Planeeringute lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu
15.10.2013 kell 18.00- 20.18 Sauga Noortekeskus
PROTOKOLL
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli lõpus eraldi lehel.
Vallavanem Priit Ruut ütles avasõnad.
ETTEKANNE: Tiiu Pärn (Pärnu Maavalitsus) tegi sissejuhatusena ettekande, milles tutvustas antud projektiga seotud riiklike dokumente, planeerimise ja KSH läbiviimise põhimõtteid ning lühidalt andis ülevaate ka projekti edasisest ajakavast.
ETTEKANNE: Andres Lindemann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) andis ülevaate projekti taustast, eesmärgist ja Rail Baltic vajadusest.
Küsimus: Mis siis saab, kui üks Balti riikidest ütleb, et ei tee seda projekti lõpuni, aga Eesti on juba lõppu jõudnud oma protsessiga?
Vastus (Andres Lindemann): See küsimus on püstitunud ka varasemalt, ka õiguskantsler esitas sama küsimuse. Ei ole head vastust. Sellele küsimusele selgub mingigi vastus aastal 2015, kui on otsustamise aeg ja kõik riigid peavad olema protsessiga ühekaugel.
ETTEKANNE: Jaak Simon (Tehnilise Järelevalve Amet) andis ülevaate kavandatava raudtee tehnilistest näitajatest, lähiaja tegevustest projektis ja trassivaliku otsustusprotsessist.
Küsimus: Kui on metsasihi ja raudtee ristumine, kas siis rajatakse ülepääs? Loomad on metsas harjunud sageli kasutama liikumiseks metsasihte.
Vastus (Jaak Simon): Selgelt väljendatud vajadusel võib ka sinna eritasandilise ristumise teha, kuid see peab olema põhjendatud. Teatud juhtudel võib olla vajalik näiteks rajada ka ristuimine põllumajandusaladel tehnika liikumiseks
Küsimus: Kas kaubavedu hakkab toimima elektriraudteed pidi või diisliga?
Vastus (Jaak Simon): Eelistame elektriraudteed.
Küsimus: Kuidas loomad liikuda saavad?
Vastus (Jaak Simon): Loomadele tagatakse ka vastavalt vajadusele pääsud ülevalt või alt.
Küsimus: Kas Natura ala piiride korrigeerimisega ka juba tegeletakse, et see trass saaks ikka Pärnust läbi sõita?
Vastus (Jaak Simon): Olemasoleva trassi osas käib Natura ala hindamine. Seal Natura ala ei kata olemasolevat raudteed, kuid mõjud on ikka ja raudtee koha pealt tähendab see ikka probleemi.
Märkus: Algselt oli 2 varianti – Pärnust ja Sindist.
Vastus (Jaak Simon): Sindi variant on ikka veel kaardil, kuna seadus nõuab alternatiive ja nende võrdset hindamist. Samuti on üks kriteerium, miks ta peal on just seesama Pärnust välja sõidu küsimus.
Küsimus: Kaardid ei ole piisavalt täpsed. Millal selgub eelistatud variant?
Vastus (Jaak Simon): Täpsemad kaardid tulevad eelistatud trassivariandi kohta. Eelistatud variant selgub jaanuaris.
ETTEKANNE: Marika Pärn (Hendrikson&Ko OÜ) andis ülevaate senisest tööprotsessist, planeeringu põhimõttelisest sisust (sh trassikoridori mõistest, trassivariantide välja töötamise ja analüüsimise alustest).
Küsimus: Kas ainukesed lahendused on eritasandilised ristumised? Mujal Euroopas on kiirraudteel samatasandilised ristumised ju olemas.
Vastus (Marika Pärn): Jah, sest sellised on nõuded.
Kommentaar (Jaak Simon): Mujal Euroopas on samatasandilised ristumised ka 160 km/h sellistes kohtades, kus raudtee oli juba enne kiiruse tõstmist. Alates 120 km/h on eritasandilised ristumised kohustuslikud ka mujal uue raudtee rajamise puhul.
ETTEKANNE: Martin Ruul (Hendrikson & Ko) andis ülevaate KSH käigus tehtud tegevustest, KSH programmi sisust, raudteega kaasnevatest olulisematest mõjudest.
