WELT GEBAUT IST 2022. ANDRUS KALLASTU AUTORIKONTSERT

WELT GEBAUT IST

L 28.5.2022 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik | K 1.6.2022 kell 19.00 Tartu Jaani kirik

WELT GEBAUT IST. ANDRUS KALLASTU AUTORIKONTSERT

KAVA

Andrus Kallastu (1967)

Welt gebaut ist | Maailm on ehitatud. Armastuse ja sõja mäng kammeransamblile (work in progress alates 2007)

PRELIMINARIA (2007)

FRAGMENTUM 1. Lontano-vicino (2008)

TROPUS 1. Fiasco, kontsertaaria sopranile, vioolale ja elektroonikale (2015, versioon sopranile, flöödile ja elektroonikale 2020)

FRAGMENTUM 2. Misterioso (2008)

FRAGMENTUM 3. Maestoso (2008)

TROPUS 3. Tšellotroop kammeransamblile (2015)

FRAGMENTUM 4. Sonore (2008)

FRAGMENTUM 5. Grazioso (2008)

FRAGMENTUM 6. Secco (2008)

FRAGMENTUM 7. Feroce-Giacoso (2008)

FRAGMENTUM 8. Fanatico (2008)

FRAGMENTUM 9. Bravura (2008)

FRAGMENTUM 10. Arabesque (2008)

TROPUS 10. Ülemlaulutroop AMOR-MORS kammeransamblile (2009-2010)

FRAGMENTUM 11. Delicatissimo (2008)

FRAGMENTUM 12. Virtuoso (2008)

TROPUS 12. Tropus Virtus tšellole, kandlele ja kammeransamblile ad libitum (2020, esiettekanne)

LUDUS FINALIS (2007)

Repoo Ensemble

Kai Kallastu (sopran)

Leonora Palu (flööt)

Tarmo Pajusaar (klarnet)

Aare Tammesalu (tšello)

Inna Lisniak (banduura)

Kristi Mühling (kannel)

Jorma Toots (klaver)

Andrus Kallastu (dirigent)

Andrus Kallastu armastuse ja sõja mäng kammeransamblile Welt gebaut ist | Maailm on ehitatud on loodud inspireerituna Johannese Ilmutusraamatus (21:10-21) leiduvast Taevase Jeruusalemma kirjeldusest: ”Ja ta kandis mu vaimus suurele ja kõrgele mäele ning näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis on alla tulemas taevast Jumala juurest ja millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall. Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu nimed. Päevatõusu pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat, lõuna pool kolm väravat, õhtu pool kolm väravat. Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed. Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri. Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega. Ta mõõtis linna pillirooga - kaksteist tuhat vagu. Ta pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed. Ja ta mõõtis tema müüri - sada nelikümmend neli küünart inimese, see tähendab ingli mõõdu järgi. Selle müür on jaspisest ning linn ise puhtast kullast, selge klaasi sarnane. Ja linna müüri aluskivid on ehitud igasuguste kalliskividega. Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd, viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst. Kaksteist väravat on kaksteist pärlit, iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast kullast otsekui läbipaistev klaas.” Teos koosneb eelmängust, kaheteistkümnest fragmendist ja lõppmängust. Igale fragmendile on plaan kirjutada laiendus, troop, millest praeguseks on valmis üheksa: Kontsertaaria Fiasco, Tropus De profundis, Tšellotroop, Tropus nebulosus, Tantsutroop, Flööditroop, Ülemlaulutroop AMOR-MORS, Eleegiline troop ja Tropus Virtus.

Repoo Ensemble on repoo-ooperi esitamiseks loodud kontseptuaalse muusikateatri ansambel, mille variantsesse koosseisu kuulub heliloojaid, kunstnikke, kirjanikke ja interpreete erinevatest loomevaldkondadest ja erinevatelt maadelt. Repoo Ensemble nimesse on teatraalsus sisse kirjutatud. Muusikateater peeglitagusel maal, kus muutuvad sõnade ja vormide tähendused. Ajaliselt väike on sisult mastaapne, kaasaegne helikeel astub julgesse dialoogi sajanditetagusega ning filosoofialoeng muutub paralleelreaalsuses arusaadavaks tänu muusikalistele prillidele. Repoo Ensemble on korduvalt teinud kaasa Pärnu Ooperi projektides ning esinenud Pärnu Nüüdismuusika Päevadel, nüüdismuusika festivalil „Afekt“, festivalil „Eesti muusika päevad“ jm. Ansambli tegevust korraldab Pärnu Ooper ja selle kunstiline juht on Andrus Kallastu.

