oleks võimalik tuua ettepoole. Kosenkraniuse sõnade kohaselt on samuti jutuks tulnud, et riigi antav summa võiks olla 20 miljonit eurot.

Kosenkranius tunnistas: alati on risk, et Pärnu sillale mõeldud raha riigieelarve strateegiast välja jäetakse. Sel juhul kataks linn ehitamise laenurahast. “Me siiski tegeleme sellega, et rahastus tuleks, seda enam, et praegu ei räägi me 48 miljonist või 72 miljonist, vaid 27 miljonist,” ütles meer.

Paralleelselt sillaehitusega plaanib linn uuendada tänavavõrku. Linnapea jutu järgi tuleb lahendada Ehitajate teelt peale- ja mahapööramine Raba tänavale ja selle rekonstrueerimine kuni silla ringteeni. Selle käigus vajab rekonstrueerimist Oja–Raba ristmik, mis ilmselt tuleb ehitada valgusfooriga ristmikuna. Kesklinnas peab Riigi Kinnisvara AS lammutama tänavu sügisel kungise arestimaja. Seal tuleb projekteerida ja ehitada Pargi tänava pikendus. “Need tööd peaksid käima sünkroonis silla ehitamisega, et ühel ajal saaks valmis ka tänavavõrgustik nii Rääma pool kui kesklinnas,” märkis Kosenkraius, kelle jutu järgi on suuremad tee-ehitustööd on planeeritud 2024. ja 2025. aastasse.

Pärnu kolmanda autosilla ehitamiseks korraldatud, mullu maist tänavu veebruarini kestnud võistleva dialoogi vormis projekteerimis- ja ehitushankele esitati viis pakkumist. Riigihanke komisjon ja linnavalitsus tunnistasid nad kõik tingimustele vastavaks. Pakkumuste hinnad jäid vahemikku 26,7–62 miljonit eurot ja ehitustähtajad ligemale kahest aastast pea kolme ja poole aastani. Pakkumiste puhul arvestati kaht komponenti: hind moodustas 80 protsenti ja ehitusprotsessi lõpetamise aeg 20 protsenti.

Eesti suurima investeerimisettevõtte Infortar gruppi kuuluv INF Infra sai Pärnu sillahankel maksimumpunktid. INF Infra pakkumine oli kõige odavam ja ehitusaeg kõige kiirem, millega koguti 100st 100 punkti. INF Infra pakutud hind oli koos käibemaksuga 26,7 miljonit eurot ja ehitusaeg 22 kuud.

Hankekonkursi tulemuste avaldamisest ehituslepingu allkirjastamiseni kulus ligemale kolm kuud, sest konkursil hinnatasemelt järgmise pakkumise teinud Merko Ehituse konsortsium esitas võidupakkumise kohta vaide, ent rahandusministeeriumi juures tegutsev vaidlustuskomisjon jättis selle rahuldamata. Merkol oli võimalus eelmise nädala lõpuni see otsus halduskohtusse edasi kaevata, aga seda ta ei teinud.

Sinika jutu järgi oli hanke võitnud ettevõtte tiimil väga hea tunne, kui saadi teada, et vaidlustaja halduskohtusse ei lähe. “Meil oli plaan muid töid sisse võtta, aga nüüd on hea meel, et ei võtnud. Silla ehitamine on üle keskmise tehniline taristuprojekt. Olnuks kahju, kui see oleks sügiseni veninud,” lausus ta.

Sinika väitel ei mõjuta luhta läinud kolm kuud INF Infra lubatud ehitustähtaegu. “Usun, et kõik on teostatav. Meie meeskond on selle projektiga aasta tegelnud, ehkki leping sõlmiti alles täna,” ütles ta. “Alustame plaanitud ajal ja loodame asjad õigeks ajaks valmis saada. Peame ajagraafiku nii sättima, et need tööd, mis kardavad külma, saaks enne tehtud.”

Sillaehitaja leiti kolmandal katsel, sest kaks eelmist konkurssi ebaõnnestusid. Tunamullu septembris lõppenud riigihankel osales kaks ettevõtete gruppi ja odavaim pakkumine oli siis 51 miljonit eurot. Pärast seda pikendas riigihankekomisjon pakkumuste ettevalmistamis- ja silla ehitusaega, vähendas leppetrahvide kogusummat ja tegi muid muudatusi, et suurendada frmade huvi Pärnusse silla ehitamise vastu. Ometi olid mullu märtsi keskel lõppenud hanke kolm hinnapakkumist veel kallimad: 71,4–75,6 miljonit eurot.

