Siin analüüsitakse Pärnu rongiliikluse tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.
Tugevused[]
- Pärnul on olemas rongiühendus Tallinnaga
- Pärnu on olemas raudteetrassi koridor kuni Mõisakülani
- Valitsus on otsustanud Rail Baltica rajamisega võimalikult kiiresti edasi liikuda ja toetab Rail Balticat läbi Pärnu (1435 mm raudtee, kiirus kuni 220km/h nagu AECOMi raportid soovitavad)
- Kuna Pärnu trass on lühim, siis on see kaubavedajale soodsam variant kauba saatmiseks Põhi-Lõuna suunal kui läbi Tartu
Nõrkused[]
- Rongiühendus Tallinnaga on aeglane ja hõre ning ei suuda konkureerida maanteetranspordiga
- Pärnu raudteejaamad asuvad reisijate jaoks ebasobivas kohas, reisirongijaam peaks asuma võimalikult keset linna
- Rail Baltica läbi Pärnu läheb alles kolmandas faasis. Enne ehitatakse välja Rail Baltica I ja Rail Baltica II.
Võimalused[]
- Kiire Rail Baltica valmimine lähendab Baltikumi aeg-ruumiliselt ja Pärnu saab turismi- ja muude eesmärkide täitmiseks suurema areaali
- Rail Baltica kulgemine läbi Pärnu tõstab regionaalse SKP mahtu
Ohud[]
- Transiidi huvid ei väärtusta 1435 mm raudteed vaid soovivad 1520 mm raudteed
- Rail Baltica areng peatub faasis I või II, kolmanda faasini ei jõutagi
- Rail Baltica ehitatakse küll Pärnu lähedalt, kuid Pärnusse peatust ei tule
- Pärnakate vähene huvi raudteeliikluse arendamise vastu