Allikas: http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud/avalikud-arutelud-oktoobris-1/protokollid/106--6
Planeeringute lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu
15.10.2013 kell 17.00- 20.15 Pärnu maavalitsus
PROTOKOLL
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli lõpus eraldi lehel.
Maavanem Andres Metsoja tegi lühida sissejuhatuse ning ettepaneku tutvustada kohal olevaid töörühma liikmeid.
ETTEKANNE: Tiiu Pärn (Pärnu Maavalitsus) tegi sissejuhatusena ettekande, milles tutvustas antud projektiga seotud riiklike dokumente, planeerimise ja KSH läbiviimise põhimõtteid ning lühidalt andis ülevaate ka projekti edasisest ajakavast.
ETTEKANNE: Andres Lindemann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) andis ülevaate projekti taustast, eesmärgist ja Rail Baltic vajadusest.
Küsimus: Miks peaks need mitutuhat inimest tahtma tulla Pärnusse oktoobris, novembris? Ajakulu autoga sõites on sama.
Vastus (Andres Lindemann): Rongis saab inimene aega kasutada mitmeti – restoranvagun, tööd saab teha. Autos on inimene sunnitud keskenduma ainult autojuhtimisele. Rong on ka turvalisem. Reisijate arvud on aastakeskmised, suvel ilmselt on reisijate arv suurem ja talvel väiksem.
Küsimus: Miks trass piiri juures läheb läbi talumaade, miks ta ei võiks minna otse läbi metsade? Miks see trass ei või minna Via Baltica kõrvalt? Mitu talu selle trassi rajamisega kaob? Muinsuskaitseala on seal piiri juures ka veel.
Vastus (Andres Lindemann): Kõige lõunapoolsema osa planeerimine on koostöös Lätlastega. 5 km laiune riba piiril on see lõik, kus trass peab piiri ületama. Muinsuskaitsealasid on trassivariantide väljatöötamisel välditud. Täpset trasside alla jäävate majade arvu ei oska praegu öelda.
Küsimus: Kui tihe on rongiliitkus? Kas liiklus on ka öösel?
Vastus (Jaak Simon): Aecomi uuringu kohaselt on arvestus otspunktidest väljuda 6-22 iga 2 h tagant. Ca 7 rongi ööpäevas, kaubarongide kontsentratsioon alguses umbes sama. Kaubarongide liiklus on võimalusel päeval reisirongide vahel, kuid osa kindlasti öösel.
Küsimus: Mis on müratase?
Vastus (Jaak Simon): Projekteerimise käigus peab kindlasti arvestama, et müranormid, mis on kehtestatud, peavad olema tagatud. Samuti peavad rongid vastama kõige rangematele Euroopa nõuetele. Võrreldes praeguste rongidega on see kindlasti oluliselt väiksem. Praeguste rongide puhul kusjuures ei ole teada, et oleks mõõdetud mööduva rongi mürataset, seisumüra on mõõdetud küll. Nõutavad normid uutele rongidele on oluliselt rangemad.
Küsimus: Kas see 3000 inimest on kokku edasi-tagasi reisijad?
Vastus (Jaak Simon): Jah.
ETTEKANNE: Jaak Simon (Tehnilise Järelevalve Amet) andis ülevaate kavandatava raudtee tehnilistest näitajatest, lähiaja tegevustest projektis ja trassivaliku otsustusprotsessist.
Küsimus: Milles väljenduvad riigi huvid? Näiteks Pärnu puhul – kas läbi Pärnu või linnast ümber.
Vastus (Jaak Simon): Pärnuga on keerulisem lugu, kuna siin on trassivariandid tingitud mõningatest teistest teguritest, mida planeerijad ja KMH töörühm lähemalt selgitavad. Pärnu piirkonda peab trass igaljuhul tulema, aga siin on mõningad seadusest tulenevad kohustused, millest tulenevalt me peame kõiki trassivariante võrdselt hindama ja kaaluma ja seejärel saame vastu võtta otsuse.
Küsimus: DP on juba algatatud, et mida see tähendab? Kuidas on linnas trassi kulgemisega, et see ei saa olla ju 350 m? Kas ka linnas on tarastatud.
Vastus (Jaak Simon): Jah, DP algatati ja varsti algab isegi arhitektuurikonkurss. Linnalises keskkonnas on iga protsessi läbiviimine keerukam ja seega on see tegevus pigem ennetav, et jõuaks vajadusel protsessiga õigele kaugusele. Jaanuaris oleme mõnevõrra targemad, kui on teada detailsemaid asju ka Pärnust läbi minekul. Kui Pärnust trass millegipärast lõpuks läbi minna ei saa, siis tuleb meil üle minna variandile B. Siiamaani on olnud selge soov minna trassiga läbi linnast, seega teeme Tiheasustusala piirkonnas on trassilaius koos nihutamisruumiga 150 m, raudtee koos kaitsevööndiga on 66 m. On tarastatud kogu pikkuses.