Küsimus: Kas raudteel saab sõita algusest lõpuni 240-ga?
Vastus (Jaak Simon): Olenevalt trassivariandist veidi sõltub, aga põhimõtteliselt küll jah. Pärnu väljasõit on üks aeglasem koht.
Küsimus: Kas kaubarongid suunatakse ka läbi Pärnu ja kas öösel?
Vastus (Jaak Simon): Eks see probleemikoht ole. Algselt mõeldi, et ainult öösel sõidavad kaubarongid, kuid see ei ole nii otstarbekas. Ilmselt tuleb projekteerida möödasõidu-taskud. Pärnu (Papiniidu) osas on keeruline koht ja inseneridel raske töö.
Küsimus: Kas trass tuleb täies ulatuses 1 või 2 rööpapaariga?
Vastus (Jaak Simon): Täies ulatuses 2 paariga. Planeeritakse ja projekteeritakse juba nii.
Küsimus: Millise silla pealt hakkab raudtee kulgema?
Vastus (Jaak Simon): Ilmselt tuleb rajada uus sild, sest olemasolevalt ei ole võimalik trassi läbi viia.
Küsimus: Miks Pärnus on DP algatatud, kui trassigi pole veel?
Vastus (Jaak Simon): Pärnu linn on andnud selle DP algatamisega selge märgi, et nad tahavad seda raudteejaama linna. See on väikese riskiga algatatud, kuid arvestatud on ilmselt seda, et tiheasustusalal planeeringu elluviimine on pikemaajalisem kui mujal. DP algatati juba nüüd, et vajadusel graafikus olla. Seega ennetav tegevus.
Küsimus: Kuidas on Lätis ja Leedus, kui palju seal on survet, et kõik linnad saaks kaasatud ja liidetud? Sellised väiksed linnad nagu Pärnu.
Vastus (Andres Lindemann): Surve on suur, sest Leedus on 2 suurlinna, kelle vahel käib võitlus - Panevežis on otsem, Šauljai on suurem logistikakeskus. Seal käib KSH, mille tulemusel peaks eelistus selguma. Pärnu suurustes linnades mujal Balti riikides peatusi planeeritud ei ole.
Küsimus: Kas ei või tulla mujalt survet, et kui meil nii väikeses linnas on peatus, siis teha neid ka mujale? Nii reisijate kui ka kauba jaoks.
Vastus (Andres Lindemann): Selles, et Pärnu peatus on planeeritud ja trassil, on ilmselt suur roll AECOMi uuringul.
Küsimus: Kas linnast mööda viimine ei oleks tasuvam, ennekõike aja mõistes. Kas hea ühendus jaama ja linna vahel võtab reisijaid nii palju vähemaks?
Vastus(Andres Lindemann): Kui viime peatuse linnast välja, siis me kaotame reisijaid palju, ca 50%. Paljuski on küsimus ka selles, et kas Pärnu on valmis oma bussiliiklust ka linnast välja viima.
Küsimus: Palju on ajaline vahe Pärnusse ja Sindi tagant läbi trasside vahel?
Vastus (Andres Lindemann): Ajavõrdlust ei ole tehtud, pikkuste vahe on analüüsitud, kuid peast ei mäleta täpselt.
Kommentaar (Andres Lindemann): Üks argument pärnakatele on ka pendelrände võimaldamine – töölkäimine Tallinnasse ja Riiga.
Küsimus: Kavandatavad kaubajaamad on Tallinn, Riia, Kaunas? Või on mujale ka võimalik teha?
Vastus (Jaak Simon): Selle projekti eesmärk on rajada raudtee nö otsast otsani, edasi peavad riigid, kohalikud omavalitsused vajadusel ise tegema. Mahapöörangute tegemine on raudteel oluliselt lihtsam kui maanteel. Uute logistikakeskuste arendamine on seega oluliselt lihtsam kui maanteel.
Küsimus: Kui suur peab olema põllumaa, et rajatakse tunnel või ülekäik?
Vastus (Andres Lindemann): Ühtset reeglit ei ole, seega on vajalik kohapealne info.
Protokollis Epp Zirk (Hendrikson&Ko)
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli pabervariandile, vajadusel saab sellega tutvuda võttes ühendust planeeringu korraldajatega.