Sopran Kai Kallastu on esinenud ooperi- ja suurvormisolisti ning kammerlauljana ja tegutsenud ka mitmete festivalide ning kontserdisarjade produtsendina. Tema rollide hulka kuuluvad Tatjana Pjotr Tšaikovski ooperis "Jevgeni Onegin", Teine naine Richard Straussi ooperis "Elektra", Vitellia Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "Tituse halastus”, Primadonna Juust audio-visuaalses kontsertetendus "Topeltwagner juustuga", Staar kontsert-maalis "Sinine öö", Hullunud sopran installatsioon-ooperis "Hullumisstseene kvaliteetooperitest" ning Patsient eksperimentaalses muusikateatrietenduses "Mudamuusikateraapia laboratoorium". Soolokavades on ta esitanud Richard Straussi, Giocchino Rossini, Robert Schumanni, Paul Hindemithi, Arnold Schönbergi, Rudolf Tobiase ja Veljo Tormise laule. Kai Kallastu repertuaari kuulub mh Ludwig van Beethoveni Kontsertaaria "Ah! perfido", Ferenc Liszti "Kolm Petrarca sonetti", Richard Straussi "Neli viimast laulu", Jean Sibeliuse "Luonnotar", Rudolf Tobiase ballaad "Sest ilmaneitsist ilusast", Arnold Schönbergi "Viisteist luuletust Stefan George "Rippuvate aedade raamatust"" ja Paul Hindemithi "Maria elu", mida ta on esitanud mitmetel festivalidel Eestis ja Soomes. Kai Kallastule on kirjutanud muusikat eesti heliloojad Andrus Kallastu, Tatjana Kozlova, Märt-Matis Lill, Hans-Gunter Lock ja Mart Siimer. 2009. aastal on ta Eesti Interpreetide Liidu stipendiaadiks.

Flötist Leonora Palu on lõpetanud Pärnu Lastemuusikakooli,Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi (juhendajad Anne Kann ja Jaan Õun) ja Eesti Muusikaakadeemia (dots. Raivo Peäske ja prof. Imants Sneibise juhendamisel) flöödi erialal. Aastal 2003 täiendas end Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis prof. Frank Hendrickx’i flöödiklassis. On osalenud selliste nimekate flötistide meistrikursustel nagu Renate Greiss-Armin,Patrick Gallois, Moshe Epstein, Matti Helin, Maarika Järvi jpt. Leonora Palu tegutseb ka improvisaatorina. Aastal 2002 võitis ta duos Tauno Aintsiga eripreemia vabaimprovisatsiooni konkursil Leipzigis. Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna (EMA-s oli tema juhendajaks prof.Matti Reimann). Koostöö erinevate kammermuusikutega on viinud teda konkurssidele ning festivalidele Leetu, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige.

