VALGUS JA VARI

P 12.7.2009 kell 22.30 |P 19.7.2009 kell 22.30 | P 26.7.2009 kell 22.30 | P 2.8.2009 kell 22.30 Pärnu Vanalinna Õu
L 30.10.2021 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 3.11.2021 kell 19.00 Tartu Jaani kirik

VALGUS JA VARI
Müsteerium

Andrus Kallastu (*1967)

Feroce orelile 1999/2000

Stabat Mater per voce 1999

Anima mea 2006 elektroonikale

Kai Kallastu, sopran
Andrus Kallastu, elektroonika
Aleksander Sprohgis, video, valgus
Oskar Orupõld, tehnika

”Tajun müsteeriumi VALGUS JA VARI inimhinge monoloogina, milles otsitakse vastuseid elu suurtele küsimustele. Veidi erineval kujul kõlas see kompositsioon 2008. aasta kevadel Pärnu Eliisabeti ja Tallinna Niguliste kirikus.

Feroce on sündinud algselt klaveriteosena kümme aastat tagasi. Seadsin selle orelile, kui valmistasin 2000. aastal ette autorikontserti Tapiola kirikus. Teost on esitanud organistid Vivika Oksanen ja Toomas Trass. Sellel suvel lindilt kõlav versioon on salvestatud Pärnu Kontserdimaja orelil eelmise aasta novembris, kasutades Eestis ainulaadset võimalust mängida seda pilli kui MIDI-instrumenti ja registreid valides improviseerida.

Stabat Mater soolohäälele kuulub Stabat Materi tekstile loodud teoste kimpu, mis on kõlanud erinevates ettekannetes ja kooslustes muude teostega päris mitmeid kordi nii Soomes kui Eestis. Seda lauljale mitte kõige lihtsamaid ülesandeid püstitavat teost on esitanud soome metsosopran Susanna Tollet ja sopran Kai Kallastu.

Anima mea on lindilugu, mis sündis ühe traagilise sündmuse ajel reekviemina 2006. aasta sügisel. Teos kõlas sellel kevadel Kallastu festivalil kontseptuaalse tantsuteatrietenduse Inimene muusikataustana.

Usun, et heliloojal on päris raske oma teoseid iseloomustada. Ja kas seda ongi nii väga vaja? Muusika peab kõnelema iseenda eest. Minu teosed on ka mulle endale müsteeriumiks: nad lihtsalt on sellised nagu nad on ja kohati näib, et minul on nendega küllaltki vähe pistmist. Olen pannud tähele, et valmis teosena on võtnud kuju ainult kõige võimsamad ja ilmutuslikumad ideed. Kust need ideed aga pärinevad, seda ma öelda ei oska. Igas idees pole seda väge, mis motiveeriks vahel päris mahukat tehnilist tööd, et lugu valmis kirjutada. Kui idee on aga piisavalt elujõuline, leidub sobiv vorm kuidagi iseenesest.

Minu muusikal ei ole eesmärki. Usun Lutosławski kombel, et kui üks või teine lugu on mulle mingil hetkel oluline, siis leidub kusagil veel keegi, kes ka sellest midagi leiab. Ma ei ole oma loomingu puhul müügikõlbuliku ”ilu” pooldaja: kui idee või ilmutus peaks nõudma ka nö ”inetut” muusikat, siis ei pea ma õigeks selle ees tagasi kohkuda. Kasutasin nende mõistete puhul meelega jutumärke, kuna pole olemas absoluutset ilu või inetust.

Arvan, et maailma ennast ei ole inimene või tema looming võimeline muutma. Kosmilised protsessid toimuvad oma reeglite järgi ja nendesse inimesel eriti asja ei ole. Inimene võib enda ja teiste inimeste maailma muuta elamisväärsemaks, mis on igaühe subjektiivne arvamus ja tunne. Kindlasti on selles suur osa ka kunstil ja kustiteostel."

Andrus Kallastu, 6.juulil 2009 Pärnus