Allikas: http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud/avalikud-arutelud-oktoobris-1/protokollid/102--4
Planeeringute lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu
14.10.2013 kell 13.00 Pärnjõe põhikool
PROTOKOLL
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli lõpus eraldi lehel.
Koosoleku avas Tiiu Pärn (Pärnu Maavalituse esindaja).
Koosoleku juhataja Tiiu Pärn (Pärnu Maavalitsus) tutvustas lühidalt Rail Baltic projekti.
ETTEKANNE: Antti Moppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) andis ülevaate projekti taustast, eesmärgist ja Rail Baltic vajadusest:
Küsimus: On see kindel , et Rail Baltic läheb Pärnust läbi?
Vastus (Antti Moppel): Peaks ikkagi läbi Pärnu minema, see on minu arvates on see majanduslikult ja ka muudest aspektidest kõige mõistlikum.
Küsimus: Kohaliku transpordi vajadusi Rail Baltic raudtee lahendama ei hakka?
Vastus (Antti Moppel): Õige.
Küsimus: Jääb mulje, et trass tuuakse vägisi Järvakandi juurde? Kas selle on mingisugune põhjendus ja kas see ei lähe vastuollu eelpoolmainitud faktiga, et ei lähtuta kohaliku transpordi vajadusest?
Vastus (Pille Metspalu): Jooned said paika erinevate tegurite arvestamise käigus ja meelega Järvakandi juurde trasse ei planeeritud. Järgmistes ettekannetes räägitakse arvestatud teguritest pikemalt.
Küsimus: Oleks võinud juba varem inforeerida inimesi raudtee ehitamise plaanist.
Vastus (Antti Moppel): Räägiti, aga meil ei olnud kindlat rahastusmehhanismi ja esialgne plaan oli Tartu liin korda teha. Rahastusvõimalused tekkisid hiljem. Ideoloogiliselt oli Rail Baltic sees ka üleriigilistes planeeringutes. Lihtsalt ei olnud veel otsust rahastamise kohta ning seetõttu ei olnud mingit täpset informatsiooni, mida oleks saanud jagada.
ETTEKANNE: Jaak Simon (Tehnilise Järelevalve Amet) andis ülevaate kavandatava raudtee tehnilistest näitajatest, lähiaja tegevustest projektis ja trassivaliku otsustusprotsessist:
Küsimus: Kuidas põder teie raudteest läbi pääseb?
Vastus (Jaak Simon): Pikemalt räägib Heikki Kalle KSH ettekandes.
Vastus (Heikki Kalle): Selleks rajatakse ökodukte, mille vajadus määratakse loodusuuringu käigus.
Küsimus: Miks juhtub, kui volikogu ei anna nõusolekut?
Vastus (Tiiu Pärn): Keeldumine peab olema argumenteeritud. Kui üles jääb vaie, siis lahendab selle järelvalvaja ehk Siseministeerium. Via Baltica kogemus meil on olemas ja lõpuks me ikkagi kokkuleppele saime kõigi omavalitsustega.
Küsimus: Vändra vald on oma eitava seisukoha välja öelda. Kas juba tehakse muudatusi, et kooskõlastust saada?
Vastus (Tiiu Pärn): Välistamisest on veel vara rääkida. Veel on aasta aega leida parimad lahendused.
ETTEKANNE: Pille Metspalu ja Marika Pärn (Hendrikson & Ko) andsid ülevaate senisest tööprotsessist, planeeringu põhimõttelisest sisust, sh trassikoridori mõistest, trassivariantide välja töötamise ja analüüsimise alustest:
Küsimus: Miks ei võiks ositi kasutada vana raudtee trassi?
Vastus (Marika Pärn): Me saame pärast kaardi juures täpsemalt arutada. Tuleb arvestada kõiki tegureid ja seda, et trassi nihutamine ühes kohas mõjutab trassi palju pikemalt.
ETTEKANNE: Heikki Kalle (Hendrikson & Ko) andis ülevaate KSH programmi sisust, raudteega kaasnevatest olulisematest mõjudest.
DISKUSSIOON: Küsimus: Kuidas Teie maa väärtuse säilitate?
Vastus(Heikki Kalle): Igal pool maa hind töenäoliselt langeb. Meie saame leevendada otseseid mõjusid, et ei oleks üle normatiivseid müra tasemeid jne.
Küsimus: Millal võiks must stsenaarium , et inimesele ei ole enam kodu, realiseerub?
Vastus(Heikki Kalle): Ajakavast räägib Pille Metspalu lähemalt. Esialgsed võrdluse tulemused avalikustatakse jaanuari keskel.
Küsimus: Kas on arutatud Natura alade asendamist?
Vastus (Heikki Kalle): Arutatakse siiani, mis Natura alade inventuuriga tegema hakatakse. Seda peab küsima Keskkonnaministeeriumi käest. Võimalik on Natura alade piiride kohendamine.
Küsimus: Kuidas ehitustrassi materjalide kättesaadavuse küsimust käsitletakse?
Vastus (Heikki Kalle): Meie oleme selle küsimusega samuti kursis, aga trassivariantide osas vahet ei ole selles suhtes.
Küsimus : Tundub, et koosolek on kiirustatud. Miks lükati kõik koosolekud ühe nädala peale?
Vastus (Heikki Kalle): Lihtsalt peab jääma aega ka sisulise töö tegemiseks.
Küsimus: Kas täna ei saa ma oma saatuse osas targemaks?
Vastus (Heikki Kalle): Trassivariantide võrdlemine saab valmis järgmise aasta alguses ja neid tutvustatakse maakonnakeskustes.
Küsimus: Kas on ka maade vahetamine võimalik?
Vastus (Jaak Simon): Hea praktika Eestis puudub. Kindlasti võõrandatakse raudtee alla jääv maa. Lubadusi hetkel anda ei saa. Kõik sellised küsimused lahendatakse juhtumipõhiselt.
Küsimus: Millal talunik peaks neid asju ajama hakkama?
Vastus (Jaak Simon): Mõtlema saab hakata siis kui eelistatud trassivariant on paigas.
Marika Pärn: Konkreetsemaid küsimusi võiks arutada veel kaardi juures.
Protokollis Martin Ruul (Hendrikson & Ko).
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli pabervariandile, vajadusel saab sellega tutvuda võttes ühendust planeeringu korraldajatega.