Küsimus: Kas Pärnusse on selle raudtee jaoks vaja ka uut silda?
Vastus (Jaak Simon): Jah, uus sild on ilmselt vajalik.
Küsimus: Kuidas saab kaup raudteele? Projekt on pikema aja peale ja kauba laadimise aspekt tuleks lähteülesandesse sisse kirjutada. Vastavalt kauba laadimise kohtadele oleks alles trassivalik õigem. Raudtee ehitamise kogemus on ju Eestis olemas. Pärnu ettevõtjatele oleks see kindlasti konkurentsieeliseks, kui nad saaksid kauba siit rongile. Kauba liikumine konteinerites on ju laevalt rongile väga lihtne.
Vastus (Jaak Simon): Seda täpselt selle planeeringu raames ei lahendata. Sõltub valitud trassivariandist. Otse sadamaga ühendust luua on Pärnus keeruline. Kaubajaamaga ühendamine on olnud arutlusel, kuid täpset lahendust enne trassivalikut ei ole veel. Esmasel tasemel on seda läbi mõeldud (kaubarongi möödasõidutasku jaoks nagunii hea koht). Uusi ühendusi ei välistata, täiendava haru lisamine raudteel on oluliselt lihtsam maanteest.
Küsimus: Kas rongiliiklus võiks reisijate jaoks olla väikesekoosseisuliste rongidega tihedam? Et see oleks bussitranspordiga konkurentsivõimeline, oleks vajalik, et rongid käiksid tihemini. Praegu Riia ja Tallinnaga ühendus peaaegu iga tunni järel.
Vastus (Jaak Simon): Ei ole välistatud, et sellised süstikrongid sõitma pannakse. Praegused arvutused on modelleerimise tarvis teostatud. Tegelik kasutus selgub omanike ja veooperaatorite koostöös – kui on huvi, siis miks mitte.
ETTEKANNE: Pille Metspalu (Hendrikson&Ko OÜ) andis ülevaate senisest tööprotsessist, planeeringu põhimõttelisest sisust (sh trassikoridori mõistest, trassivariantide välja töötamise ja analüüsimise alustest).
Küsimus: On KSH ja tasuvusanalüüs? Tasuvus on ju kõige alus. Kumb jääb peale – KSH või teostatavustasuvus analüüs?
Vastus (Pille Metspalu): Asi toimub etapiviisiliselt - On olemas üldisem tasuvusanalüüs AECOMi uuringus, kuid nüüd on detailsemalt teada info ja sisuliselt tehakse sama analüüs uuesti, aga siis juba oluliselt täpsemalt. Teostatavus-tasuvusanalüüsi uuring tehakse kuigi trassivariantide kohta ja samad teemad vaadatakse detailsemalt läbi. Mitu meeskonda töötavad paralleelselt – KSH töörühm koos looduskeskkonna ja sotsiaalmajandusliku aspektide jaoks ja teostatavus-tasuvus analüüsi tiim. Otsustaja otsustab, ideaalne oleks, kui leitakse eelistatud koridori, mis oleks eelistatud kõikide kriteeriumide lõikes, kuid praegu ei oska kommenteerida, kas sellise tulemuseni jõutakse.
ETTEKANNE: Marika Pärn (Hendrikson&Ko OÜ) selgitas oma ettekandes täpsemalt, miks ei ole olemasolev raudteetrass võetud tervikuna ühe alternatiivina võrdlusesse.
Küsimus: Millal saab esitada vastuväiteid? Meie kuulsime sellest protsessist alles nüüd. Selgub ka, et kõiki maju pole ka kaardi peal.
Vastus (Marika Pärn): Avalikustamise protsess on olnud juba septembrist saadik ja vastuväiteid ning ettepanekuid saab esitada ka edasi kogu protsessi vältel nii maavalitsuse aadressile kui ka RB portaalis. Majade kohta on mõistlik hiljem täpsustada teise kaardi peal. On juhuseid olnud, kus maju ei ole andmebaasides või mõnel muul põhjusel kaardile saanud. Kindlasti saab seda täpsustada.
Küsimus: Kas vastuväidete hulgas on ka Pärnu linnavalitsuse seisukoht, kus oleks vastuväide linna mitteläbiva trassivariandi osas. Ja kuidas sellesse suhtutakse? Kas Pärnu linnavalitsus või volikogu on edastanud ametliku kirjaliku seisukoha?
Vastus (Tiiu Pärn): Linnavalitsus on algatanud DB ja andnud selge signaali, et eelistatakse trassivarianti läbi linna. Meieni ei ole jõudnud ei linnavalitsuselt ega volikogult ametlikku seisukohta. On linnakodanike pöördumine 388, millel on ka linnapea allkiri.
Küsimus: Teil on erinevaid teemakaarte, kuid trasside mõjualade kaarti teil ei ole? Näiteks kui kaugele mingis lõigus müra, vibratsioon levib, samuti valgus. Pärnus on savipinnastega vibratsiooni levik kindlasti oluline teema.
Vastus (Marika Pärn): Otseselt mõjuala kaarte ei ole, sest mõjuala on erinevate aspektide ja tingimuste juures ju erinev.
Kommentaar (Heikki Kalle): Sellised kaardid tulevad vähemalt osadele aspektidele. Meil ei ole hetke kõiki vajalikke andmeid seda tüüpi vedurite kohta ja seega modelleermise jaoks on vaja sisendandmeid müra ja vibratsiooni kohta. Oleme küsinud andmeid analoogsete rongide müraemissioonide kohta..
Ettepanek:
- Võiks koostada ka mõjuala kaardid trassivariantide juurde.
Ettepanekud:
- Trasside läbimisele kuluv kiirus läbi arvutada, kuna selle raudtee rajamise juures on kiirus siiski
väga oluline aspekt ja see oleks võrdluses olemas.
- KSH koostamisel arvestada vana raudtee likvideerimise variandiga ning sellega kaasnevate
mõjudega, kuna sellel on oluline sotsiaalne mõju.
Küsimus: Kus saaks kaarte lähemalt uurida? Teete praegu uuendusi ja ka Kehtnas lubasite, et kaarti uuendatakse. Millal kaarte uuendatakse?
Vastus (Marika Pärn): Portaalis on olemas nii koodkaardid kui ka maakondade kaupa 20 000 mõõtkavas kaardid. Muudatused ja ettepanekud alles lähevad töösse ning siis vajadusel uuendatakse kaarte. Kuna täpselt kaardid uuendatud kujul portaali saavad, on raske öelda.
ETTEKANNE: Heikki Kalle (Hendrikson & Ko) andis ülevaate KSH käigus tehtud tegevustest, KSH programmi sisust, raudteega kaasnevatest olulisematest mõjudest.
Küsimus: Kuidas te teete tööd edasi, kui teil ei ole kõiki sisendandmeid, mille põhjal trasse paika panna? Näiteks geoloogia andmed?
Vastus (Heikki Kalle): Meil on enamik andmeid olemas – geoloogia, taimestiku, arheoloogia, asustusstruktuuri analüüsi andmed jne. On teatud kitsastes lõikudes sisend veel puudu, nt. vedurite müra.
Kommentaar: Eelnevalt tehtud ettepanek mõjuala kaartide koostamiseks oli just seotud näiteks Pärnu piirkonnas oleva ebatavalise situatsiooniga, kus linn asub sisuliselt savipatjadel. Vibratsiooni mõju võib siin ulatuda väga kaugele ja olla oluline.
Vastus: Väga õige märkus. Pinnasetingimused on siin keerukad ja see on siin täiesti arvestatav risk. Vibratsioon on seotud ka lihkeohtlikkusega jne.
Küsimus: Kas on ka mõeldud sellele, et moodustatakse töögrupp, kes hakkaks tegelema kinnistutega ja kompensatsioonidega. Inimeste vastuseis on tingitud sageli teadmatusest? Võiks olla ju normaalne inimlik kompensatsioon pluss kojuigatsustasu.
Vastus (Lindemann): Kui ehituseks läheb, siis on oluline, et võõrandamine oleks võimalikult sujuv. Varasemalt kogemusele tuginedes oleme kaardistanud nii inimressursi vajalikkust ja ka auke seadusandluses. Võõrandamise teema on vaja läbi rääkida ka justiitsministeeriumiga.
Küsimus: Kinnisvara hindamise kohta, et kas arvestatakse ka maahinna tõusuga? Praegu põllumaa hind tõuseb ju pidevalt, 10 aasta pärast on selle maa hind ju oluliselt kõrgem, kui see hind, mis me praegu saame.
Vastus (Andres Lindemann): Praegu lähtutakse kehtivast seadusest, mille järgi on vaja kinnisvara hindamist. ME ei räägi ehituse algusest 10 aasta pärast, ehituse algusest räägime 5 aasta perspektiivis ja riik ei saa osta kõiki neid maid pikaks ajaks reservi. Riigi huvides on saada võimalikult kiirelt
Kommentaar (Tiiu Pärn): Antud planeeringu alusel maade võõrandamist ei toimu. Eelprojekti täpsusastmes selgub tegelik võõrandamine. Sundvõõrandamine ei ole eelistatud ja ainus variant, on võimalik ka muud lahendused leida.
Küsimus: Milline on MKMi seisukoht maahindamise küsimuses?
Vastus (Andres Lindemann): Ma ei ole selle õige inimene vastama. Mõttekas on esitada see küsimus ministeeriumile üldiselt.
Märkus rahva seast, et sundvõõrandamise seaduse alusel seda pigem mitte teha ja proovida ikka leida lahendus lepingute ja läbirääkimiste teel. Samuti võiks olla see kompensatsiooni meede juba välja töötatud, et inimeste vastuseisu vähendada.
Kommentaar (Andres Lindemann): Me saame töötada praegu kehtivates seaduslikes raamides ja ütlen veelkord, et ministeeriumis töö käib koostöös justiitsministeeriumiga selle küsimusega.
Küsimus: Polli muinasküla jääb Pärnust mööda minevale trassivariandile. Ei ületa otseselt kaevekohta, kuid läheb sealt lähedalt mööda ja see ala on muinasküla. Kas te seda trassi joonistades teadsite seda juba või võtate seda arvesse alles nüüd?
Vastus (Heikki Kalle): Polli oli meil varem ka teada. Me oleme vägagi teadlikud sellel variandil olevatest muinsusväärtustest. Meil on kohustus võrrelda ka teisi trassialternatiive. Antud juhul on probleem ka Natura alad, millest läbiminek on keeruline.
Pikem ettekanne Mati Koselt koos digitaalse materjaliga. Mati Kose juhib tähelepanu, et andmed ja infokihid peaksid olema inimestele rohkem kättesaadavad. Maa-ameti infoserveri tüüpi infokihtidega Loomade liikumiskoridoride kandmine maa-ameti ortofotole. Millised on alternatiivid? Pole ka tehnilisi alternatiive. Liigne kiirustamine, uuringute puudulikkus.
Vastus(Tiiu Pärn): Ilmselt oleks mõistlik see ettepanek vormistada kirjalikult ja edastada töö teostajatele.
Mati Kose oli sellega nõus.
Küsimus: Seos Tallinna ja Pärnu sadamaga, Soome tunneliga – kuivõrd on selle peale mõeldud ja nendega arvestatud? Vähemalt ava tunneli jaoks peaks olema ju kavandatud.
Vastus (Andres Lindemann): Harjuma maakonnaplaneeringu raames nähakse ette Muuga sadamaga ühendus. Soomega ühendava tunneli realiseerumist lähikümnete jooksul ei ole ette näha.
Kommentaar (Jaak Simon): Tunneli ava on kavandatud ja Soome poolt hakatakse tegema tasuvusanalüüsi. Maakonnaplaneeringus on koht ette nähtud ja ka esmatasandil ligipääs on arvestatud.
Küsimus: Palun rääkige lähemalt äriplaanist.
Vastus (Andres Lindemann): Valmis on AECOMi analüüs, kus on hõlmatud ka levinum äriplaani osa. Seal ei ole tasuvusanalüüsi, kuna puudub nö juriidiline keha, mida hinnata. Ühisettevõtte analüüs on portaalis üleval, juhtimisstruktuur ja finantseerimisvõimalused olemas. Ühisettevõtte lõplik äriplaan saab kokku uue aasta lõpul, kui on olemas kogu vajalik info. Äriplaan valmib enne raudteed.
Küsimus: Kas RB on seotud maavarade kaevandamisega? Fosforiit.
Vastus (Heikki Kalle): Kindla maavara kaevandamisega tegevus kindlasti seotud ei ole.
Kommentaar: Konnakotka pärast viite trassi eemale, aga miks te seda pesa eemale ei vii? Inimestest sõidate üle.
Vastus (Heikki Kalle): Kotkapesade liigutamine on seadusevastane tegevus.
Repliik Vahur Tõnissoolt: Hiljutisel suurel transpordiseminaril räägiti, et RB on üks olulistest Euroopa transpordikoridoridest ja oluline ennekõike Soome riigi jaoks. Koostatud on ühisdeklaratsioon mitmete Raplamaa valdade poolt, kus on ära toodud eelistatud variant. Seadusandluse muudatused kompensatsioonimeetodite jaoks on vajalikud.
Protokollis Epp Zirk (Hendrikson&Ko)
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli pabervariandile, vajadusel saab sellega tutvuda võttes ühendust planeeringu korraldajatega.