Sild on valmis=[]

Allikas: https://parnu.postimees.ee/8273529/suur-pildigalerii-raama-silla-avamisel-palvis-enim-tahelepanu-kass-hugo

Suur pildigalerii ⟩ Rääma silla avamisel pälvis enim tähelepanu kass Hugo. PP 21.6.2025

21. juuni 2025, 17:40

Kus kass on? Millal ometi kassi näha saab, uurisid Rääma silla avamisele kogunenud huvilised nõudlikult Pärnu Postimehe fotograafi käest, kui esimese vastvalminud sillaületajana väljareklaamitud pruunikas-valget Hugot silmapiiril polnud ja ootusärevus pärast pooletunniseks kujunenud tähtsade asjameeste kõnesid ja lindilõikamist maad võttis.

Mõne aja pärast pinge langes, sest kolme ja poole aastane kassivolask vupsas sillakaare kesklinna poolses otsas transpordipuurist sillatekile ja tegi mõned sammud Rääma suunas.

Et lähedal olev kõnnitee oli uudistajatest tulvil, oli Hugo veidi ärevil ja otsustas esiti uudistada, mis toimub silla merepoolses ääres ning võttis siis suuna Raeküla poolse sillapiirde juurde.

Perenaine Adele suunas kiisu nina uuesti silla keskele, aga kui silla Rääma poolses otsas oodanud päästeauto pani sireenid ja vilkurid tööle, Hugo ehmus ja sillaületus jäi poolikuks.

Proovis, kus sagimist ümberringi vähem, läks sillaületamine perenaise kinnitusel tunduvalt libedamalt.

Hoolimata sellest, et Hugo sillaületamine seekord nii hästi ei õnnestunud kui proovides, võitis ta avapidustustele tulnud pärnakate ja linna külaliste südamed ja niipea, kui rahvas üle silla lubati, tekkis kassi ja ta perenaise ümber järjekord fännidest, kes soovisid koos Hugoga endleid teha.

Äkitselt ennast staari seisusest leidnud nurrumootori võttis seesugune tähelepanu pisut kohmetuks ja pärast seda kui kümmekond esimest olid oma pildid kätte saanud, palus perenaine pildistajatelt vabandust ja päästis lemmiku tagasi transpordipuuri, kus Hugo näis ennast mugavamalt tundvat. Järgmised pildistamishuvilised said ennast koos sündmuse ühe peategelasega jäädvustada läbi puurivõre.

“Hugo oli tubli ja vapper,” arvas varjupaigast pärit Hugoga juba kolm päeva tagasi Tallinnast Pärnusse silla avapeo proovidesse sõitnud perenaine Adele Ruuder. “Sireenid olid tema jaoks uus asi. Eile, kui ümberringi oli tunduvalt rahulikum, kõndis Hugo kenasti üle silla.”

Ruuder tunnistas, et Hugo perele ja tema toetajatele on seesugusel silla avamise traditsioonil kaasalöömine suur asi. “Selline asi on võimalik vist ainult korra elus,” ütles ta ning lisas. “Aga kui ehitatakse veel mõni sild ja esimeseks ületajaks otsitakse kassi, siis Hugol on midagi CVs ette näidata.”

Et torti kassid ei söö, siis küünlaga tort Hugot õhtul piduliku sündmuse tähistamiseks ei oota, aga veidi pidulikuma konservi on ta kindlasti ära teeninud, lubas perenaine.

Laial tänaval, Rääma sillast sõna otseses mõttes kiviviskekaugusel elav Tiiu Hunt ütles, et tema tuligi silla avamisele Hugo pärast. “Ilus kass, nägin eile telekast,” seletas ta. “Tahaks näha, kas ta on ikka koolitatud ja oskab otsejoones üle silla minna. Sild ise ei olegi nii põnev. Kuna ehitusplats on nii lähedal, oleme selle ehitamisega väga hästi kursis olnud.”

Esimesed Rääma silla avamist uudistama tulnud huvilised kogunesid piirdeaia taha juba paar tundi enne seda, kui rahvas lähemale lubati. Tähtsaks sündmuseks Audrust kohale sõitnud Diana, arvas, et ta oli esimene, kes aia taha ootama jäi.

“Olen ehitamist huviga jälginud ja tahaks olla esimeste seas, kes üle silla kõnnivad,” tunnistas varakult kohale tulnud audrulane, kelle sõnade kohaselt käis ta uudistamas ka silla ehitamist. Kui mullu augustis silla tekiplaati sentimeeter sentimeetri haaval kaldalt sammastele sõidutati, jälgis ta seda vaatemängu tundide kaupa.