Klarnetist, muusikateadlane ja helirežissöör Tarmo Pajusaar õppis klarnetimängu Nõmme lastemuusikakoolis Urmas Ojavee ja Villu Mustingu juhendamisel. 1987. aastal lõpetas ta klarneti erialal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Hannes Altrovi ja Vahur Vurmi klarnetiklassis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on ta omandanud ka magistrikraadi muusikateaduse erialal, juhendaja Jaan Ross. Lisaks on ta õppinud Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis muusikaakustikat, juhendaja Erik Jansson. Ta on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Eesti Raadio orkestris, kuulunud NYYD Ensemble'i ja Ansambel U: algkoosseisu. Esinenud solisti ja ansamblistina projektiansamblites, esitades mahukaid kontserdikavu nii nüüdis- kui ka klassikalisest muusikast.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. 1987. aastal saavutas ta II preemia Vabariiklikul keelpillimängijate konkursil. Hiljem täiendas ta end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof. Peeter Paemurru juhendamisel. A. Tammesalu on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Ta on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige. Tammesalu on üles astunud erinevatel Eesti muusikafestivalidel (NYYD, Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, festival Klaver, Klaaspärlimäng, Tubin ja tema aeg, Suure-Jaani muusikafestival, David Oistrahhi festival, Eesti Muusika Päevad, Tartu Jaani kiriku noorte heliloojate festival, Pärnu Nüüdismuusika Päevad jne). Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud mitmetes Euroopa riikides, Lähis-Idas, USA-s ja Venemaal. Samuti on ta olnud mitmete heliloojate teoste esmaesitajaks: Giovanni Bonato "Signum magnum", Tõnu Kõrvitsa teosed keelpillikvartetile, Lepo Sumera multimeediateos "Südameasjad" ning muusika Lepo Sumera ja Mai Murdmaa balletile "Piiratud ruumiga", Eino Tambergi ”Dialoogid tšellole ja klaverile”, ”Teekond tšello ja löökpillidega”, ”Mäng suure trummiga”, Andres Uibo “Bach peeglis” jne. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi jt loomingut. 2008. aastal osales ta tummfilmi "Noored kotkad" (1927, režissöör Theodor Luts) taasesituse muusikalisel kujundamisel. Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Lisaks on ta korraldanud interpretatsioonikonkursse: Bachi konkurss Eesti Muusikaakadeemias (2000) ja Pärnu viiuldajate konkurss (2008). Aare Tammesalu on Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu ja Eesti Interpreetide Liidu liige.

Banduuramängija ja muusikateadlane Inna Lisnjak õppis 1988–1995 Dnipro riiklikus muusikakoolis nr. 10 R. Kortševskaja juures banduuramängu. Aastatel 1995-1998 õppis ta Mihhail Glinka nimelises Dnipro riiklikus muusikakoolis S. Ovtšarova banduuraklassis ning aastatel 1998–2003 Sergei Prokofjevi nimelises Donetski riiklikus muusikaakadeemias O. Simonova banduuraklassis, omandades seal magistrikraadi kunstikriitika erialal. Aastatel 2005-2008 õppis ta Kiievi riikliku kultuuri- ja kunstiülikooli magistrantuuris. 2017. aastal kaitses ta 20. sajandi lõpu – 21. sajandi sajandi alguse akadeemilist banduurakunsti käsitleva kandidaadiväitekirja. Aastatel 1999–2006 tegutses ta nii Donetskis kui ka ja Kiievi banduura- ja laulmise õpetajana, luues laste banduraansambli "Merry Circle", mis on saavutanud auhinnalisi kohti Ulraina nii regionaalsetel kui ka riiklikel konkurssidel. Banduurmängijana on ta andnud soolokontserte ja esinenud erinevate ansamblite koosseisus Ukrainas, Soomes ja Saksamaal ning on olnud paljude Ukraina nüüdisheliloojate, sealhulgas O. Rudjanski, V. Pavlikovski ja M. Lebedi teoste esmaettekandjaks. Alates 2008. aastast töötab ta Ukraina riikliku teaduste akadeemia muusikateaduse osakonnas kunstikriitikuna.

Eesti kromaatilisele kandle mängija Kristi Mühling on omandanud magistrikraadi Sibeliuse Akadeeemias, spetsialiseerudes eelkõige klassikalise ja nüüdismuusika esitamisele. Nii solisti kui kammermuusikuna on ta paljude eesti kandlele loodud teoste esmaettekandja. Kristi kuulub ansamblitesse Resonabilis (asutatud 2002, www.resonabilis.com) ja Una Corda (asutatud 2009, www.unacorda.net). Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kromaatilise kandle õpetuse alusepanija ning töötab alates kandle eriala loomisest 2002. aastal sealsamas õppejõuna.

Pianist Jorma Toots on lõpetanud Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli Pille Taniloo klaveriklassis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias olid tema õpetajateks prof. Lilian Semper ja prof. Matti Reimann. Käesoleval ajal on tal pooleli õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris, kus ta uurib orkestrivärvide jäljendamisvõimalusi klaveriansamblis. Jorma töötab õpetajana Elleri-nimelises muusikakoolis ja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud. Solisti ja ansamblistina esineb ta regulaarselt nii Eestis kui ka välismaal. Koos pianist Ebe Münteliga moodustavad nad Klaveriduo Ebe Müntel ja Jorma Toots, mis alustas regulaarset tegevust 2004. aastal. Samal aastal jõudis duo finaali noorte interpreetide konkursil "Con Brio". Hooajal 2008-2009 osales duo edukalt klaveriduode konkurssidel Poolas ja Tšehhimaal.

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu (1967) õppis Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselisena. Tema loomingu võib jagada kahte stiiliperioodi. Suurem osa konservatooriumi päevil (1985–1990) kirjutatud teostest on tolle aja eesti muusikale omases neoklassitsistlikus vaimus ja kannavad modaalse mõtlemise mõjutusi. Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii eesti ühiskonnas kui ka isiklikus elus tõi Kallastu loomingusse pöörde. Sel kümnendil tegeles ta intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema koolkonna heliloojate muusikaga ning sai tugevaid mõjutusi Helsingis õppides. Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpupoole. Neid iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu. Kallastu huvi interpreedi ja projektide kunstilise juhina on seotud tihti muusikateatriga. Lisaks traditsioonilisele muusikateatritegevusele on tema eesmärgiks arendada muusikateatri spetsiifilisi valdkondi: müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ning visualiseeritud kontserti. Ta on dirigeerinud erinevaid orkestreid ja ansambleid Soomes ja Eestis ning olnud paljude ooperite ja suurvormide dirigent ja korrepetiitor: W.A.Mozart ”Le nozze di Figaro” (Pärnu Ooper 1994, korrepetiitor), G.Donizetti “Le convenienze ed inconvenienze teatrale” (Sibeliuse Akadeemia 1994, korrepetiitor ja dirigent), H.Purcell ”Dido and Aeneas” (Opera Orfeus 1994, korrepetiitor ja dirigent), A.Schönberg ”Pierrot lunaire” (Pärnu Ooper 1996 ja uus lavastus 2010, korrepetiitor ja dirigent), J.S.Bach “Johannes-Passion” (Pärnu Linnaorkester ja Halikko-ensemble 1997, korrepetiitor ja dirigent), eksperimentaalne muusikateatrietendus ”Vaikuse pimedus” (Pärnu Ooper 1998, korrepetiitor), J.S.Bach “Johannes-Passion” (Sinfonietta Odysseus ja Halikko Ensemble 1998, korrepetiitor ja dirigent), R.Strauss ”Elektra” (Pärnu Ooper 1998, korrepetiitor ja dirigent), W.A.Mozart ”Der Schauspieldirektor” (Pärnu Ooper 1999, korrepetiitor ja dirigent), E.Tamberg ”Cyrano de Bergerac” (Eesti Rahvusooper Estonia 1999, pearollide korrepetiitor Cyrano - Sauli Tiilikainen ja Roxane - Mia Huhta), kiriklikud kompositsioonid Maria: Stabat Mater Composition 2000-2002 ja Dialoogid 2003 (Church Composition Group, korrepetiitor ja dirigent), W.A.Mozart “La finta semplice” (Opera Pieno 2007, korrepetiitor ja dirigent), W.A.Mozart “Cosi fan tutte” (Opera Pieno 2008, korrepetiitor ja dirigent), G.Rossini “Petite messe solennelle” (Pärnu Ooper 2008, korrepetiitor ja dirigent). Pianistina on ta teinud koostööd paljude lauljatega (sealhulgas Sauli Tiilikainen, Miia Huhta, Anna Koutuaniemi, Jorma Falck, Kai Kallastu, Atlan Karp, Heikki Kulo, Roland Liiv) ning saatnud Soomes, Eestis ja Saksamaal vokaalkavu V.Bellini, R.Straussi, R.Schumanni, P.Hindemithi, A.Bergi, A.Schönbergi, R.Tobiase, V.Tormise, J.Sibeliuse jne loomingust. Ta on üks Pärnu Ooperi asutajatest ja kunstiline juht aastast 1993 ning Pärnu Ooperi originaalse repoo-kontseptsiooni autor.