L 3.11.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
KAVA
J. S. Bach (1685-1750)
- Aaria Goldbergi variatsioonidest
H. Purcell (1659-1695), seade Oleg Pissarenko
- Sweeter than roses / Magusam kui roosid
J. Lutsoja (1971)
- Intro
M. Härma (1864-1941), seade Oleg Pissarenko
- Ei saa mitte vaiki olla (A. Haava)
- Kui sa tuled too mul lilli (A. Haava)
V. Silvestrov (1937)
- Õhtune serenaad
S. Sisask (1968), seade Oleg Pissarenko
- Ave Maria
J. S. Bach (1685-1750)
- Tšellosüit G-duur
- Prelüüd
- Orkestrisüit nr. 2 h-moll
- Polonees
- Badinerie
E. Grieg (1843-1907), seade Oleg Pissarenko
- Solveigi laul (Peer Gynt op. 23)
M. Tally (1976)
- Teel olla on veel (D. Kareva)
M. Ratkje (1973) / F. Haltli (1975)
- Tre tangos / Kolm tangot (G. Ekelöf)
- Hemliga tecken / Salajane märk
- Fanfar / Fanfaar
- Då dagen var slut / Kui päev oli lõppenud
G. F. Händel (1685-1759)
- Lascia ch’io pianga / Las ma nutan ooperist Rinaldo
Uue Muusika Kvartett
- Kersti Ala-Murr, sopran
- Lilian Jõesaar, klavessiin
- Tõnu Jõesaar, tšello
- Jaak Lutsoja, akordion
Uue Muusika Kvarteti liikmete koostöö algas 2008. aastal, kui koostöös Eesti Kontserdiga esitati kava “Solveigi laul”. Aasta hiljem lisandus ansamblile klavessiin. Lisaks üksikkontsertidele on ansambel esinenud sarjas Ooper Raekojas ning osalenud Tallinna Talvefestivalil ja Rapla Kirikumuusikafestivalil. Ansambli repertuaari ja musitseerimist iseloomustavad uudsed kõlavärvid, erinevate stiilide sulandamine ja improvisatsioonilisus. Nii mõnelegi vanale tuntud palale on antud uus ja natuke teistsugune elu. Aastal 2010 valmis ansamblil Eesti Raadios salvestatud muusikast plaat "Vaikimine oleks vale...". Muusikateadlane Ene Pilliroog hindas plaati kõrgelt, kirjutades et "Oleg Pissarenko ja Jaak Lutsoja arranžeeringud on stiilsed, põhjamaiselt karged, peenekoeliselt viimistletud ning sügava, kohati lausa valus-kriipiva ja isiklikult kõnetava väljendusega. Just arranžeeringud loovad sellele "kirjule" kavale ühtse muusikalise aluse, mis võiks olla otsekui ajatu tulemine-olemine-minemine."
Sopran Kersti Ala-Murr on viimased 16 aastat elanud ja töötanud Norras. 2010 lôpetas ta sealses Stavangeri Ülikoolis Postgraduate Diploma programmi ning 2009. aastal sai ta samas magistrikraadi professor Elizabeth Norberg-Schulzi klassis. Samas koolis ôppis ta ka džässimprovisatsiooni ning pedagoogikat. Lisaks soolokontsertidele Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Ameerikas ja Kanadas on lauljatar osalenud Rahvusooperi Estonia, EMTA ooperistuudio ning Karlsruhe Ooperikõrgkooli etendustes. Dirigent Per Kristian Skalstadi taktikepi all laulis ta Norras Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "La clemenza di Tito" Vitellia osa. Håkon Austbø juhatusel on ta esitanud Arnuld Schönbergi monodraama "Pierrot lunaire". Ta on esinenud Nordfjordi Ooperiorkestri, Pärnu Linnaorkestri, UiS'i ning Stavangeri Sümfooniaorkestri solistina. Samuti on teda kutsutud soleerima mitmetele norra festivalidele, näiteks Arvo Pärdi muusikafestival, “Hommage a Olivier Messiaen”, “Ny Musikk” Norras. Ta on olnud mitmete uudisteosete esiettekandja. Kersti Ala-Murr on olnud poolfinalist Rahvusvahelisel Ooperilauljate konkursil Rietis, "Iris Adami Corradetti" konkursil Paduas, Itaalias ning Vox Artise konkursil Rumeenias. 2005. aastal pälvis ta auhinnalise koha Hendrik Krummi nimelisel konkursil Eestis. 2008. aastal oli ta Stavangeri Ülikooli solistide konkursi võitjate hulgas. Tema märkimisväärsemate preemiate hulka kuuluvad ka Stavangeri Ülikooli kunstnikupreemia värvikate ja huvitavate interpreteeringute eest ning Fredrikstadi valla kultuuripreemia. Aastatel 2007 ja 2009 oli ta Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat. Tihedas koostöös akordionist Jaak Lutsojaga valmis tal aastal 2010 CD "Vaikimine oleks vale...".
Lilian Jõesaar on lôpetanud 1989 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (EMTA) Lilian Semperi klaveriklassis. Alates 1988 aastast töötab ta kontsertmeistrina Tallinna Ülikoolis ja aastast 2003 Rapla Muusikakoolis. Ta on mänginud vanamuusikaansamblis Rondellus (rataslüürat, portatiivorelit ja kastanjette). Klavessinistina osaleb ta ansambli Baltic Baroque ja teiste kammeransamblite töös.
Tõnu Jõesaar on õppinud tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ja Eesti Muusikaakadeemias Toomas Velmeti tšelloklassis. Ta on täiendanud ennast rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ja Hollandis. Tõnu Jõesaar on olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister, mänginud Tallinna Keelpillikvartetis ja kuulub keelpillikvartetti Noobel Nelik. Lisaks mängib ta ansamblites Tallinn Baroque, Tallinn Sinfonietta, Corelli Consort, Rondellus ja Baltic Baroque. Continuo-mängijana on Jõesaar osalenud Soome vanamuusikaorkestrite 6-korruse orkester ja Opus X töös. Ka tegi ta kaasa Läti Rahvusooperis lavastatud Händeli ooperis "Alcina", mille etendused toimusid ka Hispaanias ja Hongkongis.
Jaak Lutsoja on õppinud akordionit Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi muusikaklassis ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Alates 1997. aastast tegutseb ta vabakutselise muusikuna. 2001. aastast on ta ansambli Karavan liige. Osalenud muusikafestivalidel Jazzkaar ja konkurssidel, sealhulgas koos Erkki Otsmaniga Pariisis Edith Piafi nimelisel konkursil aastal 2005. 2005. aasta sügisest töötab ta Saue Muusikakooli akordioniõpetajana. 2007 valmis tal Eesti Kontserdi tellimusel koos Ursula Chillaud', Anto Peti ja Tõnu Jõesaarega soolokava "Teine pööre", mis koosnes kaasaegsest klassikalisest muusikat. Aastast 2010 töötab ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pop-džässosakonna akordioniõpetajana ning 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rütmimuusika ja akordionieriala õppejõud. Ta on esinenud nii solisti kui ka ansamblistina mitmes koosseisus duost orkestrini. Lisaks paljudele Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal. Interpreedina viljeleb ta väga laia repertuaari pop-džässist kuni klassikalise ja kaasaegse klassikalise muusikani. 2010. aasta detsembris valmis tal oma muusikaga sooloplaat "Contrarian Grooving", mis valiti 2011. aasta septembris Euroopa džässraadio nädala plaadiks.