Tund enne väljakuulutatud avamispidustusi aiavõre vahelt telefoniga tühja silda jäädvustanud Olga ütles, et tahaks juba silla peale astuda. “Elevus on sees, olen elanud Pärnus poolteist aastat. See uus sild on ikka suur asi.”

Aia juures valves olnud turvatöötaja Marleen Teearu sõnutsi keegi enne avamist sillale ei tükkinud ja valvuritel liiga uudishimulikega muret polnud.

Kui lõpuks luba anti, oli sild mõne hetkega rahvast murdu täis. Sillakaare all oli tunda kerge õõtsumistki. Veidi ärev, arvasid sõidutee ääres oma esinemisjärjekorra sisse võtnud naistantsurühma Surju Sõbratarid liikmed Karin Rahuvarm ja Reilika Kiviselg. “Eilegi, kui proovi tegime, oli tunda, et sild kergelt õõtsus,” märkis Rahuvarm.

Kas rahvatantsijatele uus sild meeldib? “Uus sild on uus,” ei soovinud Rahuvarm rajatist muude sõnadega iseloomustada.

Ehkki sillal võib tunda õõtsumist, sellel liikudes ohtu pole. Selle tõestuseks sõitsid sõudelegend Jüri Jaansoni tüüritud paadis silla alla selle ehitamist juhtinud Robert Sinikas ja Marko Rentnik ning samal ajal vuras üle raske päästeauto. “Kui silla suhtes mingi kahtlus oleks, siis selle alla vabatahtlikult ei läheks,” kommenteeris Sinikas vana tava.

Vastavatud sillal kuulutati avatuks Pärnu suvigi ning kevadpealinna Türi esindajad ulatasid pärnakatele edasi teemapealinna valitsemissaua, mis jõudis seekord tseremooniale mõõda jõge.

Raba ja Laia tänavat ühendavat Rääma silda hakati ehitama tunamullu augustis. Pargi tänava pikenduselt Raba tänavale viival sillal on kolm 3,25 meetri laiust sõidurada. Sõidurajad on muutuva suunaga: sillale pealesõit on ühe sõiduraja kaudu ja mahasõidud kahe sõidurajaga. Parempoolsed sõidurajad on ette nähtud sillalt mahasõidul parempöörete tegemiseks Laiale või Rääma tänavale. Sillale viivatel tänavatel on kehtestatud kiirusepiirang kuni 40 kilomeetrit tunnis.

Silla rajamisel on arvestatud liiklusvoogudega alates Jänesseljast. Pärast Via Baltica Jänesselja ja Ehitajate tee vahelise lõigu valmimist Tallinna maantee tähtsus linna siseneva trassikoridorina väheneb ning Tallinna poolt tulijatel on võimalik keerata Ehitajate teelt Raba tänavale. Sealt saavad autod sõita üle uue silla ning hargneda kesklinnas ja ranna suunas. Kesklinna silla, Akadeemia, Vee, Pika ja Lõuna tänava liikluskoormus väheneb.

Liikluse sujuvaks toimimiseks on silla mõlemale kaldale, Laiale ja Rääma tänavale ehitatud ringristmikud. Koos sillaga rekonstrueeriti Raba tänav ja Pargi tänav, praegu uuendatakse Kuninga kooli ees asuvat ringristmikku. Silla juurde on kavandatud 35 kohaline sõiduautode parkla, sealhulgas kaks invakohta. Jalgratturid ja jalakäijad saavad sillale mööda kergliiklusteid, lisaks on mõlemal pool silla otstes liftid. Silla mõlemal pool asuvad jalakäijate ja kergliiklusteed, mille laius on 4-4,5 meetrit. Silla keskel on jalakäijatele mõeldud väikesed puhkealad, mis on varustatud seljatoe ja kahe käetoega pinkidega. Pinke on silla ümbruses 30.

Lisaks tänavavalgustusele on sillale paigaldatud silla sambaid, kaari ja sõrestikku valgustav dekoratiivvalgustus. Silla sambaid kaunistavad Nikole Matikaineni ja tema kaaslaste joonistatud lustakad loomad, linnud ja Pärnu tuntud hooned.

Silla projekteerisid ja ehitasid investeerimisettevõtte Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus. Kogu objekti peaprojektijuhiks oli Robert Sinikas, projektijuhiks Marko Rentik, silla objektijuhiks Tambet Anso ja teedeehituse objektijuhiks Reigo Roosimets. Projekteerijaks oli Stricto Projekt OÜ, keda esindasid projekteerijad Andreas Papp, Dmitri Gorbatjuk ja Ando Funk koos oma meeskonnaga. Silla ehitamiseks kulus üle 28 miljoni euro, millest 7,8 miljonit saadakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest jalg- ja jalgrattateede ehitamiseks.

Välislingid[]