Pärnu Wiki

MUSICA SACRA/sügis 2024

L 14.9.2024 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 18.9.2024 kell 19.00 Tartu Jaani kirik
R 29.11.2024 kell 19.00 Loo Kultuurikeskus

UUSVIINI KOOLKONNA VOKAALMUUSIKA
ARNOLD SCHÖNBERG 150

Alban Berg (1885-1935)

5 Orchesterlieder nach Ansichtskarten-Texten von Peter Altenberg, op. 4 (1911-1912)
Seele, wie bist du schöner, tiefer, nach Schneestürmen
Sahst du nach dem Gewitterregen den Wald
Über die Grenzen des All blicktest du sinnend hinaus
Nichts ist gekommen, nichts wird kommen für meine Seele
Hier ist Friede. Hier weine ich mich aus über alles

Anton Webern (1883-1945)

3 Lieder nach Gedicten von Hildegard Jone, op. 25 (1934)
Wie bin ich froh!
Des Herzens Purpurvogel fliegt durch Nacht
Sterne, Ihr silbernen Bienen der Nacht

Arnold Schönberg (1874-1951)

15 Gedichte aus "Das Buch der hängenden Gärten" von Stefan George, op. 15 (1907-09)
Unterm Schutz von dichten Blättergründen
Hain in diesen Paradiesen
Als Neuling trat ich ein in dein Gehege
Da meine Lippen reglos sind und brennen
Saget mir, auf welchem Pfade
Jedem Werke bin ich fürder tot
Angst und Hoffen wechselnd mich beklemmen
Wenn ich heut nicht deinen Leib berühre
Streng ist uns das Glück und Spröde
Das schöne Beet beträcht ich mir im Harren
Als wir hinter dem beblühmten Tore
Wenn sich bei heiliger Ruh in tiefen Matten
Du lehnest wider eine Silberweide
Sprich nicht immer von dem Laub
Wir bevölkerten die abenddüstern Lauben
Kai Kallastu (sopran)
Andrus Kallastu (klaver)


Kontserdiga tähistatakse Arnold Schönbergi 150. sünniaastapäeva.

Modernism murdis muusikasse läinud sajandi esimesel kümnendil, kui uus helikeel leidis tee Euroopa paljude heliloojate loomingusse. Prantsusmaal asus ühena esimestest modernismi teele Claude Debussy, Leedus Mikalojus Konstantinas Čiurlionis ja Eestis Mart Saar. Austrias pani Arnold Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga aluse Uus-Viini koolkonnale.

Peale uudse meloodia- ja harmooniakäsitluse leiab mainitud heliloojate tollases loomingust seniolematuid rütme ja kõlavärve, mis said eeskujuks paljudele 20. sajandi heliloojatele. Ja tekitasid kuulajatele ka üksjagu probleeme. Näiteks tänapäeval vägagi pretensioonitud Alban Bergi "Altenbergi laulud" op. 4 kutsusid esiettekandel oma uudsete kõlade ja ebatraditsiooniliste mänguvõtetega esile publiku niisuguse pahameeletormi, et esitus tuli pooleli jätta.

Anton Webern ja Hildegard Jone olid kaasaegsed ja lähedased sõbrad. Kuigi nad ei teinud otseselt koostööd op. 25 laulude loomisel ja Webern valis laulutsükli aluseks olevad Jone'i luuletused ajakirjanduses ilmunud tekstide hulgast, on nende kirjavahetuse põhjal võimalik järeldada, et nad leidsid teineteise loomingulisest nägemusest siirast ja ehedat inspiratsiooni. Webern jagas Schönbergi ideed, et "komponeerimisel kaksteistkümne heliga ei ole muud eesmärki kui arusaadavus".

Schönbergi laulutsükli Rippuvate aedade raamat aluseks on Stefan George'i luuletused. Schönbergi poolt laulutsüklisse valitud luuletustest moodustub otsekui sügavam peegeldus Schönbergi meeleoludest teose kirjutamise perioodil. Luuletused räägivad luhtunud armusuhtest, nimetamata selgesõnaliselt selle lõppemise põhjust. Rippuvate aedade raamatut peetakse helilooja atonaalse perioodi algusteoseks, millega ta purustas ”kõik möödaniku esteetika barjäärid”.


Sopran Kai Kallastu on esinenud kammerlaulja, suurvormisolisti ning muusikateatriartistina erinevates kollektiivides. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Intensiivne loominguline töö seob teda oma abikaasa helilooja ja dirigendi Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu (1967) õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti.