Vaba tarkvara

Selle lehe eesmärk on koostada plaan vaba tarkvara kasutamiseks Pärnu linna juhtimisel. Arutelu toimub arutelulehel.

Probleem

Pärnu linnavalitsus võiks valitsemiskulude optimeerimise huvides minna üle vabale tarkvarale. Näiteks Microsoft Office'i vahetaks välja OpenOffice või Google Docs; Windows'i asemel kasutataks Ubuntu Linux'it.

Vabavara kasutamine riigiorganites ja valitsustes ei ole midagi uut ning justnimelt kulude kokkuhoidmise ja optimeerimise eesmärgil kasutavad nii Linux operatsioonisüsteemi kui ka teisi vabvaralisi lahendusi päris mitmete riikide valitsused. Euroopas sai asi alguse 2001 aastal, kui Saksa parlament võttis vastu resolutsiooni, mis ütleb, et valitsus peaks oma töös kasutama vabavaralisi lahendusi. Eeskuju saaks võtta Münchenist, Viinist, Bergenist, või siis Prantsuse parlamendist, sakslaste Bundestag'ist.

Vaba tarkvara: poolt- ja vastuargumendid

Pooltargumendid

1. Rahaline kokkuhoid. Näiteks Microsoft annab täna haridus- ja riigiasutustele kontoriprogrammid ja operatsioonisüsteemid kätte küll kas tasuta või võrreldes poehindadega väga odavalt, kuid laiemat pilti vaadates on tegu strateegiaga, mille eesmärgiks on võimalikult suure hulga inimeste naelutamine Microsofti tarkvaraplatvormi külge, mis viib aastas kui mitte sadu siis kümneid miljoneid kroone riigist välja. Vaba tarkvara eelis on see, et riigist välja minev raha oleks kordades väiksem, see jaotuks suurema hulga ettevõtete vahel.

2. Paindlikkus. Kohalike arendajate võimekuse suurenemisega kasvaks ka süsteemide paindlikus. Näiteks iga ettevõte ja asutus saaks tellida omale rätsepatööna valmistatud operatsioonisüsteemi ning kohandatud programmid.

3. Kontroll süsteemikriitilise tarkvara üle. See on põhimõtteline küsimus, nagu on riigi jaoks tähtis ka oma territooriumil asuva infrastruktuuri kontrollimine.

Vastuargumendid

1. Vaba tarkvara eestindamise osa. Eestindamisega tegelevad inimesed oma entusiasmist ja programmide eestindamise toetused on kaootilised. Näiteks on vaba kontoritarkvara üks nõrkusi keeleparandusprogrammide nõtrus võrreldes näiteks MS Office'iga.

Pärnu olukorra analüüs

Millist tarkvara täna Pärnus kasutatakse ja millised võiksid olla vabavaralised alternatiivid?

Vastust vajavaid küsimusi

1. Kas Estobuntu Ubuntu Linuxi eestindusmeeskonnal oleks võimekust areneda tervele riigisektorile IT tuge pakkuvaks organisatsiooniks?
2. Milline on Linuxi osakaal tänasel Eesti IT-hariduse maastikul?
3. Kuidas parandada vabavaralisi õigekirja ja lauseehituse parandamise programme? Tegemist võiks olla riikliku prioriteediga, kuna keele säilimine on üks põhiseaduses sätestatud Eesti riigi eksisteerimise eesmärke. Alustada võiks õigekirja programmidest (mida kasutavad sirvikud ja nn pilvekontoriprogrammid Google'i Docs, Zoho jm). Seejärel tegelda keerukama lausehitust analüüsiva tarkvaraga.
4. Kas võtta kontoritarkvara baasiks OpenOffice.org, kuna teist alternatiivi täna sellele ei ole? Või mõni pilverakendus? Nagu näiteks Google Docs? Viimasega see häda, et on küll tasuta (eksisteerib ka täiustatud tasuline versioon), kuid tegu on MS Office'i kombel suletud süsteemiga. Õigustuseks võib öelda, et tarkvaraplatvormina on turvaline ja sellele saab tarkvaraarendusliideste (API) abil külge pookida lisavõimekust.

Välislingid

• Karol Kallas: Pärnu linnavalitsus ohverdab töökohad mugavusele?, PP 03.02.2010 10:40

• Karol Kallas: Operatsioonisüsteemita pole e-iseseisvust, EE 17. veebruar 2010 07.45